Tómendegi súhbatynda aitqanday, ol ózin ýnemi baqylap jýredi. Sebebi, ony Qúdaydyng baqylaytynyn sezedi, sezinedi.

Sol sebepti de segiz jasynda-aq birneshe óner alamanynda top jarghan ol akterlik, kompozitorlyq, biyshilik, telejýrgizushilik, úiymdastyrushylyq qabiletimen kórinip jýr. Býgingi bizding keyipkerimiz – Álihan Baysúltanov.

Segiz jasymda jiyrmadan asa bayqaudyng jýldegeri boldym

– Álihan, seni daryndy әnshi, talantty akter retinde tanimyz. Óner jolyn tandauyna ne sebep boldy?

– Muzykadan sabaq bergen múghalimim әnge degen qúmarlyghymdy jәne janayyn dep túrghan shyraghymdy tanysa kerek, kishkene kezimnen týrli sayystargha qatystyryp jýrdi. Segiz jasymda jiyrmadan asa bayqaudyng jýldegeri boldym. Sonday jarystardyng birinde Qydyrәli agha (Bolmanov –red) aghamen tanystym. Ol kisimen birge birneshe jyl júmys istedik: «Úlytau» tobyna erip, gastrolidik saparmen Qazaqstannyng qiyr-qiyryn araladyq, t.b.
Osy orayda «Aygólek» baghdarlamasyn atap ótpesem adamdyghyma syn bolar. Qaraqat apay jýrgizetin osy baghdarlamada oryn almaghanymmen, diplomat atandym. Biraq kelesi jyly kastingten ótip, baghdarlamagha jýrgizushi bolyp taghayyndaldym. Al akter retinde key jerlerde tóbe kórsetsem – osy baghdarlamanyng arqasy. Óitkeni seriyaldargha shaqyrghan produserler әngimeni әueli «Aygólektegi» jýrgizushiligimdi maqtaudan bastaytyn.

– Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetinde «Psihologiya» bakalavry atandyn. Búl mamandyqty tandauyna ne týrtki boldy?

– Basynda rejissuragha tapsyrghym kelgen. Biraq jón biletin kisilermen aqyldasa kele, tórt jylymdy «ózimdi qazugha» júmsaugha arnadym.
Sebebi, birinshiden, mening tandaghan pәnim biologiya boldy. Sol pәnnen ghylymy jobalar qorghadym. Psihologiya – Biologiya pәnine say jәne men oqugha týsetin jyly óte ózekti taqyryptardyng biri osy mamandyq bolghannan keyin, shygharmashylyq adamyna «Psiholog» bolu kerek dep sheshtim.

– «Óner qyrandary» oiyn-sauyq teatrynda da birneshe jyl boy kórsettin. Teatr saghan qalay әser etti?

– «Óner qyrandaryna» alghash 6-7-synyp oqyp jýrgenimde barghanmyn. Barghandaghy sebebim – kishkentay balanyng róline adam izdegen eken. Sodan beri sol újymmen birneshe qoyylymda birge oinadyq. Oinap qana qoyghan joqpyz, aghaly-inili bop aralastyq.
Al ózim «Óner qyrandaryna» kirdim dep te, shyqtym dep te aita almaymyn. Aghalar qoyylymgha kerek kezimde shaqyrady, basqa uaqytta óz sharualarymmen ainalysyp jýre beremin. Yaghni, újymnyng resmy mýshesi emespin.
Teatr maghan kóp tәjiriybe berdi, óner turaly týsinigime yqpal etti, oi-órisimdi keneytti. Sebebi «Óner qyrandaryndaghy» aghalardyng әrqaysysy – «qyzyl diplomy» bar kәsiby akter.

Allagha moyyn búrghan kez kelgen suretker әueli ózin tanidy

– «Óner qyrandary» degennen shyghady. Din ónerge qalay qaraydy?

– Qiyn súraq eken. Búghan islamtanushy-ghalymdar men imamdar jauap bersin.

– Al óner adamynyng diny ústanymy onyng shygharmashylyghyna qanshalyqty әser etedi dep oilaysyn?

– Meninshe, әuelden kez kelgen ónerding maqsaty – Tәnirdi tanu, Tәnirdi tanytu ghoy. Qay ýzdik óner tuyndysynyng terenine ýnilseniz de, onyng Qúdayyn izdegen jýrekten shyqqan qúbylys ekenin bayqaugha bolady. Ánning tuuy da sol – tarihyn aqtarsaq, diny serkovtarda payda boldy degen tariyhqa kezigemiz. Sondyqtan óner adamynyng dindi ústanuy shygharmashylyghyna óte jaqsy әser etedi dep oilaymyn. Qúdayshyl adam ólmeydi. Óitkeni onyng kókiregi qúndylyqqa tolyp jýredi. Óner adamynyng ómirden mәn izdey jýrip, Qúdaygha jaqynday týsui gumanistik-shygharmashylyq oy tabuyna jeteleydi.

– Allagha moyyn búrghan tuyndyger ne útady, bolmasa neden ziyan shegedi?

– Allagha moyyn búrghan kez kelgen suretker әueli ózin tanidy. Ózin tanyghan adam Qúdayyn da tanidy. Eng bastysy, Shәkәrim aitqan «Keldim qaydan, Ne etsem paydam? Ólgennen song ne bolam?» degen manyzdy ýsh súraqqa jauap bere alady.
Qúdayyn tanyghan, ózin tanyghan adam myna әlemde eshqanday ataq-danqsyz-aq, talantyn tanytugha tyryspay-aq, agha-kókege arqa sýiemey-aq ózin BAR sezinedi. Sol ýshin óner adamy ghana emes, kez kelgen jan Qúdayyna moyyn búrsa, әrbir isti shyn berilip isteydi, ózin jónge salady, tәrtipke baghyndyrady. Óitkeni onday adamnyng әr amalgha jan-tәnimen berilmesine qayla joq. Sebebi ol Qúdaydyng qarap túrghanyn, baqylap túrghan sezinedi.
Áleumettik psihologiya óz-ózin baqylau punkti joghary adamnyng basqagha qaraghanda úzaqtau ghúmyr keshetinin aitady. Nege deseniz, uaqytyly tamaqtanyp, uaqytyly kýtinip, uaqytyly densaulyghyna mәn beretin adam aurulardan alshaq bolady. Óz-ózin baqylaytyn adam syrttan bireuding baqylap túrghanyn sezinedi. Mine, Qúdaygha senbeytin kisilermen salystyrghanda taqua adamnyng úzaqtau ghúmyr keshetinin әleumettik psihologiya osylay zerttep, qorytyndylaghan eken. Ras qoy, Allagha shyn senetin adam әrdayym «Qúday meni baqylap túr» degen oimen jaman әdetterden irgesin aulaq salady. Al nigilisterge bәribir. Shyn Allany tanyghan, shyn Qúdaydyng ónerin, onyng jaratqan nәrsesine hikmet kózben qaray alghan jan shynynda baqytty ómir sýredi jәne pozitivti bola týsedi. Kóbine eshtenege senbeytin, Qúdayyn tanymaytyn adam pessimist bolady.

– Súhbatty kelesi súraqpen týiindeyik. Bolashaghyndy qalay elestetesin?

– Qazir otbasy qúndylyghyn oilap jýrmin. Ózimdi bolashaqta ýlgili әke, sýiikti jar retinde elestetemin. Alla qalasa, ol da bola jatar!

– Sau-salamat bolayyq!

Abai.kz