Júma, 22 Qarasha 2024
Kýbirtke 2897 0 pikir 12 Sәuir, 2023 saghat 12:45

Oiyn qúmarlyqtyng jarnamasy tyiylmay túr!

Qazir bizding elde bukmekerlik kenseler men loto-klub sekildi oryndargha baryp, qomaqty aqshany bәske tigip, jenil jolmen bayyp ketudi armandaghan adamdardyng kóbeyip ketkendigi anyq bayqalady.

Almaty qalasyndaghy psihologiyalyq onaltu ortalyghynyng psihology Aydos Ibragimning aituyna qaraghanda, múnday adamdardy qatty aurular qataryna jatqyzugha әbden bolatyn kórinedi. Múnyng asqynyp ketkeni sonshalyq, qazir atalmysh ortalyqta múndaylardy emdeytin bos oryn da qalmapty. Al emdeu prosesi tym úzaqqa sozylyp, dúrys nәtiyje shyghuyna eshkim de kepildik bermeydi.

Al endi múnday oiyndargha qúmar jandardyng esi ketkeni sonshalyqty, manday termen kelgen aqshany qalaysha dalagha shashyp jatqandyghyna mýldem esep bermeydi eken. Aydostyng aituynsha, olar orta eseppen 20-30 million tengeni әlgindey kenselerge yn-shynsyz bere salatyn kórinedi. Bireu tipti, 500 myng dollargha deyingi aqshany da útqyzyp jibergen.

Jalpy, múnday oiyn qúmarlyq ishimdikke, tipti, esirtkige qúmarlyqtan da jaman ekendigi әldeqashan dәleldengen. Múndaylar «әne, útamyn, mine, útamyn» degen esek dәmemen ómir sýredi. Sóitip, eren baylyqqa kenelmegenimen, jap-jaqsy ómir sýrudi arman etedi. Sosyn osy jalghan ýmitining sonynda ómirin ótkizedi. Bir jaman jeri, olardyng oiyn qúmarlyqqa tәueldi bolghany sonshalyqty, nashaqor sekildi kez-kelgen úrlyqqa barugha dayyn. Tipti, ýiindegi dýniye-mýlkin, ony az deseniz tipti basyndaghy jalghyz baspanasyn da satyp jiberedi.

Búl qauipti qúbylystyng keng etek jayyp ketuining bir sebebi - elimizge belgili adamdarynyng әlgindey bukmekerlik kenselerdi jarnamalauynda jatqandyghynan. Aydostyng pikirinshe, búghan anqau de sengish adamdar imanday ilanyp qalady. Onyng ayaghy millionlaghan aqshasyn aidalagha shashyp, otbasynyng orasan zardap sheguine әkelip soghady. Oghan әlgindey jarnamashyldardyng tipti de, jany ashyp jýrgendigi bayqalmayly. Al ózgesi-ózge, aty әlemge jayylyp ketken, «Gremmi» syilyghynyng laureaty, halqymyzdyng maqtanyshyna ainalghan derliktey Imanbekting de osynday kýmәndi istermen ainalysyp jýrgendigin nemen týsindiruge bolady?

Psiholog osyndaylardy aityp, qinalady. Biz de Imanbekting búl qylyghyn týsine almadyq. Sirә daghy, ataq pen baylyqty ekining biri kótere almaytyn shyghar.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199