29 sәuir - Alash balasy úmytatyn kýn emes. 1950 jyly 19 sәuirde Qytaydyng Kensu ólkesinde qolgha týsken Ospan batyrdy  29 sәuirde Ýrimshi qalasynda kәmenester atty...

Qytay qazaghynan Ospan batyrdan song qaru ústaghan batyr tumady. Qalam ústaghan bir batyrymyz bolyp edi, Qalyng eli qazaghy Otanyn ansaghan úlyn bauyryna basa almady. Qasiret ishinde Qajyghúmar Shabdanúly  ómirden ozdy. Qytay qazaghy búl kýnde Ospan batyr turaly, Qajyghúmar Shabdanúly jayynda  ashyq aita almaydy. Qúdaygha shýkir, bodan qazaq aita almaghanymen, azat qazaq aita alady. Biraq, tiri Ospannyng artynan eruge jaramaghan bir top endi kelip, óli Ospandy ózderining "ÚLTTYQ QAHARMANDARY" jasap alghany qalay?  Shetelderde qashyp jýrgen últy úighyr keybir ziyalylar Qazaqtyng Ospan batyryn da úrlap alghysy kelip jýr.

Jә, әngimemizdi asyqpay tyndanyz.

8 sәuir de biz úmyta qoyatyn kýn emes edi. Osydan túp-tura 68 jyl búrynghy 8 sәuirde, qazirgi Ile Qazaq Avtonomiyaly oblysynyng Qúlja qalasynda bir armiya qúryldy. Biz әlde kimder qúsap, oidan tarih qúrastyryp jatqanymyz joq. Qytay basylymdaryndaghy derekterdi algha tarta ketelik.  Baydudyng aqparat kenistigin qaranyzshy...

http://baike.baidu.com/view/4540242.htm

http://baike.baidu.com/view/4540242.htm

29 sәuir - Alash balasy úmytatyn kýn emes. 1950 jyly 19 sәuirde Qytaydyng Kensu ólkesinde qolgha týsken Ospan batyrdy  29 sәuirde Ýrimshi qalasynda kәmenester atty...

Qytay qazaghynan Ospan batyrdan song qaru ústaghan batyr tumady. Qalam ústaghan bir batyrymyz bolyp edi, Qalyng eli qazaghy Otanyn ansaghan úlyn bauyryna basa almady. Qasiret ishinde Qajyghúmar Shabdanúly  ómirden ozdy. Qytay qazaghy búl kýnde Ospan batyr turaly, Qajyghúmar Shabdanúly jayynda  ashyq aita almaydy. Qúdaygha shýkir, bodan qazaq aita almaghanymen, azat qazaq aita alady. Biraq, tiri Ospannyng artynan eruge jaramaghan bir top endi kelip, óli Ospandy ózderining "ÚLTTYQ QAHARMANDARY" jasap alghany qalay?  Shetelderde qashyp jýrgen últy úighyr keybir ziyalylar Qazaqtyng Ospan batyryn da úrlap alghysy kelip jýr.

Jә, әngimemizdi asyqpay tyndanyz.

8 sәuir de biz úmyta qoyatyn kýn emes edi. Osydan túp-tura 68 jyl búrynghy 8 sәuirde, qazirgi Ile Qazaq Avtonomiyaly oblysynyng Qúlja qalasynda bir armiya qúryldy. Biz әlde kimder qúsap, oidan tarih qúrastyryp jatqanymyz joq. Qytay basylymdaryndaghy derekterdi algha tarta ketelik.  Baydudyng aqparat kenistigin qaranyzshy...

http://baike.baidu.com/view/4540242.htm

http://baike.baidu.com/view/4540242.htm

Biz shettegi qazaq balasynyng osy tarihyn Alash tarihynan bólektep qaraghandy qashan dogharsaq, sonda ghana ózimizdi tolyqqandy bir tútas últ retinde sezine alatyn shygharmyz. Ospan batyrgha Qazaq elinde eskertkish qoya almadyq. Qytay jerindegi qazaqtardyng aldynghy ghasyrda zúlymdyqqa qarsy qandy tónkeris jasaghanyn biz Jer betindegi kýlli qazaqtyng qarashanyraghy bolghan Qazaqstanda qanshalyqty dengeyde kótere alyp jýrmiz? Eng bir týsiniksiz jeri, Almaty jaghalaghan Úighyrlardyng ózi sol kezdegi Ýsh Aymaq Tónkerisining batyry bolghan, Qazaqstanmen eshqanday qatysy joq, últy úighyr Gheniyge Almaty manynan eskertkish qoyyp alghanda, ýshbu tónkeristing alghashqy oghyn atqan, tónkeris otyn eng alghash tútandyrghan, últy qazaq Ákbar batyr men Seyt batyrgha Qazaq otanynan eskertkish búiyrmaghany qalay? Gheniydi uaghyzdaushylardyng Ákbar men Seytti úmyta qalghany qalay?

Biz tútas bir últty qaralaudan aulaqpyz. Biraq, telisi men tentegin tektey almaghan aghayyngha tuystyq bazynamyzdy aitqanymyz aghayyndyq berekeni saqtau ýshin kerek bolghanyn eskertemiz!

Qytaydaghy úighyrlardyng ishinen shyqqan bir top úrylardyng Qazaqstan kompozitorlarynyng әnderin úrlap, avtorlyq qúqyqtardy ayaq astyna taptap, әnderdi óz attaryna telip, әn mәtinderin kelse-kelmes ózgertip, beynebayan týsirip jýrgendigi barshamyzgha ayan. Týu basy "Dudaray" әnin úrlaudan bastalghan búl úrlyqtyng sony osy kýnge deyin jalghasyp keledi. Altynbek Qorazbaydyng әnderinen bastap, Ramazan Stamghazygha jalghasyp, eng sonynda Qayrat Núrtastyng әnderine oiysty. Ánderimizdi úrlaghan ala taqiyaly aghayyndarymyzgha ókpelep jýrgenimizde, úrlyqtyng kókesi Qazaq halyq ertegilerin úrlaugha oiysty.

Qytay qazaqtarynyng Kýltegin saytynda jariyalanyp jatqan "myng bir sapar" atty shygharmamyzda óte mol suretti derekter keltire otyryp, ertegi úrlyghyn әshkerelep tastaghanbyz. 1958 jyly Tashkent qalasynda úighyr tilinde tóteshe jazumen basylyp shyqqan "qazaq halyq ertegileri" degen kitapta týbi bir týrkige ortaq emes, tek qazaq halqynyng ózine ghana tәn ruhany baylyqtarymyz orys tilinen úighyr tiline audarylyp basylghanyna qaramastan, Shynjandaghy keybir úighyr ziyalylary qazaqtyng ertegilerin de ózderine tely bastaghan. Ýstimizdegi jylghy Nauryz merekesinde, Ýrimshidegi úighyr telearnasynda "Kenje batyr" degen jasandy ertegi balalargha  aityldy. Shyn maghynasynda, búl ertegi, elbasymyz Núrsúltannyng "Astana-Bәiterek" tuyndysyna túzdyq bolghan «ERTÓSTIK» ertegisining baspa-bas kóshirmesi edi. Úighyrdyng arasynda ósken, úighyrdyng barlyq órkeniyetin úighyrdyng ózinen әrmen biletin biz búl "kenje batyrdyn" qaydan payda bola qalghanyn bilmey anyrdyq ta qaldyq.  Ókinishtisi, "últaralyq bereke- birlik"  degen sayasattyng ayasynda, úrlanghan qazaq әnderi men qazaq ertegileri haqynda qytaydyng resmy baspasózinde eshqanday bir әngime qozghalghan joq.

Ospan batyr qazaqtyng maqtanyshy ekendiginde dau joq. Tyiymsyz ketken úry «tuystarymyz» endi sol maqtanyshynnyng ózin kóp kórip otyr.

Úrlyqqa ýirengen aramza qolyn endi sol batyrynnyng ózine qaray sozuda....

Endi, kerek qylsan, batyryndy da úrlap alghaly otyr.

Ospan batyr degen sózding ózin Qytaydaghy qazaqtar osy kýnge deyin qorqa-qorqa әzer aitady. Búl esim resmy baspasózde tek tarihy shygharmalarda ghana atalsa atalar-au, bylayghy shygharmalarda basy býtin úmyt qaldyrylatyn, auyzgha alynbaytyn, auyzgha aludan, qalamgha iluden kóp júrt qorqatyn bir esim. Búl da sayasy qysymnan ghoy. Qorqa-qorqa, ýrek-ýrke, әr nәrseden óz basyn qorghashtap ýirengen bodan júrttyng basyndaghy sordyng bir kórinisi osy. Qytay kompartiyasynyng kózqarasy boyynsha ‹bandy› atalyp, Ýrimshide ólim jazasyna ýkim etilgen әri sol arada atylghan Ospan batyrdyng ‹bandylyghy› sol Qytay kompartiyasymen ólispey-berispey alysqan Gýmandan basshysy - Jiyang Kayshiyden ary emes shyghar-au. Biraq, telejәshikti asha qalsan, taqyrbas Jiyang Kayshy shygha keledi. Kitapty asha qalsan, taghy sol. Kerek desen, songhy kezdegi Qytay teleseriyaldarynda Jiyang Kayshiydi de ong jaghynan kórsete bastady. Bayaghyda ony sypyrmayym teristeushi edi ghoy. Endigi kinolarynda japon basqynshylaryna qarsy gomindan әskeri de qarsy alysqan bolyp shyghyp jýr. Shyndyghy da sol edi ghoy. Japongha betpe-bet kelip soghysqandar sol Jiyang Kayshy әskeri boldy da, ol kezde Mau degeniniz alba-júlba qayyrshy kiyimin kiyip alyp, shóp shaqayyn sýiretip, tau-tasty panalap jýrgen naghyz bandynyzdyng ózi edi ghoy. Qyzyl orystyng kómegi, aqshasy, qúraly, halyqaralyq jәrdemi bolmasa, naghyz bandynyz sol Maudyng ózi bolar edi... Bir qyzyghy, naghyz keri tónkerisshi Jiyang Kayshiydi aitugha rúqsat-taghy, Ospan «bandyny» aitugha bir kórinbes tyiym bar. Búl tyiym ashyq, әshkere qújat týrinde týspegen bolsa kerek. Biraq el-júrt bәribir ony aita almaydy. Ánimizdi úrlaghan ala niyetti, ala taqiyaly, alaókpe, alakónil, ala kóilekti aghayyngha ókpemiz qara qazanday bolyp jýrgende, úrlaghan degen olay emes, bylay dep túryp, bizding qazaq ertegilerine qol saldy ghoy. Endi bir qyzyghy tarihymyzdy da úrlatyp alatyn kórinemiz.

Ýsh aimaq tónkerisi turaly altyshahar ziyalylary jazghan qanshama kitaptardy Shynjannan oqydyq. Áriyne, Shynjang ýkimeti rúqsat bergen, osy zandy baspalardyng barlyghyna ortaq bir erekshelik bar. Ol - ýsh aimaq tónkerisining eng basty jetekshi orynynda qazaq halqy túrghandyghyn kómeskilendirip, kýngirttendirip, barlyq tarihy erlikter men oqighalardy úighyrlargha telu qastandyghy. Senbesenizder, osyghan deyin basylghan ýsh aimaqqa qatysty barlyq jazbalardy qaranyzshy. Biraq, Qytaydaghy qazaq múny da ashyq aita almay ishten tynyp otyr.

Qytaydaghy úighyrlardyng múnysyna  kóz júmsaq ta, endigi bir súmdyq qareket sheteldegi úighyrlardyng arasynda jýrip jatyr. Qytaydaghy úighyrlardyng qylyghy jalghan tarih kitaptarynda qazaqtardyng enbegin kómeskilendirip, barlyq tarihy soghystardy úighyrlargha teligisi kelse, kerek deseniz, ýsh aimaq soghystaryndaghy eng kóp, anyghynda, әskerding seksen de toqsan payyzyn qúraghan qazaqtar ekendigin úmyttyrghysy kelse, ol tarihtyng barlyghyn úighyrlargha teligisi kelse, shettegi qashyp-pysyp jýrgen ala taqiyalylar da úrlyghyn úmyta qoyghan joq. Eng basy Ospan batyrdan bastap ózderine tely bastaghan. Bylayghy elge Ospandy úighyrdyng batyry etip kórsetpekting bir jymysqy amaly oryndala bastaghan.  Qúdaygha shýkir,  atamekenge oralghan jazushymyz Jaqsylyq Samiytúly Ospan batyrdy jazyp qaldyrdy ghoy.

Ospandy onay-ospaqqa úrlata qoymaspyz dep, týu sonau 2000 jyldarda búl mәsele haqynda beyghamdyq tanytyp jýrgen ekenbiz.

Búl qazaq ejelden qazaq atalyp keledi. Aspan alaqanday, jer tebingidey kezinen biz qazaq dep atalghanbyz. Ári Alla qalasa, zaman aqyr, jer taqyr bolghansha qazaq dep atalmaqpyz, inshalla. Biraq myna arada siqyrshynyng kóz baylaghany siyaqty, bir siqyr oiyn oinalyp jatyr. Ol - bizding qazaq ekendigimizdi kómeskilendirip, bizge bir tyng atau qosyp bergen. Onysy - kóshpendiler. Kóshpendiler dese meyli ghoy, onyng aldyna bir sayasy atau - «Shyghys Týrkistan» degendi qosyp qoyghan. Sonymen, qazirgi Altay tauy, Mayly Jayyr, Toqta Barlyq, Erenqabyrgha arasyndaghy, anyghyn aitqanda, teristik Shynjanda jasaytyn 3 million qazaq bir-aq jolda «Shyghys Týrkistan kóshpendileri» degen ataugha ie bolghanbyz da qalghanbyz. Mynada ýlken sayasy qastandyq jatyr. Búl ne súmdyq?

Búl qazaqtyng qazaq ekendigin kómeskilendirip, elding barlyghy biletin qazaq degen ataudy qoldanbay, qaydaghy joq bir «kóshpendiler» degen ataudy qoldanudyng ar jaghynda bir aramza oy jatyr. Múnda mynaday  sayasy maqsat, anyghynda, týrli jymysqy, pasyq aram esep jatyr.

Búl - Qazaqtyng erlik tarihyn úrlau.

Sebebi, shetel aqparaty, әsirese Europa, Amerika, Arab, Shyghys júrty qazirgi Shynjang atalatyn, shetelderde keybir baspasózde Shyghys Týrkistan dep atalatyn osy bir jerding túrghyndary turaly kóp bile bermeydi. Búghan kóp tarihi, sayasy sebepter bar. Ol - bólek әngime. Ásirese, Tәnir tauynyng teristik betinen Altay tauyna deyingi aralyqty lyqsyta toltyryp túrghan qazaq deytin halyq bar ekenin biri bilse, biri bile bermeydi. Qazaqtyng Tәnir tauynyng teristiginen Altaygha deyingi aralyqty, al úighyrlardyng qúm basqan alty shahardy mekendeytinin olardyng biri bilse, biri bile bermeydi. Biraq myna arada qazaq degen atau tym shuly. Onyng ýstine, olardyng sayasy maqsattaryna say kele bermeydi. Qazaqtyng Qazaqstany bar. Qazaq dese, el-júrt Qazaqstan arqyly tanidy. Sondyqtan, qytayda jasaytyn qazaqtargha basqa bir atau qoy kerek boldy. Sonymen bylayghy el-júrt, әsirese, arnauly týrde tarih zertteytinder bolmasa, onyng ózinde de osy ónirding tarihyn zertteytin ileude bir kezigetin bireu bolmasa bylayghy el mýlde týsinbeytin bir tyng atau oilap tabyldy. Ol - «Shyghys Týrkistan kóshpendileri»... Sonymen, sayasi, tarihy sebepterge say, búl «Shyghys Týrkistan» deytin ónirdi «Shynjang Úighyr Avtonomiyaly rayony» degen ataumen baspa-bas teng týsinetin sheteldikter ýshin alghanda, janaghy kóshpendiler dep atalghandardy «úighyr kóshpendileri» eken degen jansaq úghym kelip shyghady. Áriyne, jýz payyz senimdimiz, olar solay dep týsinedi. Beyne, arabtardyng ishinde qalalyq otyryqty arab bolghany siyaqty, kóshpeli arabtar, yaghny bәdәuiyler bolghany siyaqty, olar da úighyrlardy otyryqty әri kóshpendi eken dep jansaq týsinedi. Sonymen, milliondaghan qazaqtyng aty qoldan jasandy týrde ózgertilip, bylayghy kóldeneng kózge, kýlli Europa jamaghatyna, batys halqyna, qala berdi Shyghys júrtyna, arabtargha, irandargha, qysqasy kýlli el-júrtqa jansaq, teris úghym beru... Búl - maqsatty týrde qoldan jasalynghan teris atau. Biz eshqashan «Shyghys Týrkistan kóshpendileri» emespiz. Biz aspan alaqanday, jer tebingidey kezden-aq qazaq dep atalghan elmiz.

Múnday jymysqy esepting ekinshi bir týri bar. Ol - Ospan batyrdyng qazaq ekendigin úmyttyru. Ókinishke oray, bizding jazushylarymyz jaghynan jazylyp qalynghan dýniyeler qazaq tilinde shyqqasyn, dereu týrik tiline audarylyp, Týrkiya jamaghatyna tanyldy. Tóte úrlay almaghasyn, Ospan batyrdy úrlap aludyn, ózderine telip aludyng ekinshi bir amaly qarastyryldy. Shamasy, osydan on jyl búryn bolsa kerek, qolymdaghy nemisting ataqty radiosyn shúqylap, shetelding radiosyn tyndap otyrghan kezim.  Qazaqstan egemendik alghan son, Qazaq radiosy da, Shalqar da Qytaydaghy júrtqa estilmey qaldy ghoy. Egemen Qazaqstandy jamandap-jamandap, әsirese, 1997 jylghy Qúljadaghy "fevrali oqighasynan" keyin, Qazaq radiosyna qarsy estirtkizbeytin, kedergi tolqyn taratylghan son, Qytay qazaghy Qazaqstan radiosyn tyndaudan maqúrym boldy. Sonymen, keybir shetelding shektelgen radiosyn osy Almatyda tyndap, bir rahattanyp qalatynbyz.

IYә, on jyl shamasy búryn... Bir kýni әlgi ala taqiyalylarymyz óz radiosynda «Kiyrey qabilasynyng batúry - Osman Islam...» dep ottap otyr. Bastabynda elemedik. Ospan batyrdyng Kerey ekenin elding barlyghy biledi ghoy. Biraq mynada gәp basqasha... Sóitsek, tútas berilimning bas-ayaghynda birde-bir ret Ospan batyrdyng Qazaq últynyng Kerey ruynan ekendigi aitylmay, janaghy «qazaq» sózi maqsatty týrde úmyttyrylyp, maqalanyng tútas barysynda tek qana «Shyghys Týrkistandaghy Kerey qabilasynyn» dep qana ataldy ghoy... (Qabila - arab sózi. Ru, taypa maghynasynda). Bizding az búryn Kýltegin saytynda jariyalaghan «Ospan batyr - Kerey emes!» degen joldamamyzdyng mәni osy edi...

Shetel jamaghaty búl qazir úighyr dep atalyp jýrgen, otyryq úighyrlardyng ishinde ru-taypa úghymy bolmaytynyn, olardyng «qabila» dep atap jýrgenderinin, «Kerey qabilasy» dep atap jýrgenderining mýlde basqa esep ekenin qaydan bilsin?! Áriyne, biletin sheteldikter bar. Olar - eki top. Biri - tarihshylar biledi. Ekinshisi - sayasatshylar biledi. Tarihshylar bilgenimen, búlardyng aram esebin týsine bermeydi. Týbi bir Týrki bolghasyn dep qaraydy da, eleusiz qaldyrady. Al, sayasatshylar biledi de ishinen jymiyady. Sebebi, sheteldegi qashqyn úighyrlardyng Ospan batyrdy jalaulatu arqyly qytaydaghy qazaqty ózderi jaqqan otqa qosa órtemek ekenin biledi.

Anyghynda, Qytayda jasap jatqan qazaq mynany aiqyn bilgeni abzal: Bizding óz Otanymyzbar, ol - Qazaqstan. Al Qytaydaghy qazaqtyng búrynghy emes,  dәl qazirgi kýndegi atyshuly «Shyghys Týrkistanshylarmen» esh qatysy joq. Qytaydaghy qazaq ózi jasaghan sayasy Otany - Qytay Halyq Respublikasynyng zandaryna baghynady, әri sonyng zandy búqarasy. Ári Qazaqstan men Qytay arasyndaghy dostyq kelisim-sharttargha say, zandy týrde Qazaqstangha tuysshylap keluge, kóship keluge qúqyly. Bile-bilse, Qytaydyng qýni Qazaqstansyz qaran. Qazaqstannyng múnayy men gazyna óle-ólgenshe tәueldi bolghan, bir emes, ýsh qúbyryn salyp, endi tórtinshi qúbyrdy salugha dayyndalyp jatqan Qytay júrty bir nәrseni bilsin! Qazaq olargha jau emes! Qazaqty shettegi ala taqiyaly qashqyndardyng arandatuyna say, ózderining jauy retinde qaramauy kerek. Sol ýshin qazaq balasynyng qújattyq júmystary, Qazaqstangha tuysshylau júmystary, diny nanym-senim erkindigi eshqanday shektemege úshyramauy kerek! Qazaq elbasy  Núrsúltan Nazarbaev - Shanhay Yntymaqtastyghyna sol ýshin kirdi. Ol bilgendikten, Shanhay Yntymaqtastyghy Úiymyna kirdi. Demek, qazaq pen qytay odaq. Endeshe, qazaq-qytay odaq bola túryp, Shynjandaghy qazaqtardyng keybir qajetsiz qiyndyqtargha úshyrauy - mýlde qate sharua. Alda, Qytaydyng jana biyligi túsynda osy mәseleni Qazaqstan biyligi tarapynan taghy da kótere týsse eken deymiz.. Sebebi, qazaq pen qytaydyng qazirgi sayasy mýddeliligi ayasynda, Qytaydaghy ýsh million qazaq qújattyq jaqtardan, Qazaqstangha kóshu jaghynan, jer-mýlik qúqy jaghynan, jaylaularynan airylyp qalu siyaqty jaghymsyz jaghdaylardan, bala-shaghasyna pasport jasata almau, meshit saldyra almau, balabaqsha saldyra almau siyaqty jaghymsyz jaghdaylardan basy býtin azat bolghany kerek bizge!!!

Alda osy ýshin úmtyluymyz kerek. Bir qazaq emes, әr qazaq osy maqsat ýshin úmtylghany abzal! Qytaydaghy 3 million qazaq janaghyday jaghymsyz isterge dushar bolmauy kerek edi! Búl bir jaghynan bizding Qytaydaghy qazaq basshylardyng sayasy qabiletterining tómendiginen. Sayasy iskerlikteri men biliktilikterining nasharlyghynan. Shanhay Yntymaqtastyghy Úiymy qúrylghan kýnnen bastap-aq, Shynjandaghy qazaqtar qazirgiden әldeqayda erkin, әldeqayda ken, әldeqayda tepe-teng sayasy qúqyqtargha kenelui kerek edi. Qazirgi qiynshylyqtardy kórgeni bylay túrsyn, zәredey de sayasiy-әkimshilik kedergiler men qiynshylyqtardy kórmey, Qazaqstan men Qytay arasynda ýlken dәneker, ýlken kópir rólin atqaryp, jýre berui kerek edi. Ekinshi bir túrghydan alghanda, múnyng ekinshi bir sebebi, Qazaqstan biyliginde shettegi qazaqqa jany yshityn iri túlghalardyng kemdiginen. Qúdaygha shýkir, songhy kezde shettegi qazaqtyng qújattyq isterine sayasy kómekter jasalynghanymen, ol әli de jetkiliksiz... Ásirese, oqudaghy balalaryna qújat jasata almay sandalghan ata-analardyng qor bolghan ghúmyry turaly jazsan, ol ózi ýlken bir әngime. Oqudaghy balasy 16-gha kelgenshe, oghan qújat jasata almay, Qazaqstangha әkete almay, әlek bolghan ata-ana qanshama?!  Demek Qytaydaghy qazaq ózi eng aldymen Qytaygha osyny úghyndyrsyn. Ekinshiden, Qytay osyny úghynsyn. Qazaq olargha jau emes. Biz odaqtaspyz. Endeshe, bizding meshit qúra almauymyz, bizding mektep qúra almauymyz, balabaqshamyzdy qúra almauymyz da osy barysta sheshilui kerek. Alla qalasa, Ýrimshiden qazaq meshitin de osy barysta túrghyzarmyz...

Endeshe, shettegi qashqyn úighyrlardyng Ospan batyrdy jalaulatqanyna quanamyz ba? Quanghymyz keledi-aq. Ókinishtisi, olar Ospandy basqa bir maqsatpen jalaulatyp jýr. Ýrimshi qalasynda, 2009 jyly 5 shilde oqighasy kezinde de Ospan batyrdyng sureti basylghan jalaushalardy paydalanghan. Biraq, Qytay jerinde songhy jyldary tuylyp jatqan úighyr-qytay arasyndaghy qaqtyghystardyng birde-birine qytay qazaqtary qatynasqan emes. Qatynaspaydy da. Demek, shettegi qashqyn úighyrlardyng Ospan batyrdy jalaulatuynyng ar jaghynda qytaydaghy qazaq pen qytay biyligi arasyna ot jaghu, syna qaghu maqsaty bar. Osy arqyly ózderi jaqpaq bolghan otqa qazaqty qosa órtemek. Onsyzda  aldynghy ghasyrda aq orystyng qyrghynyn, qyzyl orystyng qyrghynyn, dýngen qyrghynyn kórgen, burjuaziyalyq qytaymen de, qyzyl qytaymen de әbden soghysyp, qyrylyp, tausylyp, tozyp bitermen bolghan qytaydyng az qazaghyn qytaygha qarsy aidap saludyng bir jaghynda, sol qazaqpen birge Qazaqstandy da otqa iytere ketu esebi jatqany shyn. Qytay otyn jaghynan qazaqqa tәueldi, endeshe, qytaydy túqyrtu ýshin Qazaqstandy bylyqtyru kerek. Búl esep olarda bar. Saq bol, Alash balasy. Ánindi úrlatarsyn, ertegindi úrlatarsyn, batyryndy úrlatarsyn, endi, otanyndy úrlatyp alma!

Abai.kz