Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5997 0 pikir 29 Sәuir, 2013 saghat 06:05

Serik Erghali. Álipby reformasy: qay jol qolayly?

Elbasynyng Halyqqa joldauymen bastalghan әlipby reformasy tóniregindegi aluan sipatty әngime naqty jolgha týsip, naqty baghyttar aiqyndala bastady. Ásirese atalmysh mәsele boyynsha ghylymy resursty jýieli baghytqa salyp, júmyldyratyn Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi janynan Qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruding ghylymy jәne oqu-әdisnamalyq negizderin úiymdastyru jónindegi júmys tobynyng qúryluy quanarlyq jayt. Búl ghylymy júmys toby týrli jobalardy talqylap, saraptaumen ainalysyp, ýilestirudi qolgha ala bastaghaly jýieli júmystyng izi kórine bastady. Sonyng biri - juyrda Týrki akademiyasynyng úiymdastyruymen bolghan «Týrki memleketterining latyn grafikasyna kóshu tәjiriybesi jәne әlipby reformasynyng qazaqstandyq joly» taqyrybyna arnalghan  ghylymy seminar.

 

Álipby joly eki aiyryldy

Búl ghylymy basqosu әlipby tóniregindegi әngimening sapagha ainala bastaghanyn bayqatty. Ghylymy júmys tobynyng kezekti otyrysy әlipby reformasynda bir joldyng eki tarmaghy baryn aiqyndady. Endi osy joldardy ne biriktiru,ne bireuin tandau basty manyzgha ie boluda.

Elbasynyng Halyqqa joldauymen bastalghan әlipby reformasy tóniregindegi aluan sipatty әngime naqty jolgha týsip, naqty baghyttar aiqyndala bastady. Ásirese atalmysh mәsele boyynsha ghylymy resursty jýieli baghytqa salyp, júmyldyratyn Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi janynan Qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruding ghylymy jәne oqu-әdisnamalyq negizderin úiymdastyru jónindegi júmys tobynyng qúryluy quanarlyq jayt. Búl ghylymy júmys toby týrli jobalardy talqylap, saraptaumen ainalysyp, ýilestirudi qolgha ala bastaghaly jýieli júmystyng izi kórine bastady. Sonyng biri - juyrda Týrki akademiyasynyng úiymdastyruymen bolghan «Týrki memleketterining latyn grafikasyna kóshu tәjiriybesi jәne әlipby reformasynyng qazaqstandyq joly» taqyrybyna arnalghan  ghylymy seminar.

 

Álipby joly eki aiyryldy

Búl ghylymy basqosu әlipby tóniregindegi әngimening sapagha ainala bastaghanyn bayqatty. Ghylymy júmys tobynyng kezekti otyrysy әlipby reformasynda bir joldyng eki tarmaghy baryn aiqyndady. Endi osy joldardy ne biriktiru,ne bireuin tandau basty manyzgha ie boluda.

Atalmysh otyrys negizinde seminargha qatysushylar myna nәrsege kóz jetkizdi, bastysy - qazaq tilining әlipbiyin auystyru da, kóshiru de emes, әlipby reformasyna kirisip otyrghandyghy. Al, reforma - kez kelgen adamnyng kirisip, bastan ayaq jobany qolgha alatynday jaydaq sharua emes, oghan arnayy mamandarmen birge, sol reformany tútynushylardyng da uәjderining eskerilui qajet kýrdeli júmys.      Osy  túrghydan kelgende quantarlyghy sol - últtyq búl jobagha ghalymdar men sala mamandaryn bylay qoyghanda, qoghamnyng aluan toptarynyng kirisip, mýddelilik tanytuy. Býginde jazudy latyn grafikasyna kóshiruge aitarlyqtay qarsy top alghashqydaghy qarqynyn bәsendetti, oghan basty sebep qoghamdyq ortada latyn paydasyna keltirilgen dәiekterding moldyghy men tegeurindigi bolar.

Basqosu barysynda latyn qarpin tandaudaghy jayttardy saralay otyryp, basty eki kózqarastyng bir birine qarsy kelip otyrghanyn ashyp aitqan jón. Olar:

-  Ortaq týrki birligin kózdeytin Týrki kenesi maqúldaghan 34 tanbaly әlipbiydi (qysqasha - T-34) jaqtaushy tarap;

-  «klassikalyq» atalyp jýrgen aghylshyndyq 26 qaripti әlipbiydi (qysqasha - A-26) qazaq tiline iykemdeudi jaqtaytyndar.

Basqa aluan jobalar osy eki baghyttyng birine jatatyn  týrlengen núsqalar bolyp tabylady. Azamattyq bastamanyng әlipby jobasyn balalatqan ahual әlipby reformasyna kim kóringenning aralasyp otyrghandyghy turasynda qoghamdyq pikirdi qalyptastyryp otyr. Degenmen, jana әlipby avtorlarynyng sany men sapasyna nazar audarghannan góri, búl ýrdisting sapalyq jәne tiyimdilik jaghyn saralau arqyly әlipby reformasynyng barysyna baghyt bolar payymdy ortagha saludy jón sanadyq. Sonymen negizgi eki әlipby baghytyndaghy núsqalargha ortaq sipatty asha otyryp, olardyng tiyimi men kemdigine toqtalayyq.

 

Jalpytýrkilik әlipby ne beredi

1. Ortaq týrki әlipbiyin - T-34 qarastyrghanda, kózge aldymen myna manyzdy sipattar týsedi:

- 200 million týrkitekti júrttardyng bir birin jazu arqyly úghysuyna jaraytynday jalpytýrkilik ortaq sauattyng payda boluy;

- 40-tan asa týrki halyqtarynyng biriguine naqty qadam bolarlyq jalpytýrkilik birigu iydeologiyasyna ortaq әlipbiyding negizboluy;

- týrkilik ortaq jazudyng payda boluy men ony jýzege asyrugha jalpytýrkilik resursty júmyldyru yqtimaldyghy;

- býkiltýrkilik ruhany jazba qúndylyqtaryn ortaq transkripsiyagha týsirip, onyng birtútas jalpytýrkilik zertteu nysanyna ainalatynday ruhany integrasiyanyng tuyndauy;

- kiril jazuy arqyly búrmalau men búghaugha týsip otyrghan irili-úsaq týrkilerding әrqaysysy ýshin tildik jazba ortasynyng birden keneni jәne tәuelsiz birtútas tildik jazba ortanyng qalyptasuyna alghyshart jasaluy;

- T-34 әlipbiyin iske asyru arqyly qazaq últy týrki әlemindegi ózining jetekshi ornyn tiyanaqtauy, qypshaqtildilerding latyn jazuyna jappay kóshuine yqpal etui men ýlgi boluy;

- Búl әlipby formatynyng qazaq tiline qajetti orfografiyalyq-orfoepiyalyq reformany tiyimdi jýrgizuge iykemdiligi, qazaq dybystarynyng onay tanbalanuy, «1 dybys - 1 tanba» túrghysynyng saltanat qúruy.

Áriyne, әr tarapqa ketken týrkilik әlipby arqyly birigudi kýstanalaytyn uәjderding barlyghy ras. Alayda Týrki akademiyasynda ózbek, әzerbayjan tilderin bilmese de, olardyng latyndalghan әlipbiyining arqasynda birqatar týrkitanushylar tuys jazba múralardy zerdeleu, oqyp-tanysu ýshin  latyn qaripti әlipbiydi qoldana bastaghany eskeruge әbden túrarlyq. Al eger búl әlipbiyler birtútas sipat alyp, ortaq týrkilik 34 әripke toqaylassa, qanday nәtiyje bolaryn baghamday beriniz. Osynday jolmen taza qazaqtildi 8 million adamdy qamtityn tildik arap qaripti orta sheteldik qazaqtar men  ózge qypshaqtildi týrkiler tarapynan eki ese molayu yqtimaldyghyn da joqqa shygharmaghan abzal. Al ortaq 34 tanbany qoldanatyn yqtimal týrkitildi 200 millionday tútynushy eskerilse, әlemdik aqparat tehnologiyasynyng liyderleri moyyn búrmay otyrmas edi...

Endi kemshin  túsyn atap ótsek, búl - T-34 formatynyn  A-26-men salystyrghanda tehnikalyq, tehnologiyalyq jaghynan anaghúrlym qauqarsyzdyghy:

  • elektrondyq kenistegi bolsyn, basqa da lingvistikalyq ghylymy zerttemeler ýshin tehnikalyq jaghynan iykemsizdigi mәlim (salystyru ýshin, A-26 qarpining 3000-nan asa tipografiyalyq týri bolsa, týrikter býginde sonyng nebәri 45 payyzyn ghana qoldana alyp otyr);
  • әrbir elektrondyq sayman ýshin arnayy programmalyq qamtyma әzirleu qajettigi, oghan qyruar qarjynyng júmsalu yqtimaldyghy;
  • elektrondyq baylanys ýderisinde A-26-gha qaraghanda qymbat bolatyndyghy; tehnikalyq, tehnologiyalyq qajettilikterdi qalyptastyrugha uaqyt pen bilikting qajettigi.

 

Klassikalyq latyn qarpynan qayyr bar ma?

2. A-26 formatyn qarastyrsaq, onyng basty manyzdy sipaty mynau:

býgingi ghylymiy-tehnikalyq mýmkindikterdi tútynugha birden kóshu, yaghni  tehnologiyalyq әleuetti eshbir shyghyn shygharmastan paydalanugha kirisu mýmkindigi. Biraq onyng esesine jogharyda atalghan T-34 әlipbiyining paydasyndaghy mol mýmkindik búghan eshbir tәn emes:

  • jalpytýrkilik ortaq jazu mýmkindiginen aiyrady;
  • qazaq tili óz mәselesimen oqshaulanady;
  • tildik ortanyng basqa týrkiler esebinen keneyui mýmkin bolmaydy;
  • qazaqtardyng týrki dýniyesin biriktirudegi jetekshi róli tejeledi;
  • týrkilerding jazu mәselesin ortaqtastyru jolyndaghy әleuet pen resursty biriktiruding mәni qalmaydy... әrbir týrki júrty óz jazuymen ózi әure bolyp qala beredi.

Atalmysh seminarda T-34 әlipby núsqasynyng jobasyn úsynghan belgili fonolog Jýnisbek Álimhan myrza A-26 núsqasy ýshin enbektengen tehnokrat-ghalymdar Altynbek Shәripbay men Baybekov Seyitqasym úsynghan jobany «Tildi tehnikagha moyynsúndyru» dep baghalady.

Búl formatty qolgha alushy azamattar A-26 núsqasynyng әzir túrghan tehnologiya ekenin, ghylymiy-tehnikalyq progresting qaynaghan ortasyndaghy әlipby ekendigimen dәiekteuge tyrysady. Tehnikalyq jaghynan alghanda óte dúrys argument. Jyl sayyn janghyryp jatqan neshe aluan tehnikalyq saymandardyng jana buyny sayyn әr tilding qarpyn engizu mashaqaty bar.

Alayda, әlemdi bylay qoyghanda A-26 formatyna amalsyz kóshken ózbek әlipbii qanshalyqty mýmkindikterge qol jetkizip otyrghandyghy bayqalmaydy. Bolmasa tehnologiyalyq jaghynan talaydy on orap alatyn, tildik jaghynan agglutinativtik, yaghny qazaq tiline jaqyn japondar nege A-26 núsqasyna sýienip óz әlipbiyin jasay salmaydy? Ony qoyyp,  5 million ivrit tútynushylary - evreyler she? Nege armyan, gruzinder ózderining sýiretpe jazuyn sýiretuden jalyqpaydy? Demek, mәsele bir ghana tehnikalyq argumentpen sheshilmeydi! Ony sheshetin basty faktor - tildik orta! Qanday altyn qarypty әlipby bolsa da, ony qoldanatyn qauqarly tildik orta bolmasa, ol әlipby sandyqta jatyp tozatyn altyn shapan siyaqty. Sondyqtan әlipby reformasyn jasaudaghy basty maqsat - qazaq tilining tildik ortasyn keneytetin әri ony sapalandyratyn faktor bolarlyq jazu mýmkindigin qolaylau,tiyimdi etu, ógey emlege tәueldilikten qútqaru. Al tildi tehnikamen qamtu, oghan qarjy tabu jaghy shyn mәninde birinshi dәrejeli basymdyqqa jatpaydy.

Bizge keregi: qaryp auystyru ma, jazu reformasy ma?

Aghylshyn qarypty әlipbiyding aqparattyq tehnologiyadaghy qazirgi orny oida-joqta ózgeriske úshyrauyna eshkim de kepil emes. Mәselen, Amerika qúrlyghyn tildik jaghynan tyqsyra bastaghan ispantildi latynamerikalyqtar bar, ekonomikasy men demografiyalyq jaghynan әlemdi moyyndatyp otyrghan Qytay, halyq sany men aqparattyq tehnologiyada oiyp óz ornyn ala bastaghan ýndiler, al barlyq sayman men tehnologiyada eshkimge des bergisi joq japondar men kәreylerdi esepten shyghara qoyu - dúrys bolmas. Jalpy, bir tәueldilikten qútylu ýshin onyng taghy basqasyn tandau - keshegi  ruhany tәueldilikting taghy bir kórinisi emes pe?! Oida-joqta aziyalyq operasiyalyq jýie shyghyp, dәstýrli latyn qarypty kodtaudy yghystyrsa qaytemiz? Bәlkim, aqyldy saymandardyng «oylau jýiesinin» tetigi retinde adamzattyq ortaqtasqan tanbalar qoldanysqa týser. Keshe tildik jaghynan orys yqpalynda bolsaq, endi amerikalyq tehnologiyany talghajau etip,  tilimizdi sonyng qajyghasyna baylaugha úmytuymyz - dәiekti baghyt emes.

A-26 núsqasymen ainalysyp jýrgen azamattardyng kópshiligi shyn mәninde әlipby reformasymen emes, qaryp auystyrumen shúghyldanyp ketkendigin bayqamay jýr. Al orfografiyalyq-orfoepiyalyq qyruar keshendi sharuashylyq óz aldyna qordalanghan kýii qalatynyn eskermeydi. Búl núsqagha negizdelgen әlipby jobalary tútynushyny jenil oqu men jazugha, tildik emlening ornyqty boluyna, qayshylyqsyz erejelerding azayuyna kepildik bere almaydy. Tipti ol jaghy әzir qarastyrylghan emes. A-26 formaty ózining mol tehnologiyalyq resursy men tehnikalyq әleuetine qaramastan, qazaq tili ýshin jana órleu ýderisine basty faktor bola almaydy. Búl núsqa jazu reformasyna iytermelemeydi, bar bolghany aghylshyn tilining abyroyyn jamylugha, onyng dayyn tehnikalyq mýmkindigine dәmeksýumen joldan qaldyratyn alandatushy faktor ghana.

Shyn mәninde, qazaqtyng elektrondyq tehnologtary, tildi dayyn tehnikagha qoljaulyq etudi oilaudan góri, til damytar tehnologiya jasaugha kóshkeni jón.  Atalmysh núsqalardy saraptay otyryp, bizding mindetimiz әldebir tarapqa býirek búru emes, qoghamdyq ortanyng barynsha әdil de obektivti týrde mәseleni sheshuge kirisui ýshin meylinshe jan-jaqty aqparat úsynu. Matematik retinde de, programmist esebinde de, jәne songhy 3 jyl boyy A-26 formatyndaghy әlipby jobasyn әzirley túra, tehnikalyq ghylym salasyndaghy әriptesterdi qoldaugha tolyq dәiek taba almaghanymdy jasyrmaymyn. Óz basym búl núsqagha bas qatyrudan bas tarttym.

Tilding 28 dybysyn tolyq tanbalaytyn, әri әlemdik jetekshi aghylshyn jazuymen qayshylyqqa úrynbaytynday, oghan qosa 2-3 sheteldik kirme dybystardy tanbalau ýshin  kirilshege daghdylanyp, «1 dybys - 1 tanba» talabyn izdeytin úrpaq túrghanda, A-26 formatymen  oidaghyday núsqasyn jasau songhy  on jyl boyghy izdenis barysynda mýmkin bolmady. Búnymen keminde 100-ge tarta avtor әurelendi. Búl format «apostrof» auruyna shaldyqpay birdene tyndyrugha eshbir múrsat bermeydi. Shyntuaytyna kelgende, búl núsqagha qansha kýshtep iyek artqanmen, «qasqyrdyn  dalagha qarap úluynan» qútyla almaymyz. Biz osynday әreketimiz arqyly  ylghy da qoldaudy bireuden, basqadan izdep qalghan daghdymyzgha iyek arta beretin qylyghymyz ekenin eskeruimiz qajet. Endi til ýshin aghylshyn qarpynan qoldau izdeu qyisynsyz sharua. Býginde tilding meylinshe tolyq tәuelsizdigi men erkin damuy ýshin sayasy tәueldilikten endi ony tehnikalyq tәueldilikke úryndyru - Ana tilimiz ýshin ruhany jaghynan jauapty da qaterli bolsa, lingvistikalyq taraptan shiyki әri birjaqty is bolyp shyghary anyq.

«Ógiz óltirmey, arba syndyrmay» algha basugha bola ma?

Degenmen, A-26 formatyn úsynushylardyng dәiegin eskermey, jayyna qaldyrugha bolmaydy. Sonda arba synbaytynday, ógiz ólmeytindey jol bar ma? Bar: ol ýshin kóptegen elderge tәn 2 әlipbiydi de qarastyru qajet. Aytalyq, onyng biri T-34 formatyndaghy resmy әlipbiy bolsa, ekinshisi A-26 núsqasynyng keypindegi beyresmy tehnikalyq әlipbiy. Áriyne, búlaysha qos әlipbiyge qol jýgirtuding ersi kórineri anyq, biraq biz ony qalay paydalanatynymyzgha nazar audarsaq, bәri ornyna týsedi.

Aytalyq, T-34 týrindegi resmy әlipbiydi tandadyq deyik. Biraq ony barlyq jerde birden engizu mýmkindigi qiyngha týseri anyq - sәikes tehnikalyq sýiemel joq, programmalyq qamtymalargha qosymsha qarjy bólu kerek, tipti, Týrki kenesin qúrushy  4 memleket ortaq qor qúryp kiriskenning ózinde alghashqy 2-3 jylgha deyin mәsele tolyq sheshile qoymasy belgili. Odan keyin de әlemning kez kelgen jerinde jýrgen qazaqtildi adam kez kelgen planshetke ne kompiuterge otyra qalyp hat jazatynday mýmkindigi bolmaydy. Sol sekildi Tótenshe jaghdaylar salasy da júrtshylyqqa SMS habarlamamen qazaqsha aqparat taratugha birden kirise almas.

Al, qosalqy beyresmy tehnikalyq A-26 әlipbii bolsa, osynday olqylyqtyng ornyn toltyryp tilding tehnikalyq ortasyna bóget bolar kedergini ainalyp ótuge mýmkindik berer edi. Eng bolmasa eldegi bankter «kompiuterlik programmalar qazaqsha qarypty tanymaydy» dep syltaurata almas edi. Bekitilgen beyresmy әlipby arqyly tehnikalyq amaldardy oryndap, al qújat ainalymy ýshin qaghazgha resmy әlipbiymen shygharyp alu mýmkindigi bolady. Qysqasy, A-26 formaty T-34 әlipbii ýshin tehnikalyq qolbalagha ainalar edi. Tipti, ony elektrondyq amaldar ýshin resmy әlipbiyding shifry retinde qoldanyp, barlyq elektrondyq sharalardy aghylshyn qarpymen atqaryp alyp, nәtiyjesin resmy әlipbiyge kóshire qoyatynday da algoritmdi jýzege asyrugha bolady.

Býginde elektrondyq kenistikte A-26 qazaqtildi tútynushynyng beyresmy mәtin ýshin qútqarushysy bolyp otyr, biraq 4-5 әripting ainymaly bolghandyghynan jalpyhalyqtyq qoldanysqa da tarauy qiyndyq tughyzuda, sondyqtan mobildik operatorlar, tipti, Tótenshe jaghdaylar departamentteri qazaqtildi tútynushylar ýshin habarlama tarata almay, adam qúqyghyn ayaqasty etuge mәjbýr -  jalpylama moyyndalghan beyresmy (volopuk) әlipby joq.

Qoryta aitqanda, qazaq tilining әlipby reformasy býkilqypshaqtyq, jalpytýrkilik ýderiske ainalsa, lingistikalyq, tehnikalyq kedergiler sonshalyqty kýrdeli emes. Mәsele - tek qana tehnikalyq resursqa arqa sýieude emes, tildik ortagha iyek artuda jәne sol ýshin jazu reformasyn qarastyruda. Qysqasy, bir ghana artyqshylyqqa bola atalghan jeti mýmkindikti jayyna qaldyrugha bolmaydy. A-26 formatynyng resmy әlipbiyge jarap, jazu reformasynyng auyr jýgin kóteretinine senuden bas tartyp, naqty sharany kóp týrkimen kóretin úly toygha batyl baghyttaghan maqúl.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364