Kezinde «Shuaqty kýnderimen» oqyrman jýregine jol tapqan Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» atty jana kitaby jaryq kórdi. Halqymyzdyng qaharman úly Bauyrjan Momyshúlynyng kelini, batyr atamyzday tektining túyaghy, asyldyng synyghy - jazushy Baqytjan Momyshúlynyng jan jary Zeynep apa búl kitapty úzaq jyldar jýrgizgen kýndeligining negizinde jazghan. Múndaghy basty әngime arqauy Batyr atamyzdyng bayandauynda úsynylady. Avtor osydan otyz-qyryq jyl búrynghy oqighalardy kýni keshe ghana ótkendey, tap qazir ghana bolghanday kóz aldynyzgha keltirip, sondaghy Momyshúly shanyraghynda aitylghan әngime, shertilgen syrdy sheshen tilmen bayandaydy.

Biz oqyghan jandy oilandyrmay qoymaytyn mazmúndy kitaptan ýkili ýzindiler úsynyp otyrmaqpyz.

***

- Búryn qazaqta qazirgidey ýlken-kishi, erkek-әiel jappay sýiisip amandaspaytyn, - dedi ata men susyn aparghanda.

Álginde Bәkenning kishkentaydan birge ósken, birge oqyghan dosy kelip, ekeuining orysshalap sýiisip sәlemdeskenin kórgen bolatyn. Myna aitqan sózine sol sýiisu týrtki boldy-au deymin...

Kezinde «Shuaqty kýnderimen» oqyrman jýregine jol tapqan Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» atty jana kitaby jaryq kórdi. Halqymyzdyng qaharman úly Bauyrjan Momyshúlynyng kelini, batyr atamyzday tektining túyaghy, asyldyng synyghy - jazushy Baqytjan Momyshúlynyng jan jary Zeynep apa búl kitapty úzaq jyldar jýrgizgen kýndeligining negizinde jazghan. Múndaghy basty әngime arqauy Batyr atamyzdyng bayandauynda úsynylady. Avtor osydan otyz-qyryq jyl búrynghy oqighalardy kýni keshe ghana ótkendey, tap qazir ghana bolghanday kóz aldynyzgha keltirip, sondaghy Momyshúly shanyraghynda aitylghan әngime, shertilgen syrdy sheshen tilmen bayandaydy.

Biz oqyghan jandy oilandyrmay qoymaytyn mazmúndy kitaptan ýkili ýzindiler úsynyp otyrmaqpyz.

***

- Búryn qazaqta qazirgidey ýlken-kishi, erkek-әiel jappay sýiisip amandaspaytyn, - dedi ata men susyn aparghanda.

Álginde Bәkenning kishkentaydan birge ósken, birge oqyghan dosy kelip, ekeuining orysshalap sýiisip sәlemdeskenin kórgen bolatyn. Myna aitqan sózine sol sýiisu týrtki boldy-au deymin...

- Ásirese batpanday er-azamattardyng kezdesken jerde sýiisip amandasuy degen qazaq qauymynda búryn atymen joq edi. Osy sýiisu Hrushevting biylik qúrghan kezinen keng etek alyp, jayylyp ketti. Jaqsyny da, jamandy da alalamay tez qabylday qoyatyn «talantymyz» bar. Bastyqtyng әr qimylyn qalt jibermey, qaytalap kәukelekteytin jaghympaz jampandyghymyz taghy bar. Sóitip, jalpandap jýrip, japalaq bolyp keter me ekenbiz, qúday bilsin... Er-azamattar qoldasyp amandasushy edi. Saghynysyp kóriskende qúshaq aiqastyryp qauyshatyn. Mine, osylardy «erkekshe sәlemdesu» deydi. Al әielder ózara qúshaqtasyp, sýiisip amandasa beretin. Qariyalar ózining balasynday, nemeresindey jastardy jaqsy kórip emirengende qúshaghyna qysyp, arqasynan qaghatyn. Osy jerde bir nәrsege toqtala keteyin. Búryn qazaqtar er balany erkeletkende basynan sipamaghan. Arqasynan qaqqan. «Basyna sipau úl balany ayap, mýsirkeu sezimderin tughyzady, tómen qarap jýretin jasyq bolyp qalady» dep týsingen. Ata-ana, el-júrtyna qorghan bolatyn, shanyraqqa ie bolatyn úldyng kózin jerden almaytyn jigersiz, esirkeudi tilep túratyn ynjyq bolghanyn qalamaghan. Al arqasynan qaqqanda er bala batyldanady, jigerlenedi, ensesin tik ústap, tura qaraugha daghdylanady. Nege bolsa da taysalmay qaraytyn qayratty, batyl bolyp erjetsin dep úldy arqadan qaghypty. Al qyzdardy kerisinshe basynan sipaghan. Qyz - jatjúrttyq, qyzdyng baghy - ýide emes, týzde. Qyz basqa bosaghany attap, ózge ýiding otyn jaghady, úrpaghyn ósiredi. Qyzdy «ketetin bala ghoy» dep erkeletedi. «Aldynda ne kýtip túr eken, taghdyr-talayy qalay bolady» dep basynan sipap ayalaghan. Qyz balany basynan sipaghanda basy eriksiz enis tartady, kóz janary tómen týsip, jasyrynady. Kisi betine bajyrayyp qaramaytyn әdetke ýirenip, qyzgha layyq biyazy minez qalyptasady. Arqadan qaghu men bastan sipaudyng osynday talghamdy astary, tәrbiyelik mәni bar eken.

Al endi әjeler men apalar jasy kishi jaqyndaryn jaqsy kórgende úl bolsyn, qyz bolsyn, olardy qúshaqtap, mandayynan ne qolynan sýiedi. Qazir de el ishinde jii bolmaghanymen búl әdet saqtalyp keledi. Jas balalardyng mandayynan iyiskep ne sýiip: «Ýlken azamat bol!», «Baqytty bol!», «Órkening óssin!», «Ómir jasyng úzaq bolsyn!» - dep tilekterin qos qabat aityp jatady. Teginde qazaq jas balany, әsirese kishkentay sәbiydi betinen sýimeytin, qyzyghyp qaramaytyn, tandanyp súqtanbaytyn. Búlar - tyiymdar. Erteden kele jatqan osy yrym-tyiymdar negizsiz emes. Sәby qústyng balapany siyaqty, nәzik әri syrtqy әserdi ózine tez qabyldaydy. Eresek adamdar balany meyirlenip sýigende әr adamnyng boyyndaghy әrtýrli dengeyde bolatyn bioóristi sәby kótere almaydy. Sәbiyde qorghanu kýshi әli jetilmegendikten nauqastanyp qalady. «Kóz tiydi», «súq ótti», «ash kirdi» dep jatamyz ondayda. Búryn halyq emshileri sumen úshyqtap, adyraspan, arshamen alastap, túzben emdep jatatyn. Áriyne, eshkim de jas balany әdeyi auyrtayyn demeydi. Kóp adamdar ózining boyynda, kózinde qanday dәrejede óris bar ekenin bile bermeydi, ol tipti oiyna da kelmeydi. Sondyqtan sәbiyge qatysty jerde ýlkenderding abaylap, saq bolghandary jón. Óte emirenip jaqsy kóru zardapsyz emes, balagha qauip boluy yqtimal, - dedi ata.

Men osy әngimeden song oilanyp qaldym. Atanyng ózi jas balalargha onsha júghysa bermeydi. Balagha ýiirsektigi shamaly. Bir qaraghanda balany jaratpaytyn sekildi әser qaldyrady. Ózge adamdar siyaqty jas balany qúshaqtap, eljirep sýigenin óz basym kórgen emespin. Bireuding balasyna keremet kónil bólgende «jaqsy bala eken ghoy» nemese «jigit eken ghoy ózi» dep qana qolynan ústap, arqasynan qaghyp qoyady. Jas balagha tura qaramay, basynan, iyghynan asyra nazar salady. Atanyng tike qaraghan otty janaryna bala týgili eresek adamnyng tótep berui ekitalay.

Ózgeni bylay qoyghanda, elu toghyz jasynda alghash kórgen nemeresin de kópe-kórneu jaqsy kóre bermeydi. Alghashqy kezderde atanyng osy salqyndyghyn týsinbeytinmin әri jýregime tikendey qadalatyn. Biz atanyng qolyna kóship kelip, birge túrghan song ghana syryn ala bastadym. Ata balamen oinaudy bilmeydi, olarmen ýlken adamsha sóilesedi. Nemeresining tolyp jatqan bitpeytin súraularyna jalyqpay jauap beredi. Bala qiyalyn jetelep, ony әdeyi sózge salyp, oilau qabiletin óristetedi. Qate ketken búrys jerin sol zamat týzep, týsinik beredi. Kerek jerinde soldat qúsatyp qaqshityp túrghyzyp qoyyp, qataldyghyn da kórsetip jiberedi. Biraq qorqytpaydy. Atanyng kóp qoldanatyn әdisi - qaytalau. Nemeresine әldeneni ýiretkende osy әdisi arqyly nәtiyje shygharady. Erjangha degen atalyq peyilin ainalyp-tolghanbay-aq ózine tәn erekshe tabighatymen jetkizedi. Syrttay kórsetkisi kelmegenimen bir auyz sózinen, bir qimylynan, kózqarasynan búltty jaryp shyqqan kýndey jarq ete qalatyn atalyq meyirimi bәrbir anyq ta aiqyn bayqalatyn.

***

Jarma esikting bir jaghyn bolar-bolmas ashyp syghalaghanymda ata bir nәrseni jazyp jatyr eken. Bóget bolyp, oiyn bólmeyin dep esikti aqyryn qayta japtym. Sol kezde:

- Bermen kelgin, - dep dauystady ata.

Men kirgen song «otyr» degendey ym qaqty da, múrnyna qaray syrghyp ketken kózәinegin týzedi. Keudesin kóterinkirep, qaghazdaghy jazudy oqy jóneldi.

- «Qay últtyng bolsyn ana tili, ata dәstýri, salt-sanasy - sol halyqtyng ózindik qadir-qasiyetin, jan dýniyesin, túrmys-tirshiligin kórsetetin tól belgileri. Olar - býkil bir halyqtyng ómir jolynda ghasyrlar boyy mysqaldap jinaghan ruhany qazynasy, úrpaqtan-úrpaqqa qaldyrghan ardaq-múrasy. Onsyz qara shanyraghy bar irgeli el bolyp, býtin últ bolyp qalu mýmkin emes. Ana tili, ata dәstýr ózinen-ózi jalghaspaydy nemese bireu syrttan kelip sen ýshin kósegendi kógertip saqtap ta bermeydi. Halyqtyng óz bet-beynesinen aiyryluy ne saqtap qaluy - әrbir úrpaq ókilining ózinen keyingi izbasarlaryna babalar amanatyn qay sapada jetkizuine baylanysty», - dep kózәinegin alyp bylay qoydy. Janaghy oqyghan qaghazdy maghan úsyndy. Synyp keter nәzik zatty ústaghanday qos qolymdy teng sozyp, abaylap qaghazdy aldym. Nege ekenin tolqyp kettim. Ata múny bayqamady dey almaymyn. Biraq eshtene kórmegendey, sezbegendey sóz bastady.

- Ókinishke qaray, arqau jipti bosatyp aldyq. Eskekten aiyrylghan su betindegi qayyqtay tenselip qaltyldap jýrmiz. Babalar amanatyna adal bola almay, kýnәmiz kóbeydi. Qashan tәubege kelerimizdi kim bilsin?! - dedi.

Kókti qymtaghan búlttay qabaghy týnerip, birazgha deyin túiyqtalyp qaldy. Atanyng kýrt ózgerer minezine tóselgen janmyn. Sondyqtan ýndemey tym-tyrys otyrdym. Arasynda kózimning astymen úrlana qarap qoyamyn. Tastan qashalghan mýsindey bir nýktege qadalyp, miz baqpay qatyp qalghan. Qonyrqay óni qarauytyp, buyryl múrty aibat shege edireyip, onsyz da qisaya qoymaytyn kirpi shashtary atoy salghan qalyng qolday óre týregelip, tikireyip ketipti. Atanyng qabyrghasyn qayystyryp, janyn kemirgen kýiding ne ekenin angharyp otyrmyn. Álginde ózi oqyp bergen týidek-týidek oily sózderi myna qinalysynyng jauaby edi. «Sanaly erde úiqy joq», óz basynyng múratyn kýittep, jan tynyshtyghyn baghyp jatqan joq. Últtyq qúndylyqtardyng qiiy ketip, últtyq namyssyzdyq pen jan mýgedektigine dushar bolsaq, keyingi úrpaq kim bolady dep kýizelip otyrghany anyq.

- Zerigip otyrsyng ba? - dep ata oqys ýn qatqanda:

- Oilanyp otyrmyn, -dedim. «Ýki batyldyghynan týnde úshpaydy», tayghanaqtamay taq etkizip jauap bergenim batyldyghym emes, shynymen, oilanyp otyrgham.

- Oilaytyn my bolmasa, tyndaytyn qúlaq әrkimde bar. IYә, estigendi saralaytyn sana bolmasa, aitylghan sóz tastaqqa týsken dәnmen ten, solay ma?!

- Solay sekildi...

- Sekildi-mekildi degen dýdәmal kómeski sózge kóp әues bolmaghyn. Aytar oiynnyng negizi - berik, ishki sýiegi týzu bolsa, solqyldaq, buyny bos sózdi qospay, týiip sóilegin! Úqtyng ba?

- Úqtym, ata.

- Mening yghyma nege jyghyla beresin? Álde «bәlesinen aulaq, qyrsyq shaldan qútyla salayyn» dep, bәrine bas iyzeysing be?

Á degende ýndey almay qaldym. Ata aldynda әr sózindi ólshep sóilemesen, әldeqalay bolaryndy boljay almaysyn. Degenmen «kóterem kóterilse, kóshting aldyn bermeydi» degendey, әldebir kýsh qoltyghymnan demegendey osy joly men de kóterilip kettim.

- Ata, men sóz týsinetin jaqsy tyndaushymyn, - dedim shimirikpey. «Tym aspandap kettin» deydi ishki bir ýn meni úyaltqysy kelip. Dәl qazir úyala qoymadym. Aqiqatty aittym.

- Sóz týsinedi dep sengen song saghan kóp sóileymin. Birneshe kýnnen beri ýzdik-sozdyq aityp jatqan sәlem tóniregindegi әngimelerimiz de - babalar amanaty. Men bilgenimdi saghan aitam, sen ózinning balana aitasyn, ýiretesin. Keyin balang óz balasyna aitsa, sóitip, bir shanyraqta babalar amanaty jalghasady. Kýndelikti tilimizde «elge enbek sinirip, halyqqa qyzmet etu» degen sóz әr dengeyde jii aitylady. Múnyng shynayy mәnin kóbi úgha bermeydi. Elge enbek sinirip, halqyna, últyna qyzmet etu degen - eng aldymen, ana tilindi, ata dәstýrindi otynnyng basynda saqtap, úrpaghynnyng boyyna siniru degen sóz. Osyny úmytpaghan adam óz halqynyng aldynda jegen nanyn, tatqan túzyn aqtaydy. Basqa ýshin jauap bermeymin, әrkimning óz erki ózinde. Biraq myna mening óz tújyrymym - osy! Balalarym retinde senderge de múny amanat, ósiyet etemin.

- Kiruge bola ma? - degen Baqyttyng dauysy estildi.

- Kirgin, - dedi ata.

Birdenening jónin súraugha keldi me desem, kreslonyng arqalyghyna shalqaya jayghasyp otyryp jatyr. Jazudan qoly bos bolsa, ara-arasynda bizding qasymyzgha osylay kelip әngime tyndap, ózi de kirisip ketedi. Qayta búl kelgende sóz jandanyp, ajarlanatyny bar. Men sekildi ishki syryn býgip, tymyrayyp ýnsiz otyrmaydy. Aytyp qalatyn jerde kóbinese auzymdy baghyp, talay nәrse ishimde bosqa óledi. Bәkenning jóni bólek, oiyndaghysyn syrghanaqtatpay, kósiltip әkete beredi. Ákesine súraq qoyady, talasady. Keyde әngime auany qisayyp bara jatqanda ayaq astynan qisynyn tauyp, ong jambasqa onay keltirip, sytylyp ketedi. Al keyde qiyampúrys qiqarlyghyna basyp, atanyng ynghayyna iykemdele qoymay, teke tireske týsip, ese tendik bergisi kelmey, tym ózeurep ketkende ata jynyn qaghyp alady. Qasynan quyp ta shyghady. Bir qyzyghy, ekeui de múnday shekisulerding ayaghyn shiyelenis-tirmeydi, sony keksiz bitedi. Taghy bir bayqaghanym, dýniyeni aralap ketetin ýlken auqymdy әngimege kirip ketkende, egesu joq, birining ymyn biri týsine qoyady. Tegi bir bolghandyqtan shyghar...

- Nege ýndemey qaldyndar? Sәlemdering bitip qaldy ma? - dedi Bәkeng qulana jymiyp.

Ata onyng sózin qúlaghyna ilmey, eleusiz qaldyrdy.

- Onda men senderge әngime bolatyn bir nәrse aityp bereyin, - dep Bәkeng taghy ýn qatty.

- Ishine syimay bara jatsa, aitqyn, tyndayyq, - dedi ata.

- Ótkende Jazushylar odaghynyng aldynda bir jigit Mәriyam apa Hәkimjanovagha: «Assalaumaghalaykým, apa!» - dep qolyn keudesine qoyyp, sәlem berdi. Ana kisi: «Bar bol, ainalayyn!» - dedi. Shynymdy aitsam, әiel adamgha búlay sәlemdesudi birinshi ret estidim. Ózim әdettegidey «sәlemetsiz be, apa» dep amandastym, - dep әkesine súrauly jýzben qarady.

- Y-y-ym... Myna bauyrlas ózbek, úighyr halyqtarynda qyz-kelinshekter, jigitter men balalar ózderinen jasy ýlken er adamgha da, әiel adamgha da: «Salamaleykum!» - dep qolyn keudesine basyp sәlem beredi. Búl salt olardyng ózderine jarasyp túrady әri últtyng bir ereksheligi sekildi tabighy kórinedi. Dýniyejýzindegi barlyq músylman halyqtar «assalaumaghalaykým» dep amandasady. Óitkeni búlaysha sәlemdesu - islam dinimen birge kelgen. Desek te, әrbir últtyng islam dininen búrynghy tanym-nanymy bolghany tarihtan belgili. Mýmkin sonday bir ózindik úghymdardyng әserinen be, әiteuir, qazaqta er adamdar ghana bir-birimen «assalau» dep sәlem beredi. Al er adamdar - әielderge, kerisinshe әielder - er-azamattargha nemese ózara olay sәlemdesse, kózge de, kónilge de birtýrli tompaq kóriner edi. Sonda da, jii bolmaghanymen el syilaytyn ýlken әjelerge, ózing aitqan Mәriyam apa sekildi el anasy bolyp ketken kisilerge jigitterding jogharydaghyday sәlemdesuining eshbir qateligi joq. Qúlaqqa salqyn estilmeydi, qayta erekshe iltipat belgisindey salmaghy arta týsedi. Biraq әielderding barlyghyna taralghan әdet emes. Qazaqta búl jappay sipat almaghan.

Sәlem josyndarynyng týrlerin aitqanda bir nәrse oiymnan qalys qalypty, úmytyppyn. Olar - baldyz ben jezdenin, qayny men jengening arasyndaghy amandasular. Búlardyng bylayghy adamdarmen esendesu shenberinen shyghyp ketetin tústary bar. Ózge últty bilmeymin, al qazaqta baldyz-jezde, qayny-jengeler әzil-qaljyndary jymdasatyn, әngimeleri jalghasatyn, oiyn-kýlkileri jarasatyn óte bir tatu jandar bolyp keledi. Bir-birine batyp ta, batyl da sóileytin әri oghan eshqaysysy shamdanbaytyn, ózgege aitpaytyn jýrek týkpirindegi syrlaryn ózara ashatyn da - osylar. Qazaq ghúrpynda baldyzdyng jezdege nazdanuy, qaynynyng jengege erkeleui syilastyghy erekshe sýikimdi qarym-qatynas bolyp sanalady. Tonnyng ishki bauynday jandary jaqyn syrlas әri qimas bolghandyqtan olar qoldasyp ta, qúshaqtasyp ta amandasa beretin. Búl erkindikti qazaq atauly biledi, týsinedi. Sonda da ýlkenderding kózinshe әdepten ozbaghan. Óz qatarlarynyng arasynda nemese qariyalardyng kózinen tasalau bolmasa, kez kelgen jerde júrt kózinshe boylaryn tartyp ústap, ústamdylyq qalypty saqtaushy edi.

Ádette, óz halqynnyng últtyq ónege-ólshemderi qashanda erekshe sezilip, basqalardikinen ozyq kórinetini bar. Búl - barlyq últtargha tәn tabighy qasiyet. Alayda «meniki artyq, basqaniki nashar» degen jansaq oy tumasa kerek. Ár nәrsening ýilesim tauyp jarasatyn óz ortasy, ósip-ónetin óz topyraghy bar. Sanaly adam elin-júrtyn, onyng últtyq tabighy bolmysyn ardaqtay otyryp, ózgenikin qúrmettep týsinui kerek. Ózin zor sanap, ózgeni qor sanau - kórgendilik emes, ózimshildiktin, nadandyqtyng bir belgisi. Al endi tughan halqyndy bilmey, onyng janyn úghynbay túryp, basqanikin kelistirem dep elikteu de kisilik emes. Ol namyssyzdyqqa jeteleydi. Namyssyzdyq - jaman dert. Onyng óser úrpaqqa, halyqtyng keleshegine kesirin tiygizetinin eshqashan úmytpau kerek. «Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini», әr halyq, әr últ ózine-ózi úqsaghany jaqsy, - dep ata balasynyng sózine oray mol maghlúmat berip tastady...

(Jalghasy bar)

Abai.kz