Qaybir jyldary din turaly zang qyzu talqygha týsip jatqanda Senat deputaty Qúsayyn Valiyev Din isteri agenttigining tóraghasy Qayrat Lama Shәripten «Elimizde arab tilin biletinder az. Nege  namazdy qazaqshagha audaryp, óz tilimizde oqymasqa?» dep súraghany bar-tyn. Senator búl sózin «namaz qazaqsha oqylsa, barshagha týsinikti bolar edi» degen oimen aitqan boluy kerek. Biraq ol bes paryzdyng biri namazdy qazaqsha oqu «iydeyasyn» qazaqshalaudy agenttik tóraghasy  bekitpeytinin bilmegen synayly. Jaqynda «Feysbuk» әleumettik jelisinde belgili filosof Ábdirәshit Bәkirúly Senator pikirimen ýndesetin oiyn bildirip, «namazdy qazaqsha oqysaq» dep qozdaghy shoqty qayta mazdatqan jayy bar. «Qazaqtyng din turaly týsinigining shym-shytyryq boluynyng eng basty sebebining biri - onyng Allagha qalay jalbarynyp jatqanyn ózi úqpauy sekildi. Ózge tildi týsinbese de, sol tilde Jaratushygha jalbarynyp, meshitten shyqqan song onysy shart úmytylyp, «әiteuir bir mindetti ótedik qoy» dep әrkim qaytadan óz bilgenimen jýre bermek. Qazaq oqylghan namazdyng sózine, Jaratushydan tilegen tilegining mazmúnyna psihologiyalyq túrghydan boylamaydy, kókiregine bekitpeydi. ...Din basqarmasy namaz oqudy sanaly týrde qazaqtyng óz tiline kóshirudi qolgha aluy qajet. Namaz oqyghanda onyng bayybyna baryp oqysyn degen niyetpen. Biraq Diny basqarma din arab tilinde týsken dep búl úsynysty qabyldamay keledi. Alladan rúqsat bolsa nege audarmasqa?

Qaybir jyldary din turaly zang qyzu talqygha týsip jatqanda Senat deputaty Qúsayyn Valiyev Din isteri agenttigining tóraghasy Qayrat Lama Shәripten «Elimizde arab tilin biletinder az. Nege  namazdy qazaqshagha audaryp, óz tilimizde oqymasqa?» dep súraghany bar-tyn. Senator búl sózin «namaz qazaqsha oqylsa, barshagha týsinikti bolar edi» degen oimen aitqan boluy kerek. Biraq ol bes paryzdyng biri namazdy qazaqsha oqu «iydeyasyn» qazaqshalaudy agenttik tóraghasy  bekitpeytinin bilmegen synayly. Jaqynda «Feysbuk» әleumettik jelisinde belgili filosof Ábdirәshit Bәkirúly Senator pikirimen ýndesetin oiyn bildirip, «namazdy qazaqsha oqysaq» dep qozdaghy shoqty qayta mazdatqan jayy bar. «Qazaqtyng din turaly týsinigining shym-shytyryq boluynyng eng basty sebebining biri - onyng Allagha qalay jalbarynyp jatqanyn ózi úqpauy sekildi. Ózge tildi týsinbese de, sol tilde Jaratushygha jalbarynyp, meshitten shyqqan song onysy shart úmytylyp, «әiteuir bir mindetti ótedik qoy» dep әrkim qaytadan óz bilgenimen jýre bermek. Qazaq oqylghan namazdyng sózine, Jaratushydan tilegen tilegining mazmúnyna psihologiyalyq túrghydan boylamaydy, kókiregine bekitpeydi. ...Din basqarmasy namaz oqudy sanaly týrde qazaqtyng óz tiline kóshirudi qolgha aluy qajet. Namaz oqyghanda onyng bayybyna baryp oqysyn degen niyetpen. Biraq Diny basqarma din arab tilinde týsken dep búl úsynysty qabyldamay keledi. Alladan rúqsat bolsa nege audarmasqa? Qúranda búl turaly ayat nemese sýre taba almadym. Eger namazdy qazaqsha oqu qalyptassa qazirgi «tәnirshildikke», ne sózi týsinikti basqa tilge ketu tolastar edi. Býginde kóp qazaqtar krishnagha ketip jatyr. Ózderine týsiniksiz bolghandyqtan olargha krishna men islamnyng aiyrmasy joq kóringen. Búl oiym qazaqtyng dinge qatysyn neghúrlym terendete týssek degen oidan tuyp otyr» dep týiindeydi ol. Jalpy, búl әuelden qoldau tappaghan bastama. Eger meshitterde namaz qazaqsha oqylyp jatsa onyng sauaby, tiyimdiligi qalay bolmaq? Búl turaly sharighat ne deydi?  Belgili dintanushylardyng osyghan qatysty jauaby bir arnada órbidi.
Beybit SAPARALY, dintanushy:
- Namaz, ayat, rәkәghattar tek arab tilinde oqylady. Ol basqa tilderde oqylmaydy, audarylmaydy. Qúran-Kәrim qay tilde týsti, sol tilmen ghana oqylady. Búl mәsele Atatýrikting kezinde «azandy týrikshe shaqyryp, týrikshe namaz oqiyq» dep  kóterilgen. Toqsanynshy jyldardyng basynda marqúm Qaltay Múhamedjanov Rәtbek Qajygha birneshe ret aityp, mәsele retinde qozghalghan edi. Biraq Rәtbek Qajy, Halifa Altay Memleket basshysynyng qabyldauynda bolyp, Qúran ayattaryn keltirip «eshqashan eshuaqytta namaz audarylghan tilmen oqylmaydy» degendi dәleldep aitqan bolatyn. Mýfty bola ma, otyz jyl diny bilim alghan taqua adam bolsyn, eshqaysysy sharighat zanyn ózgerte almaydy. Amal tek arab tilinde ghana oqylady. Sonynan tek dúghalardy, sonday-aq uaghyz, nasihatty qazaqsha qayyrsa bolady. Bizding elde  týrli kózqarastar kóp. Al tәnirshildikke oralayyq deu ol adasqannyng belgisi.
Qayrat JOLDYBAYÚLY,  «Áziret Súltan» meshitining bas imamy:
- Eng alghashynda kez-kelgen adam ýshin ana tilinde qúlshylyghyn oryndau - әri jenil, әri oryndy kórineri ras. Alayda, mәseleni egjey-tegjeyli qarastyrar bolsaq, keng kólemdi týsinikke qol jetkizerimiz anyq. Eng aldymen tilek-dúgha men namazdyng ara jigin ajyratyp alghan jón. Namazdan tys jasalatyn tilekter men dúghalarda músylman kisige ishki tilegi men mún-múqtajyn qay tilde aityp jetkizem dese de, búghan tyiym salynbaghan. Óitkeni, búl Jaratushy men qúl arasyndaghy jeke mәselege qatysty. Al namaz bolsa, ol jalpygha, jamaghatqa tәn qúlshylyq bolghandyqtan, namazgha qosylatyn basqa da músylmandardyng qajet tilekterimen sanasu kerek. Negizinen namaz jamaghatpen oqylugha tiyis. Biraq jalghyz oqugha da rúqsat etilgen. Eger Islam dini qanday da bir belgili aimaqtyng yaky belgili bir últtyng dini bolsa, onda eshqanday kýmәnsiz sol aimaqtaghy sol últtyng ghana tili qoldanylar edi. Alayda, tórtkýl dýniyege taraghan, bir-birin týsinbeytin qanshama últ ókilderine ortaq dinning ózindik erekshelikteri men qasiyetteri bolatyny sózsiz. Mәselening taghy bir jaghy, Qúrannyng qanday da bir audarmasynyng eshqashanda týpnúsqany tolyq qamty almaytyndyghynda.  Qúran ayattarynyng әrbir sózining birneshe maghynasy bar. Audarmada tek bireui ghana beriledi. Tipti keyde ayatta qoldanylghan әrbir әripting de ózindik birneshe maghynasy bolady. Audarmada osy әripterding ózindik maghynasy mýldem eskerilmey qaluy mýmkin. Yaky bireui ghana eskeriledi. Qúranda belgili bir maghynany bildiretin birneshe sinonim sózderding ishinen sózding dybystalu jaghynan da, maghynany qamtu jaghynan da eng qolaylysy tandalghan. Sondyqtan, keybir sózding «sózdik maghynasynan» tys dybystaluynyng ózi bayandalayyn dep túrghan jaghdaydy bildirip jatady. Al múny audarmada beru mýldem mýmkin emes.

"Halyq sózi" gazeti