Qazaq últymyzdyng tariqynda eldi, jerdi syrtqy jaudan qorghaghan batyrlar az bolmaghan. Múnday halyq ýshin janyn pida etuge qashanda dayyn túlghan er júrek túlghalardyng ómiri úrpaqqa ónege. Jastardy otanshyldyqqa, patriotizmge tәrbiyeleude alatyn oryny erekshe. Eski zamandargha barmay-aq keshegi dýnie jýzilik ekinshi soghys kezindegi atalarymyzdyng janqiyarlyq erlikterin aitsaqta jetkilikti.

Olardyng aldynghy leginde Bauyrjan Momyshúlynyn, Rahymjan Qoshqarbaevtyn, Qasym Qaysenovtardyng túrghany belgili. Olardan bólek ómiri men erligi anyzgha bergisiz qanshama batyrlar bar. Qazirgi jastardyng ghylym-tehnika órkendegen, adamzat gharyshty iygergen tehnologiya zamanynda jasap jatqany belgili. Álem soghys órtine oranghan ótken óiyn kezendegi babalarymyzdyng soghys úshaghyn, kýrdeli tehnikany atty ertip mingendey erkin auyzdyqtap, óshpes ónege kórsetkeni, arttaryna óshpes erlik isterin qaldyrghany barsha júrtqa ayan. Endeshe olardyng ómirin jastargha nege ýnemi aityp otyrmas qa, jigerlendirip otyrmas qa?!

Áne sonday ómiri úrpaqqa mәngi ónege qos túlgha últymyzdyng maqtanyshy qos úshqyshy Talghat Biygeldinov pen Hiuaz Dospanova.
Talghat Jaqypbekúly Biygeldinov Aqmola oblysy, Qorghaljyn audany, Maybalyq auylynda 1922-jyly 5-tamyzda dýniyege kelgen
Aeroklubta alghash tәjriybeden ótken Talghattan ústazdary ýlken ýmit kýtip 1940 jyly Saratov әskeri-aviasiya mektebine oqugha jiberedi. Saratovtaghy úshqyshtar mektebin eki jyl oqyp, serjant shenimen bitirgen son, Chkalovtaghy bombalaushy úshqyshtar mektebin ayaqtaydy. Soghys shebine baru aldynda IYjevsk qalasynan «IYL-2» shturmoviygimen úshudy ýirenip shyghady. Ózi erekshe qyzyghyp erkin mengergen «Ilushamen» aspanghda 500 saghat qalyqtaydy. 305 ret әskery shabuylgha shyghyp, Berlindi alugha birinshi bolyp qatysady. Fashister ózderine ayausyz ólim oghyn sepken Talghat mingen úshaqty «Qara ajal» dep ataghan. 23 jasynda Kenes Odaghynyng eki mәrte batyry ataghyn alyp, soghysta nebir kózsiz erlik kórsetken qyran qazaqtyng batyr úly qan maydannan aman-esen oralady.

1957 dan 1970 jylgha deyin azamattyq aviasiyany basqaryp, Almaty, Aqmola, Arqalyq, Qyzylorda, Qaraghandy, Taraz syndy kóptegen qalalarda aeroport salu isine ólsheusiz ýles qosady.

1968-jyly Mәskeu injenerlik-qúrylys institutyn bitirip, memlekettik qúrylys salasynda da qyzmet atqaryp, әsirese, Almatydaghy nebir tamasha zәulim ghimarattardyng boy kóteruine atsalysady. 2007-jyly tәuelsiz Qazaqstannyng «Otan» ordenimen, I-dәrejeli «Danq» ordenimen 2008-jyly «Astanagha 10 jyl» medalimen marapattalghan. Sonymen birge «Barys» órdenining iyegeri. Eki mәrte «Kenes odaghynyng batyry» ataghyn alghan batyr atamyz 2014-jyly 9-qarashada Almatyda 92 jasynda qaytys boldy.
Hiuaz Qayyrqyzy Dospanova 1922 jyly 15 mamyrda qazirgi Atyrau oblysynda dýniyege kelgen. Mekteptegi oquymen birge Oraldaghy aeroklubta qatar oqyghan. Mektepte komsomol úiymynda qoghamdyq júmystargha belsene aralasumen birge qaladaghy úshqyshtar dayyndaytyn kursgha birinshi bolyp jazylghan.

1940 jyly mektepti ýzdik baghamen bitirumen birge, "Zapastaghy úshqysh" kuәligin de qosa alyp shyghady. Mәskeudegi Jukovskiy atyndaghy әskeriy-әue akademiyasyna týspek bolady. Alayda ondaghylar akademiyagha tek erler ghana qabyldanady degen jeleumen qazaq dalasynan kelgen qyzdyng qújattaryn qabyldamay qoyady. Alghashqy qadamy sәtsiz bolsa da, Hiuaz keri qaytpay, Mәskeuding birinshi medisinalyq institutyna týsedi. Aragha bir jyl salyp, soghys órti tútanady. Maydangha barugha talpynyp jýrgen kezde әigili úshqysh Marina Raskovanyng qyz-kelinshekterden jasaqtalghan aviapolk qúryp jatqanyn estiydi. Armany oryndalyp jauyngerler qúramyna qabyldanady.
Ózi siyaqty úshqysh qyzdar Saratov qalasynyng әskery әue uchiliyshesine jiberiledi. Múnda shturmandar dayarlaytyn arnayy kursty ayaqtap, 1942 jyldyng kókteminde sol kezdegi aviasiya tarihynda túnghysh ret qúrylghan, týngi mezgilde jau shepterin bombalaytyn әielder aviapolkining qúramynda maydangha attanady.

Hiuaz Dospanova qyzmet etken polk Soltýstik Kavkaz, Kubani, Qyrym, Ukraina, Belorussiya, Polisha, Germaniya aspanyndaghy shayqastargha qatysqan. Qazaq qyzy qan maydanda 300-den asa jauyngerlik operasiya oryndap, asa manyzdy jau shebin talqandaydy. Týn qaranghysynda jaugha qyrghiday tiygen Hiuaz Dospanova soghys kezinde úshaqtan 14 ret qúlaghan eken. Tórt mәrte auyr jaraqat alsa da, esin jiysymen úrys dalasyna qayta oralyp otyrghan.

Hiuaz Dospanovanyng erligi Kenes Odaghynyng batyry ataghyn alugha әbden layyq bolghanymen, odaq basshylary búl ataqty qazaqtyng úshqysh qyzyna qimady. Leonid Beda soghys úshaghymen 211 ret kóterilip «Kenes odaghynyng batyry» ataghyn alsa, kishkene ghana fanera úshaqpen 300-den astam ret әuege kóterilip, jaugha oisyrata soqqy bergenin Hiuaz apamyzdyng erligi elenbedi. Tәuelsizdik alghannan keyin ghana erligi әdil baghasyn ala bastady.
2004 jyly Hiuaz Dospanovagha elimizdegi eng joghary marapat – "Halyq Qaharmany" ataghy berilip, "Altyn júldyz" belgisi tapsyryldy. Qazaqtyng túnghysh әiel úshqyshy Hiuaz Dospanova 2008 jyldyng 20 mamyrynda 86 jasynda dýniyeden ozdy.

Býginde batyrdyng tughan jeri Atyrau qalasynda Hiuaz Dospanovagha arnalghan eskertkish bar. Atyraudaghy sport sarayyna, Almaty qalasynda ózi túrghan kóshege aty anyzgha ainalghan úshqyshtyng esimi berildi. Búghan qosa, "EyrAstana" әue kompaniyasy Embraer 190 úshaghyna Hiuaz esimin berdi.
Qazaqtyng qiyn kezde kók aspanda temir qústy tizgindep, jau shebine atoylaghan qos perzentining erligi qazirgi jastargha ýlgi bolugha túrarlyq. Olargha el ýshin, jer ýshin bodau berudin, basyn baytiguding qanshalyq qymbat ekenin úghyndyrady. Soghysta kózsiz erlikting emes, tehnikany mengerudin, bilimge úmtyludyng manyzdylyghyn týsindiredi.

Abai.kz