Qazaq ýshin Sóz tylsymgha toly siqyry mol dýniye. Sózdi adam aghzasymen etene bir kóredi. Bir zattyng eki jaghy sanaydy. Renjise, «ókpelep qaldym», tughanyn «bauyrym» deui tegin emes. Taban ekesh tabandy da sózge qosyp, minezi salmaqtyny «tabanynyng izi bar» dep beyneleydi. Onysy kóbine-kóp dóp shyghady. Áytse de jýrek pen kóz erekshe orynda túr. Ortaghasyrlyq qayta jandanghan Shyghysta quaty kýshti qalam iyeleri ekeuine talay novellalar arnaghan.

«Kóz ben jýrekti qatar qoysam, songhysynyng bәsi artyq shyghady» - dep, aghynan jarylady bir dosym. Jýrekke oda aitugha bar: «Bar jaqsylyq ta, jamandyq ta jýrekting isi. Jýrek taza bolsa, tilek te taza. Jýrek pen tilekting tazalyghy eng aldymen óziniz ýshin, sosyn manayyzdaghylar ýshin asa qajet. Jýrekten góri bilektiler, tilekshilerden góri eptiler asyp túrghanda...

Adamnyng ghúmyry osy júdyryqtay jýrekte. Jýrek toqtasa ómir ýziledi. Búl belgili jayt. Jýrek aq bolsa, kónil de, jan-jaghyng da jap-jaryq. Jýrekti qara niyet qaulasa, ainalandy da týnek basyp, qatygezdik keuleydi keudenning quys-quysyn. Jýrek sonday. Onyng sonday keremeti bar. Jaratqannyng aty da oghan tegin jazylmasa kerek. Qúday sheber. Oghan shek joq.

Qazaq ýshin Sóz tylsymgha toly siqyry mol dýniye. Sózdi adam aghzasymen etene bir kóredi. Bir zattyng eki jaghy sanaydy. Renjise, «ókpelep qaldym», tughanyn «bauyrym» deui tegin emes. Taban ekesh tabandy da sózge qosyp, minezi salmaqtyny «tabanynyng izi bar» dep beyneleydi. Onysy kóbine-kóp dóp shyghady. Áytse de jýrek pen kóz erekshe orynda túr. Ortaghasyrlyq qayta jandanghan Shyghysta quaty kýshti qalam iyeleri ekeuine talay novellalar arnaghan.

«Kóz ben jýrekti qatar qoysam, songhysynyng bәsi artyq shyghady» - dep, aghynan jarylady bir dosym. Jýrekke oda aitugha bar: «Bar jaqsylyq ta, jamandyq ta jýrekting isi. Jýrek taza bolsa, tilek te taza. Jýrek pen tilekting tazalyghy eng aldymen óziniz ýshin, sosyn manayyzdaghylar ýshin asa qajet. Jýrekten góri bilektiler, tilekshilerden góri eptiler asyp túrghanda...

Adamnyng ghúmyry osy júdyryqtay jýrekte. Jýrek toqtasa ómir ýziledi. Búl belgili jayt. Jýrek aq bolsa, kónil de, jan-jaghyng da jap-jaryq. Jýrekti qara niyet qaulasa, ainalandy da týnek basyp, qatygezdik keuleydi keudenning quys-quysyn. Jýrek sonday. Onyng sonday keremeti bar. Jaratqannyng aty da oghan tegin jazylmasa kerek. Qúday sheber. Oghan shek joq.

...Adam bolghan son, júmyr basty pende bolghan son, keyde pendege tәn qylyqtar qylang beretini ras. Sonda sanamdy tejep, aqylgha shaqyryp, tәubege keltiretin osy jýrek. «Qoy» - deymin óz-ózime. «Tәkapparlanyp, qyzghanyshtyng qyzyl iytine ishindi tyrnatyp qayda barasyn? Seni qadirlep, ýmit kýtetinderge kórsetken kisiliging osy ma?» - deydi ishtegi bir dauys. - «Ol da, sen de et pen sýiekten jaratylghansyn. Onyng senen artyqshylyghy - aqyly, bilimi, sanasy. Ol ýshin ony kinәlay almaysyn. Jalqau bolghan, kelte oilaytyn ózindi kinәlama! Qolynnan kelse, sonday bolyp al! Al kelmey me, onda kýndestik pen kóre almaushylyq sening ne tenin?!» Ne «qara basynnyng qamyn jep, ne etesin? Úyattan úzap ne tabasyn? Dýniyening týbine jetken eshkim joq. Ataq, mansap, baylyq saghan dos emes. Dosyng sening - qanaghat!» Búl - jýrekting sózi. Shyn qansha qatelikterden, jaza basudan saqtap jýrgen jýrek. Shýkir, әzirge jýrekting dausyna týisikting qúlaghy týrik, kózi týzu.

...Jýrek aqylgha Allany moyynda deydi. Ol moyyndaydy. Jýrek sanagha qúlshylyq qyl deydi. Sana qúlshylyq ete bastaydy. Tilek týzeldi. Jekesheden kópshege auysty. Oy imannan, úyattan, ardan bezdiretin jamandyqtyng bәrin meylinshe qúlyptap ústaytyn boldy. Osynyng bәrine basshy - Jýrek.

...Erlik te, eldik te, batyrlyq ta, adamdyq ta, kisilik te, qayyrymdylyq ta, jomarttyq ta - jýrekting tazalyghynan. Allanyng mandayyna jazghan jazmyshynyn, mәndi, ne mәnsiz boluy da jýrekten. Bәri jýrekten...Jýregim menin, kirleme! Jazmysh salsa, ozmysh joq, jaralansang jaralan, tek әiteuir bylghanba! Bilemin saghan týsken jara jazylmaydy. Biraq sen jaralansan, jalghyz ózindi ghana emes, mening janymdy da qinaysyn. Al kirlensen, lastansan, birdi emes, myndy býldiresin. Sondyqtan jýrek kirleme!»...

Áziz jýrek jayynda dosym osylaysha tebirenedi. Úly Abay da aqyl men jýrekti salystyra kele, jýrekti qalaytyny bar ghoy. Jýrek túrghanda qay qylmysqa oryn bar?..

Al men bolsam «kózdi» kózden tasa etkim joq. Basty oryngha qoyam. Óitkeni Jýrek abstraktyly bolsa, Kóz shynayy. Toghyz onnyng týbinde, tәsil aqyldyng týbinde, jýrek kózding týbinde túrmay ma? «Jalmauyzdyng janarynday», «Kózi qiyqtyng qany súiyq», «Ashu ýstinde kóz qyzarady, ashu basylghan song bet qyzarady», «Kóz sýzgen kóringenge kónil arsyz», «Kórgen kózing jylaudyng úyasy» deytin teneu-tirkester tilde mýldem qoldanylmasa deymin. Kózdi qimaymyn óitkeni. Qútyrtyp maqtatqyzbaytyn, túqyrtyp dattatqyzbaytyn, aqiqat-shyndyghynnyng negizgi ólshemi - kóz emes pe? Kórmegen júrt qiyalyna senedi.

...Ishki syryndy jariya etip dauystap aitu bar da, isharatpen túspaldap, qas-qabaqpen úqtyru, kózben jetkizu bar. Múnyng ýzilgen ýmitti jalghauda ne kýderdi birjola ýzdirude mýmkindigi sheksiz. Al arbau, ilandyru qabileti tipten erekshe: kóz әmir beredi, toqtam aitady, sýi­in­di­redi, kýiindiredi. Bireuding qas-qabaghyna qarap, bilging kelip túrghanynnyng jau­abyn sodan izdeysin. Bir sózben aitqanda, kóz - kónil-kýiinning ai­na­sy. Onyng key qúbylystaryn sózben beynelep jetkizu әste mým­kin emestey. Sonyng qaysybir belgilerine ýnilip kórelikshi:

qatal kóz qaras - belgili bir nәrsege toqtam sa­lu;

kirpikti tómen aiqastyru - kelisimdi bildirse kerek;

úzaq kóz ti­gu - múng men ókinish;

tómen qarau - quanyshtyng belgisi;

qarashy­qty qabaqqa kóteru - qorqudan habar;

ongha-sol­gha jýgirtu - senimsizdik pen kelispeu isharaty;

tez kóz tastau - ótinishke;

qa­tyn­qy qabaq - ashu men rúqsat etpeuding amaly;

kózdi tayqyp әketu - ja­sy­ry­p túrghan belgili bir qúpiya syrdyng bar ekendigining kuәsi.

Basqasha aitqanda, adamnyng qas-qabaghynan jan týkpirindegisin úgha alasyn. Kóz shynayy deytinim sondyqtan.

Ghúlama jazushy Múhtar Áuezov «Abay joly» epopeyasynda adamnyng qas-qabaq, bet-pishini turaly bylay jazghan: «Ángimeshi adamgha talay uaqyt tapjylmay tesi­le qarap qalu Abaydyng kishkentay kýninen bergi әdeti edi. Adam pishini búghan bir әrdayym tamasha, ózgeshe qyzyq suret tәrizdenetin. Ásirese ajymy mol ýl­ken­der pishini bir qyzyq hikaya tәrizdi. Ol key adamnyng aighyz-ayghyz ajymynan, salbyraghan úrtynan, qyrtystanghan mandayynan, nemese boyauy onghan kóz­de­ri­nen, әr aluan saqal-múrtynan - ózinshe neshe týrli jandy, syzaty kóp siy­pat­ta­ryn kórgendey bolatyn. Qúnanbaydyng jalghyz sau kózi, onyng kóterinki jal-túm­syghynyng sol iyghyna shyghyp alyp, qalghymay, saqshyday baghyp, osy ónirdi qalt etpey kýzetip túrghan siyaqtanady. Qoya berip, salghyrttyghy joq sergek qa­tal kýzetshi»...

Ásili, adamnyng qas-qabaghy - ashyq kitap ispetti, paraqta da oqy ber, úgha bil, týsin. Kóz - jan-dýniyeng týkpirinde jatqan býkpesiz jan sy­rynnan habar jetkizer elshi, yaky - dittegenine tura bas­tap aparatyn jol, ol ishki dýniyennen aqparat aitatyn, qúpiyandy dóp jetkizetin kómekshi qúral. Kózde ne nәrse de ózining shynayy qalpynda ainymay kórinedi.

Adam pishinining mәn-mazmúny túrghysynan kelgende, eng bir joghary túrar sezim mýshesi - kóz. Onyng kón­i­linning ýnin estirtetin, tylsymnan syr tartatyn qúdiretti kýshi bar. Óitkeni ol jar­qyl atqan jaryqtan túrady. «Adamdy úqqyng kelse - janyna jaqyn baryp kózine ýnil» deydi shyghys tәmsili. "Mәselening mәselesi adamnyng jý­zi. Barsha quattyng úyasy - kóz. Oryndaudyng qozghaushy kýshi - jan dýniyesi bol­sa, jannyng beynesi - bet, onyng ishindegi erekshesi - kóz. Búl denening eng jal­qy ýzdik mýshesi. Ýitkeni ol kónil-kýy tolqyndaryn, ózgeristerin, eleusiz renk­te­rin meylinshe tolyq, jetik, jan-jaqty jetkizetin qúdiretti mýshe" - deydi zertteushi-ghalym Serik Negimov. Ángimelesushining kónil-kýiin birden anghara alghannyng ózi, onyng qanday kýi­de ekenin - ashuly ma, quanyshty ma, shat pa, samarqau ma, yqylasty ma, mine, osy kýidi dәl anyqtay bilsen, kókeyindi tesken oiyndy anyq jetkize alatynday dittegen maqsatyna jetesin...

„Ymgha týsinbegen, dymgha týsinbeydi" deydi qazaq. Aytaryndy kózben, ymmen bildiretin búl qatynas týri ghylymy tilde verbalidy emes jolmen beru dep atalady. Adam oiyn tilsiz, yaghny sóz qúralynsyz jetkizetin múnday ónerding syr-qyryn kim bolsa da jete bilip jýrgeni lәzim. Ritorikter múnday ón­er­di aqparat tasushynyng kónil-kýiining týrli әuez-әuenderin dúrys mәnde, aina-qa­­tesiz týsinip, ol turaly aldyn ala payymday alu ýshin paydalanady. Zertteu­shi­ler adam maghlúmattardyng kóp bóligin osynday verbalidy emes jol­men alatynyn anyqtaghan...

Sóz joq, adamnyng tilsiz is-qimyly, jýris-túrysy, qimyl-qoz­ghalystary arqyly qarsy taraptyng aitatyn oiyn, aluan kónil-kýy renkin aldyn ala úgha biluding mәn-manyzy zor. Alqaly toptyng aldyna shyqqanda shalyp týser jiti kóz, ótkir týisik, qyraghy bayqampazdyghynyng arqasynda aldyndaghy kópshilik turaly dúrys týsinik qalyptastyryp, soghan sәikes iyindi qoldanar kósheli sóz iyirimderin izdeysin. Adammen onasha qalghanda, әngimening qanday tiyimdi aralyqta ótetinin aldyn ala andap-bilip, aralyqta dauys-ýnning týrli әuez, renkteri tolyq, týgel jetetindey, sóileushige de, tyndaushygha da iykemdi bolghany dúrys deydi biletinder. Ekeuara súhbatta, kózine tike qarap sóilesen, onymen teng dәrejede ekenindi, syilastyghyng men qúrmetinning jarqyn ýlgisi dep ilandyrady. Qarys jerge sýiem ótirik aitqyzbaytyn da kóz emes pe?

Eleujan Serimov,

Qaraghandy qalasy

Abai.kz