Apta basynda Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ýlkendi-kishili sheneunikterdi iyirip túryp, әkesin tanytyp úrysty. Jeke basyna kók tiyn paydasy bolmasa da, teledidardyng bergi jaghyndaghy júrtshylyqtyng bir aiyzy qanyp qaldy. Ásirese Núrsúltan Ábishúlynyng Astanadaghy (jәne jalpy respublikadaghy)  ýy baghasy turaly aitqany el kóniline mayday jaqqan edi.
Sonymen, Preziydent bylay degen: «Jekelegen ýilerding baghasy sharshy metrine 4-5 myng dollargha deyin jetti. Berlinde qazir pәterding sharshy metri 3 myng dollar túrady, AQSh pen Pragada 2,5 myng dollar, al Astanada - 5 myng dollar! 2008 jyly, qúrylys kompaniyalarynyng bәri bankrot bolghanda, bәring maghan kelip, Almatyda 1200 dollargha, Astanada 1000 dollargha saldyndar. Al endi qazir búl ne basynu? Aytyndarshy al, ne bolyp qaldy, qalaysha ýiding baghasy sonshalyqty ósip shygha keldi?».

Apta basynda Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ýlkendi-kishili sheneunikterdi iyirip túryp, әkesin tanytyp úrysty. Jeke basyna kók tiyn paydasy bolmasa da, teledidardyng bergi jaghyndaghy júrtshylyqtyng bir aiyzy qanyp qaldy. Ásirese Núrsúltan Ábishúlynyng Astanadaghy (jәne jalpy respublikadaghy)  ýy baghasy turaly aitqany el kóniline mayday jaqqan edi.
Sonymen, Preziydent bylay degen: «Jekelegen ýilerding baghasy sharshy metrine 4-5 myng dollargha deyin jetti. Berlinde qazir pәterding sharshy metri 3 myng dollar túrady, AQSh pen Pragada 2,5 myng dollar, al Astanada - 5 myng dollar! 2008 jyly, qúrylys kompaniyalarynyng bәri bankrot bolghanda, bәring maghan kelip, Almatyda 1200 dollargha, Astanada 1000 dollargha saldyndar. Al endi qazir búl ne basynu? Aytyndarshy al, ne bolyp qaldy, qalaysha ýiding baghasy sonshalyqty ósip shygha keldi?».
Biz de sony aitamyz ghoy. Preziydent aityp otyrghan Germaniyada ortasha jalaqy 2800 euro, AQSh-ta 4100 dollar, al Polishada 1700 dollar. Al bizding arayly Astanamyzda 141 myng tenge (940 dollar) deydi resmy mәlimetter. Yaghni, berlindikterding nemese pragalyqtardyng eptep-septep ýy alugha múrshasy bar. Ózimiz kileng tómengi taptyng ortasynda ómir sýremiz be, әiteuir Astanada 141 myng tenge degen jalaqyny da tanystarymyzdyng bәri ala bermeydi. Onyng ýstine Berlinge barghan adam biledi, kóshening tazalyghy, joldardyng sapasy, ýilerding beriktigi... kisi qyzygharday ol jaqta. Qylmys az, polisiya júmys isteydi, kóshening tәrtibi degen salystyrugha da kelmeydi. Al endi biz nege sasyq kóshedegi sapasyz ýige janshylyp júmys istesek te jinay almaytyn somany beruimiz kerek? Búl ne degen әdiletsizdik?
2008 jyly ghana Astanadaghy pәterding sharshy metri 1000 dollar kóleminde bolatyn. Sol pәterler ótpey túratyn jәne de. Tórt jyldyng ishinde ne ózgerdi? Jer qymbattady ma? Joq. Beton qymbattady ma? Joq. Ózbekter júmys istemey qoydy ma? Taghy da joq. Inflyasiya degen bir ghana ólshem bar. Sonyng ózinde, 2008 jyldan bergi inflyasiyany shotqa salsaq, (2008 j. 9,5, 2009 j. 7,8 payyz, 2010 j. 6,2, 2011 j. 7,4, 2012 j. 6,0 payyz) ýy baghasy ary ketse 36 payyzgha ósuge tiyis bolatyn. Demek, qisyngha salsaq, biyl sharshy metrding baghasy 1400 dollardyng kóleminde túru kerek edi. Ol qalaysha 3-4 ese kóbeyip shygha keldi?
Búl súraqqa jauap taba almaghan memleket basshysy  Preziydent әkimshiligine osyny anyqtaudy tapsyrdy. «Nege bagha aspandap túr?» degen saualyna da lәm deytin eshkim tabylmaghan son, «Óitkeni bәseke joq» dep ózi jauap beruine tura keldi. Endi bildik, bizde bәsekege jauap beretin organ da bar bolyp shyqty. Ol organ osyghan deyin qayda qarap kelgen? Nege júmys istemey otyr? Qazaqstanda qayda barsang da monopoliya ghoy. Qay    da qarap otyr búl agenttik? Aytayyn degenimiz búl emes edi, biraq. Aytayyn degenimiz, Preziydent janaghy «Bәsekeni qorghau agenttigine» múnday bagha qaydan shyqqanyn saraptap, bir aidyng ishinde premier-ministrge (Serik Ahmetov) bayandaudy tapsyrdy.
Odan beri de birneshe kýn ótti. Preziydentten tapsyrma alghandar júmysqa kiristi me eken?
Kirisse, sol kisiler jibi týzu memlekette jylyna kisi basyna keminde 1 sharshy metrden baspana salynu kerektigin bildi me? Al biz «bir jylda 5 mln. sharshy metr soghyp jatyrmyz» dep masattanamyz. «Jilstroysberbank» bastaghan jarylqaushylar jylyna 12 mln. sharshy metrdi jetkizbey salamyz dep úyalsa kerek edi (norma boyynsha 17 mln. sharshy metr ghoy). Basqa sózben, «Qoljetimdi baspana» dep tәtti ýmitpen halyqty qansha aldaghanymyzben, qúrylys qarqyny mólsherden tómen.
Sosyn, tauar qay kezde qymbat bolady? Dúrys aitasyz, súranys bar kezde. Osy júrttan maklerler bir ýidi birneshe ret satqan bolyp rәsimdep, jyljymaytyn mýlikke degen súranysty qoldan jasaydy dep estiymiz. Dәu de bolsa, sol sóz aqiqatqa tompaq kelmeydi. Bankterding qarapayym komissiya ústau mәdeniyetinen-aq halyqty tonap otyrghanyn bayqau qiyn emes. Qanghyp jýrgen halqy bar memlekette esirgen bankter anqau júrtty qúrylys kompaniyalarymen sybaylasyp tonaytynyna da kýmәn keltirmeymiz. Mamandar da aityp otyr: búl ýsh taraptyng sybaylasa qimyldaytyny sózsiz, tek әtten, elde ony anyqtaytyn mehanizmder joq.
Ýshinshiden, bizdey qara siraqtar nege «qoljetimdi baspanagha» qol jetkize almaydy? Óitkeni qoly jetetin aqsausaqtar bas-basyna bes-altydan pәter satyp alady. Pәterdi jalgha beru óte tabysty jabayy bizneske ainaldy dep renjiymiz. Olardyng da kinәsi joq bylay qarasan. Bankter senimsiz. Aqshandy qúyatyn basqa sektor joq. Qayda barady? Qong bitken adam, amalsyz, ózine kerek bolsa da, bolmasa da, jyljymaytyn mýlikke jýgiredi. Bagha kóterilmegende qaytedi?
Ilgerirekte «BASPANALY BOLUDYNG BIR JOLY... BARLYGhYNAN BAS TARTYNYZ!» degen maqalamyzda («Halyq sózi», 11 mamyr 2012 jyl) Qazaqstanda pәter alu ýshin qansha jyl aqsha jinau kerektigin eseptegenbiz. Qaybir kýni Richmond realty kompaniyasynyng mәlimeti shyqty. Astanada 11 jylda aqsha jinap, baspanaly bolugha bolady deydi olar. Qaraptan-qarap ashuyng keledi eken. 11 jylda pәter alatyn auqaty bolsa, ómir boyy qanghyp jýrgen qazaqtyng bәri aqymaq pa? Bizding esepteuimiz boyynsha, bir jalaqysyna kýn kórip, pәter jaldap túratyn qazaqstandyqtyng jaghdayy anaghúrlym múshkil odan. 36 sharshy metrlik quyqtay pәterge «ózimdiki!» dep kiru ýshin Almatyda 60, Astanada 40 jyl  as-sudan qaghylu kerek eken. Oghan deyin biraq pәter jerding ýstinen emes, astynan kerek bolyp qaluy ghajap emes.
Sonymen, Preziydentten tapsyrma alghan «aq jaghaly aghalargha» aitarymyz. Qúrylys kompaniyalaryn tekseru kezinde, nesie sharttaryna da kóz qyryn salsanyzdar eken. «Sauap boldy» dep alaqandy ysqylasaq ta, ýiding baghasy kýrt týsedi degenge kýmәnimiz bar. Qazir qarapayym halyqqa baspanaly boludyng jalghyz joly - ipoteka bolyp túr. Al bir ýige kirgizip, eki ýiding qúnyn tóletu de adamshylyqqa jatpaydy ghoy.
Ásiya BAGhDÁULETQYZY

"Halyq sózi" gazeti