Internet-konferensiya: Ermúrat Bapy (jalghasy)
«Dat» jobasynyng bas oqyrmany - Ermúrat Bapy konferensiya barysynda kelip týsken oqyrmandar saualyna jalghasty jauap berip otyr.
Ermúrat myrza zeynetaqy reformasy turaly oiyn aita kelip bylay deydi: «Al zeynetaqy jýiesindegi reformanyng eng soraqylyghy - qazaq әieline 63 jasqa deyin keminde 3 milliondyq zeynet qoryn jinaugha mәjbýrleu arqyly olardy bala tuudan qaghu sayasaty jasalyp jatyr. Búl ekonomikalyq sayasat emes, búl - qazaqtyng túqymyn birte-birte qúrtugha arnalghan kózge kórinbes genosid dep esepteymin».
- «Dat» gazetining aty qazaqsha bolghanymen ishindegi maqalalarynyng kóbi oryssha. Qazaqqa qashan júmys isteysizder?!
Sәlemnen qarabúlaqtyq.
- Osy súraq maghan jii qoyylady. Men de jauap beruden jalyqpaymyn: birinshiden, qylshyldap túrghan qazaq mәselesin orys tilinde qazaqy uayymmen jazatyn gazetiniz bar ma? Joq! Endeshe, bizding gazetting jarty bóligi jaman-jaqsy bolsyn osy mindetti atqarugha arnalghan. Songhy nómirlerding birinde shyqqan Qanaghat agha Jýkeshevting «Kakaya Rossiya nam drug» degen maqalasyn oqyp kórinizshi - bәlkim sonda gazet tek qana qazaq tilinde bolsyn degen rayynyzdar qaytarsyz. Bәlki, sonda «qazaqqa júmys istep» jatqanymyzgha kóziniz jeter.
«Dat» jobasynyng bas oqyrmany - Ermúrat Bapy konferensiya barysynda kelip týsken oqyrmandar saualyna jalghasty jauap berip otyr.
Ermúrat myrza zeynetaqy reformasy turaly oiyn aita kelip bylay deydi: «Al zeynetaqy jýiesindegi reformanyng eng soraqylyghy - qazaq әieline 63 jasqa deyin keminde 3 milliondyq zeynet qoryn jinaugha mәjbýrleu arqyly olardy bala tuudan qaghu sayasaty jasalyp jatyr. Búl ekonomikalyq sayasat emes, búl - qazaqtyng túqymyn birte-birte qúrtugha arnalghan kózge kórinbes genosid dep esepteymin».
- «Dat» gazetining aty qazaqsha bolghanymen ishindegi maqalalarynyng kóbi oryssha. Qazaqqa qashan júmys isteysizder?!
Sәlemnen qarabúlaqtyq.
- Osy súraq maghan jii qoyylady. Men de jauap beruden jalyqpaymyn: birinshiden, qylshyldap túrghan qazaq mәselesin orys tilinde qazaqy uayymmen jazatyn gazetiniz bar ma? Joq! Endeshe, bizding gazetting jarty bóligi jaman-jaqsy bolsyn osy mindetti atqarugha arnalghan. Songhy nómirlerding birinde shyqqan Qanaghat agha Jýkeshevting «Kakaya Rossiya nam drug» degen maqalasyn oqyp kórinizshi - bәlkim sonda gazet tek qana qazaq tilinde bolsyn degen rayynyzdar qaytarsyz. Bәlki, sonda «qazaqqa júmys istep» jatqanymyzgha kóziniz jeter.
Ekinshiden, biz gazetting basym bóligin qazaq tiline birneshe ret kóshirip kórdik - tirajymyz kýrt qúlady. Shamasy, qazaq tilining qazirgi beyshara haline osy jaghday da bir barometr bola alsa kerek. Al biz tek bazar naryghy arqyly kýn kóretin tәuelsiz gazetpiz: demeushimiz de, janashyr oligarhymyz da joq. Sondyqtan tirajdyng týsip ketui - bizding materialdyq jaghdayymyzgha әser etedi. Al eger demeushilik etemiz, gazetti taza qazaq tiline kóshir dep keletin janashyr bolsa, ol úsynysty qolma-qol qabyldaugha dayarmyz. Al әzirge gazetting jarty bóligin qazaqsha shygharmasqa amal joq: rynok, qarabúlaqtyq bauyrym!
- Ereke siz talay jurnalisting enbekaqysyn bermey, laqtyryp ketip jýrsiz. Ony «Dat»-ta istegen jurnalisterden estip, bilip jýrmin. Ádildikti tu etken Sizding óziniz bireuding enbek aqysyn jeseniz, onda biylikke qalay ókpeleuge bolady? Osy súraqqa naqty jauap bermeseniz Sizding kók tiyndyq qúnynyz joq. Gulmira.
- Gýlmira, shyraq! Er azamattyng qúnyn kók tiynmen ólshegen kerauyz әielding (keshiriniz - bәlky qyz bolarsyz, әlde әielding atyn jamylghan jaltaqoy jigitterding birisiz be) súraghyna jauap bermesem de bolar edi. Biraq, osy súraq ta mening aldymnan jii shyghatyndyqtan ghana taghy bir ret uәj aityp kóreyin. Negizi, mening óz jerlesim «Qarabúlaqtyq jigitke» qayyrghan jauabyma zer salsanyz - gazetting jaghdayyn týsiner ediniz. Men 15 jyldan beri el-júrttan tiyn-teben jinap, osy gazetti ólgen әkemning basyna eskertkish qong ýshin shygharyp jýrgen joqpyn: siz siyaqty virtualdy әlemde ghana batyr bop jýrgen búqpantay búqara birdene bilsin deymin. Sol ýshin sotty boldym, sol ýshin búl dýniyening talay qyzyghyn tәrk ettim.
Al «laqtyru» mәselesine siz aitqanday «naqty jauap» kerek bolsa, gazetting qarjylyq qiyn jaghdayyna shydamay, әr kezderi birer qyz-jigitting ketip qalghany ras. Mәselen, dәl qazirgi jaghdayda gazetting býgingi újymy ýsh aidan beri jalaqy alghan joq. Oghan aqshamyzdyng joqtyghy emes, «KazPress» jәne «Dauys» siyaqty gazet taratushy iri kompaniyalardyng tiyisti qarjymyzdy uaqytyly qayyrmay otyrghany sebep boluda. Olardyng bizge jalpy bereshegi 10 million tengege jetti. Biraq, ýsh ay jalaqy ala almadyq dep, Baqytgýl Mәkimbay men Kenjetay Aytbәkiyev siyaqty 15 jyldan beri talmay, taysalmay kele jatqan shynayy «dattyqtar» ketip qalghan joq. Sondyqtan, biz kassamyzgha aqsha týsse, birinshi kezekte «DAT» patriottarynyng qaryzyn óteymiz, odan artylghanyn «jalaqy izdep», «jan baghu» ýshin kelip-ketetin «laqtyrylghandargha» beremiz. Onday ýsh-tórt adamnyng tizimi bizding buhgalteriyada tirkeuli túr: «er moynyndaghy qyl arqan shirimes» - «qolgha qargha tyshqan» kýni bar-joghy 200-300 myng tengeden aspaytyn ol qaryzdan qútylamyz. Tak chto, «laqtyrylghandargha» sizding qimanyz qyshymasyn! Odan da kommunaldyq tarifter men ózinizding zeynetke shyghu jasynyzdyng ósuine narazylyq bildiru mitingilerine baryp túrynyz. Bәlkim, sonda ghana «kók tiynnyn» qúnyn bilersiz...
- Er-Agha! Ghalymjan men Ákejan turaly pikirinizdi býkpesiz aitsanyz: olardyng asyghys "aygha shapqany" aqymaqtyq boldy ma, anghaldyq boldy ma, arandatushylyq boldy ma? Bauyrynyz ghoy.
- Bauyrym, sizdi týsinemin... ... Al Ákejan elden búryn «asyghystyq jasamaghanda», keyingi «DVK» da, «Aq jol» da, «Azat» ta, «Algha» da, «JSDP» da bolmas edi. Sondyqtan Semeyden shyqqan eki jigit sol sәttegi óz missiyalaryn oryndady dep týsinemin.
Osy rette, sәti kelip túrghanda «Serikbolsyn, Ermúrat, Tólen, Zәuresh, Baqyt (Týmenovany aitam) opppozisiyagha basy býtin ketip, aq-adal bop jýrudi osylardyng taghdyryna ghana jazyp qoyghan ba?!» degen kelesi saualgha da jauap bere keteyin. Búny da týsinem - kileng semeylik-shyghystyq jigitter degeniniz-au, shamasy. Dәl bayqadynyz - osy ónirden osynday osqyrynghan oppozisiya shyqqan son, Nazarbaev ta ayaghyn andap basugha kóshti: býgingi biyliktin, әkimder men ministrler, agenttikter men komiytet tóraghalarynyn, kýsh kórsetushi qúrylymdar basshylarynyng tizimin tekserip shyghynyzshy - birde-bir shyghystyq-semeylik jigitti tappaysyz.
- Eragha, sizge rahmet! Alla jar bolsyn! Siz siyaqty adamdar bolmasa, bizding qogham qayter eken dep oilaymyn keyde. Biylik ózgermey qazaqtyng jaghdayy jaqsarmaytyny belgili. Biylik ózgerse ne bolady dep oilaysyz? Álde qazirgileri ketip, dәl sondaylar kele me?
- Eger biylikting auysuy adal qoghamnyng әdil saylauy jaghdayynda óter bolsa, zaman ózgerip sala beredi.
- Qúrmetti Ermúrat agha, gazet shygharu isine tolyq aityp berseniz. Auyrtpashylyghy men kelip keter payda men shyghyn, jalpy tirkeluden tiraj jinaugha deyingi mektepti Qazaqstanda Sizden artyq biletin adam joq dep oilaymyn. Ótinish, osy mәseleni tolyq ashyq aityp berseniz.
-Mening osy abai.kz portalynda jariyalanghan aldynghy súhbatyma «jauapty qysqa qayyryp beriniz» degen kommentatorlar talabyn eskere otyryp, búl súraghynyzgha jeke kezdesude jauap bersem dep oilaymyn. Eger yjdahatynyz bolsa, habarlasynyz - redaksiyada jolyghyp, onasha sóileseyik. Telefonymyz - 267-39-29. Ayyp etpeniz!
- Ereke, 15 jyldan beri istep kele jatqan júmysynyz Alladan qaytsyn. Biylikke qarsy, solardyng bylyq-shylyghyn ashyp kórsetude basqa basylymdardan artyq túrsyndar, sol ýshin de Qazaq sizge qaryzdar. Biraq, ony kәzirgi Qazaq endi bir on jyldan keyin aitady. Osy 15 jylda birneshe jurnalistermen júmys jasadynyz, osylardyng ishinen qaytys bolghan Marat Qabanbaydyng orny bólek edi. Mәkenning jazu stiyli, sóz saptauy, bastysy: qazaqshylyghy-últshyldyghy óte keremet edi. Marqúm Júmatay Sabyrjanúly da sonday adam bolatyn, jazbalary joyqyn edi, jatqan jerleri jayly bolsyn! Osy kisilerden ýlgi alghan jas jurnalister kóptep sanalady dep oilaymyn, biraq kóbi "ózi bolghan qyz - tórkinin tanymas" bolyp ketti.
Súraghym: osy "Dat" jobasy negizinde bolsyn, basqalay bolsyn, osy marqúmdardyng sonynda qalghan múralaryn jinaqtap, halyqqa úsynsanyz edi. Qazaqtyng aitar rahmeti osy bolar edi.
- Óte jaqsy tilek! Qoldaymyn! Biz kezinde - ghasyr basynda Ákejan agha Qajygeldinning kómegi arqasynda «DAT» kitaphanasy» degen seriyamen eki-ýsh kitap shygharghan edik. Olar negizinen «Qazaqgeyt» sotyna, biylikting qylmysty әreketterine qatysty bolghan. Sol seriyany jeke avtorlar enbegine oray jalghastyrsaq degen armanym zor. Amal neshik - qol qysqa.
Biraq, biylghy Marat Qabanbaydyng 60 jyldyghyna oray marqúmnyng publisistikalyq jinaghyn shygharudy josparlap otyrmyz. Qarjysyn kóterem degen demeushimiz de bar.
Aytpaqshy, «DAT»-tyng 10-15 jyldan beri ýzilmey kele jatqan «DAT, taqsyr!», «Dialog», «Betpe-bet» degen aidarlary ayasynda shyqqan jariyalanymdardy jinaqtaytyn bolsaq, әrqaysysy qalyn-qalyng bir-bir tom bolady eken. Mәselen, Júqamyr Shókening tórt jyl qatarynan ýzbey jýrgizgen súhbattary 40 baspa tabaq kitap bolady.
- Ereke, assalaumaghaleykým! Jelding ótinde jýrsiz ghoy. Jaqynda Mataev "Alma-Ata" turaly tantydy. Mýmkin sayasy tapsyrys shyghar, bilmedim. Basty súraghym, Pavlodar atauyn ózgertuge kózqarasynyz qalay? Barlyghy orystardan qorqyp, solarmen sanasu kerek dep jýr ghoy. Qalay oilaysyz olarmen sanasu kerek pe? Biylik qashanghy sanasa beredi? Ekinshi súraghym - zeynetaqy jýiesine qatysty bolyp otyr. Ýkimet pen Parlamentting jasap otyrghany "genderlin" emes, "kendirlik" sayasat emes pe?
- Siz aitqan jәne men qatty syilaytyn Seytqazy agha Mataev juyqta Pavlodar atauyn «Qonaev» qalasy dep ózgerteyik degen oy aitty. «Kereku» degen týsiniksiz ataugha qaraghanda, dúrys úsynys dep oilaymyn.
Al zeynetaqy jýiesindegi reformanyng eng soraqylyghy - qazaq әieline 63 jasqa deyin keminde 3 milliondyq zeynet qoryn jinaugha mәjbýrleu arqyly olardy bala tuudan qaghu sayasaty jasalyp jatyr. Búl ekonomikalyq sayasat emes, búl - qazaqtyng túqymyn birte-birte qúrtugha arnalghan kózge kórinbes genosid dep esepteymin.
- Ermúrat agha! El gazeti dep dәripteletin, zorlyqpen jazdyrsa da qorlyqpen oqyta almaytyn "Egemen Qazaqstan" gazetin siz oqisyz ba? Bizding uniyversiytetke onyng shamamen 500-deyi kýnde jetkizilip túrady. Biz studentter onyng betin de ashpaymyz. Múghalimderimiz de qolyna alulary siyrek. Kireberiste shashylyp jatyp qoqysqa ketedi.Ylghy NÁN kókeni maqtaghan nәrseler kózge shalynady. Sizding gazetinizdi dýngirshekten kezekke túryp alamyz әr júma sayyn. Ekeuining aiyrmashylyghyn kórip túrghan shygharsyz? "Egemennin" súltany Sauytbek Abdrahmanovty tanisyz ba? Kezdese qalsanyzdar qol alysyp amandasasyzdar ma? Ángimelese qalsanyzdar ne turaly aitar edinizder? Demokratiyashyl bas oqyrman men biyliksýigish gazet qojayyny dos pa eken degenim ghoy...
- «Egemen» turaly oiymdy aittym. Onyng ishinde Sauytbek A(Á)bdrahmanov jóninde de bir oy bar. Dos emespin, qastyghym da joq. Biraq, anda-sanda kezdese qalsa (aeraportta), menen býii kórgendey qashady. Nege ekenin bilmeymin. Agha ghoy - mende amandasudan basqa bóten oy joq.
- Ermúrat Bapy myrza sizdi qúrmetteymin! DAT-tyng oqyrmanymyz, isteriniz qayyrly bolsyn!
1. Óz otbasynyz jayynda aityp berseniz?
2. Qazaq oppozisiyasy bar dep esepteysiz be?
3. Qazaq oppozisiyasyndaghy qay túlghany óte qatty silaysyz(pikirin, kózqarasyn, ústanymyn, jalpy baghytyn)?
4. Qazirgi oppozisiyanyng belsendilerining barlyghy shettegi sayasy kýshterding yqpalymen qimyldaydy degen pikirge ne aitasyz?
5. Janbolat Mamay degen jigit jayynda pikiriniz?
6. Qazaq oppozisiyasyndaghy serkelerding (2006-2013 aralyghynda belsendi bolyp jýrgen) kemshilikterin tizip shyghyp bir kitap jazu iydeyasyna qalay qaraysyz?
7. Egerde Qúday sәtin salyp QR Preziydenti bolyp ketseniz ne isteysiz?
8. Dәl qazirgi Qazaqstan jaghdayynda Revolusiny qoldaysyz ba?
9. Óz baghytynyzdan tittey de bolsa kemshilik bayqaysyz ba?
10. Qazaq jastaryna qanday kitap oqugha kenes berer ediniz?
11. 11-nshi synyp oqushylaryna qanday mamandyq tandaudy kenes eter ediniz?
12. Diny kózqarasynyz jayynda birer sóz aitsanyz.
13. Qazaqstandy bolashaghy bar el dep esepteysizbe?
14. Ózbekstannyng bolashaghy turaly qanday oidasyz?
15. "Qazaq mafiyasy" jayynda ne bilesiz? Pikirinizdi bilsek. Jalpy osy taqyrypta "DAT" ta zertteu maqala jaryq kórse degen tilek bar edi.
Qúrmetpen, Satybaldy Qoylybaev. Almatydan.
- Oi, Sәke, qazaq balasyna súraq qaldyrmaghan ekensiz. Degenmen, mening basymdy baqanday 15 súraqqa baghalaghan niyetinizge rahmet!
1.Ózim 12 balanyng ýlkenimin, bauyr-qaryndastarym aman-sau. Búiyrtqan bala-shagha barshylyq...
2.Oppozisiya bar, biraq ol ala-qúla: biri - demokrattar, ekinshisi - últ patriottary, ýshinshisi - blogerler, tórtinshisi - әleumettik әdilet izdegender, besinshisi - biylikting jyrymen kuhnyada bәibishesining qúlaq-etin jeytinder. Ala-qúlalyghy - bastary birikpeydi. Biraq, osylardyng ishinde «kuhnyanyng batyrlary» bir sәtte alandy toltyryp, «jiyren revolusiyanyn» jauyngerlerine ainalatyn kýsh bola ma degen oghashtau bolsyn oiym bar.
3.Jiyrma, otyz, qyryq... jýz myng qazaqty alangha bastap shyghatyn túlghany baghalaytyn bolamyn.
4. «Shettegi oppozisiyanyz» - býginde Ákejan men Múhtar bolsa kerek. El ishindegining bergisin - týrmege qamap, arghysyn - atyp tastaytyn bolghan son, siz aitqan kýshter shetke ketpegende qaytsin?! Bizding qoghamgha qalay jәne kimning yqpalymen qimyldasa da - bir qimyl qajet-aq.
5.Janbolat - jas jigit qoy: alay-búlay deu - mening 50-den asqan basyma syn.
6.Onysyz da oq pen sottyng astynda jýrgen serkelerding kemshilikterin terip qaytemiz, odan da jaqsylyqtaryn aityp, qayrattaryna qanat baylayyq.
7.Men ýshin preziydent bolar sәt tua qoymas. Onday ansarym joq. Al alda-jalda qúday aidap, onday sorgha tap bolsam, birinshi kezekte halyqpen aqyldasar edim.
8.Dәl qazirgi Qazaqstannyng jaghdayynda revolusiya tudyra qoyar halyq joq. Qalyng halyqtyng qaltasyna týsken tarif pen pensiya mәselesindegi mitingige mynnan asar-aspas adam qatyssa, revolusiyanyng retin kóru qiyn siyaqty.
9.Kemshilikten kende emespin. Biylikti dos ete almay jýrmin...
10.Shynymdy aitsam, songhy alty ay búryn bastaghan kitabymdy әli bitire almay jýrmin - uaqyt tym tapshy. Sondyqtan anau-mynau aqyl aitudan aulaqpyn. Tek «chtivomen» uaqytyn qor qylatyndargha týsinbeymin.
11.Talantyng tasyp bara jatpasa, zangerding oquyna týse kórmender. Býginde bir shiyding týbin teuip qalsan, qúryghanda bes zanger qasha jóneledi. Bizdegi 16 million halyqtyng 3 payyzgha juyghy zangerler eken. Tәuiri - qazirgi zaman kommunikasiyasyna qatysty bilim alghan dúrys shyghar...
12.Asa dindar emespin. Biraq jylyna bir ret elde qalghan ata-anamnyng basyna baryp, qúran oqytyp, qatym týsirip qaytam. Bizding shyghys aimaqqa naghyz islam dini 17-shi ghasyrdyng sonynda kelipti. Oghan deyingi myndaghan jyldar boyy tәnirge tabynyp kelgen halyqtyng úrpaghy ainalasy 3-4 jýz jyldyng ishinde islamgha iyip ketti degenge ilana almaymyn. Óz basym, әjem ýiretip ketkendey, tughan aigha kýmis kórsetip, jarylqau tileymin. Aruaqqa ainalghan anamnyng bet-beynesi kóz aldymnan ketpese, ózim kórmegen basqa qúdiretke qalay senem?..
13.Býgingi biylikpen bolashaq búlynghyr kórinedi. Biraq, mәngilik kim bar: bú da keter, halyq qalar...
14.Ózbekstannyng Ishki jalpy ónimindegi orta jәne shaghyn biznesting ýlesi 60 payyzgha juyq eken. Al bizde ol kórsetkish 20 payyzgha jetpeydi. Erteng alda-jalda múnaydyng baghasy kýrt qúlasa, әielderding zeynet jasyn taghy da 10-15 jylgha kóteruge mәjbýr bolamyz. Al kәdimgi dýkender men shәihanalar esebinen 60 payyz IJÓ ónim jinap otyrghan ózbek ólmeydi.
15. «Qazaq mafiyasy» jóninde shygharmashylyq iydeyanyz bolsa, redaksiyagha habarlasynyz - birigip talqylayyq.
(Jalghasy bar)
Abai.kz