Osyghan deyin nazarlarynyzgha «Teledidar esalandar kózimen» atauymen súhbat úsynyldy. Sóz iyeleri eks-telejurnalister Úlday Dilimbetqyzy, Serik Ábikenúly jәne telejurnalist Qanat Áuesbayúly boldy. (http://old.abai.kz/node/21369)

Býgingi sózding tizginin ústaushylar - eks-telejurnalist, «Ádil sóz» halyqaralyq sóz bostandyghyn qorghau úiymynyng sarapshysy Ghaliya Ájenova (1-nshi surette), kórermenining esinde «Doda», «Betpe-bet», «Ýkimet pen әleumet» baghdarlamalarymen este qalghan, býginde Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi apparat basshysynyng orynbasary, baspasóz qyzmetining basshysy Berik Uәly (2-nshi surette) jәne aldynghy buyn ýmitin artqan «Almaty» arnasynyng redaktory Aybar Oljay (3-nshi surette).

- Jas telejurnalisterding ekrandaghy sóileu mәdeniyetin qalay baghalaysyz? Kimderdi ýlgi tút der ediniz? (jastar turaly)

Ghaliya Ájenova: Ekrandaghy bet-jýzderi ýlbiregen jastardyng aityp otyrghan sózderine sene almaymyn. Qazaq telearnalaryna qarnymyz ashady deytin kórermenderding qatarynda men de barmyn. Júmystan ýige kelgende qosyp qalsang - týriktin, ýndinin,kәristing serialy. «Týriktermen oyanamyz, kәristermen úiyqtaymyz» degen sóz halyq arasynda da aitylyp jýr.

Osyghan deyin nazarlarynyzgha «Teledidar esalandar kózimen» atauymen súhbat úsynyldy. Sóz iyeleri eks-telejurnalister Úlday Dilimbetqyzy, Serik Ábikenúly jәne telejurnalist Qanat Áuesbayúly boldy. (http://old.abai.kz/node/21369)

Býgingi sózding tizginin ústaushylar - eks-telejurnalist, «Ádil sóz» halyqaralyq sóz bostandyghyn qorghau úiymynyng sarapshysy Ghaliya Ájenova (1-nshi surette), kórermenining esinde «Doda», «Betpe-bet», «Ýkimet pen әleumet» baghdarlamalarymen este qalghan, býginde Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi apparat basshysynyng orynbasary, baspasóz qyzmetining basshysy Berik Uәly (2-nshi surette) jәne aldynghy buyn ýmitin artqan «Almaty» arnasynyng redaktory Aybar Oljay (3-nshi surette).

- Jas telejurnalisterding ekrandaghy sóileu mәdeniyetin qalay baghalaysyz? Kimderdi ýlgi tút der ediniz? (jastar turaly)

Ghaliya Ájenova: Ekrandaghy bet-jýzderi ýlbiregen jastardyng aityp otyrghan sózderine sene almaymyn. Qazaq telearnalaryna qarnymyz ashady deytin kórermenderding qatarynda men de barmyn. Júmystan ýige kelgende qosyp qalsang - týriktin, ýndinin,kәristing serialy. «Týriktermen oyanamyz, kәristermen úiyqtaymyz» degen sóz halyq arasynda da aitylyp jýr.

Mýldem júmys istelip jatqan joq dep aita almaymyn. Biren-saran әrbir arnadan kózge týserlik, oisalarlyq dýniyeler bar. Jalpy alghanda, ekrannan salmaqty, saliqaly sóz estigisi kelip shóldegen adamgha úsynar dýnie joqtyng qasy. Olar qylt etip bir kórinedi de, joghalyp ketedi.

Jas telejurnalisterding obrazy deysiz, olar jyltyng etip sahnagha bir shyghady da joghalyp ketetin akterlerge úqsaydy. Songhy kezde jas telejurnalisterding arasynda Óner institutyn bitirgenderding jii kezdesetinin estip jýrmin.

Berik Uәliy: Qazirgi jas, jana qalyptasyp kele jatqan jurnalisterding arasynda әr tang sayyn «Qazaqstan» últtyq arnasynyng shymyldyghyn ashatyn «Tansholpan» aqparatty-sazdy baghdarlamasynyng jýrgizushileri Berik Kósherbekúly men Irina Tendi erekshe atap óter edim. Sóz saptaulary qúlaqqa jaghymdy, tilderi jatyq, ekranda ózin-ózi ústau, sóileu mәdeniyeti joghary telejýrgizushiler. Sol siyaqty Samat Sýleyding sózderi sýiekten ótedi. Núrbek Bekbau bilim, biligimen ózgelerden erekshe kózge týsedi. Janalyqtar jýrgizetin últtyq arnadaghy Meyirjan Álibekting myqtylyghyn aitpasam әdiletsiz bolar. Áu degeni әr qazaqtyng kónilinen shyghyp túrady.

Aybar Oljay: Men ózim de jaspyn ghoy, әri jastardy jaqsy kóremin. Qazirgi júmysym arnalardyng barlyghyn baqylau, qarau. Erteng kәnigi reporter bolatyn jastar ósip kele jatyr. Jastardy ýlgi tút deuge әli erte. Biraq mediamenedjerlerge Qanat Áuesbay, Ruslan Jeldibay, Nartay Aralbayúly, Órken Kenjebekterden kóz jazbay baqylap otyru kerek siyaqty.

- Qazaqtildi arnalarda kórermen tapjylmay otyryp kóretin, rezonans tudyrghan habarlar bar dep aita alasyz ba?

Ghaliya Ájenova: Kino, televiydenie degen qazaq ýshin ónerding jana týri. Televiydenie jyldamdyqty talap etedi. Al bizding psihologiyamyzgha asyqpay oilau, alystan órbitip, dәl janymyzdaghy nәrsege Qytaydan oralyp kelu degen sinip qalghan. Birden bola qon biz ýshin jat. Sodan ba bilmeymin, qazaq arnalarynyng habarlarynda tabighilyq, ózindilik joq. Óz oiyn aqtaryp ortagha salugha qymsynyp, jalghan namysshyldyqqa barady. Búl habardyng sapasyn týsiredi. Qayta ne oiladyn, sony aitu arqyly halyqty qyzyqtyrasyn. Jýrgizushining de, zalda otyrghandardyng da, súhbat berushining de taraptarynan osy bayqalady.

Eng birinshi, jýrgizushi belgilengen taqyrypqa qanyq boluy kerek. Súhbat alatyn bolsa, sol adamnyng qay qyryn aita otyryp, júrt bile bermeytin túsynan kórsete alamyn, ómirindegi qay oqighany aita otyryp, basqa da kezenderin aitqyza alamyn degen oy mazalauy kerek. Jýrgizushi habardyng algoritmin dúrys mengerui basty shart.

Berik Uәliy: Bir ghana telebaghdarlamany aitayyn. Ózim kóp jyldar boyy 31-kanalda, Habarda birge júmys istegen, әriptesim Beysen Qúranbek jýrgizetin «Aytugha onay» tok-shouy. Búl joba shyn mәninde sapaly, әri sauatty. Kórermenning kónilinen shyghady. Ózim qolym tiyip jatsa qaldyrmay kóruge tyrysamyn. Formaty da, kontingenti de, shygharmashylyq top ta myqty. Kýn tәrtibindegi ózekti mәseleler kóteriledi.

Aybar Oljay: Eng birinshi orynda Berivan, Guneshter, týrik serialy! (Kýledi). Qaljyng ghoy. Bizding arnada «Til saqshysy» degen jaqsy habar bolghan, Jeti Nysanasymen jaryp shyqty, Qazaqstanda «Apta.kz» óz ornyn tapqan. Al rezonansty dýr silkindiru, tipti qoghamnyng ashu-yzasyn tudyru dep úqsanyz, onda KTKdaghy «Astarly aqiqat», Elarnadan «Fobiyany» qarasanyz bolady.

- «Ýsh qiyan» gazeti «býgingi qazaq telearnasynda keshegi qaharman, dana, er qazaqty býgingi onyng úrpaghymen baylanystyra almay otyr, sondyqtan qazirgi otandyq telearna jasaghan jobalar:kórermen qazaqtyng kónilinen shyqpaydy. Jasandylyq kóp!» deydi.Siz qalay oilaysyz?

Ghaliya Ájenova: Agha buyn, orta buyn, kishi buyn arasynda baylanys ýzilip qalghannan keyin, sapaly habarlardy jasay alatyn sheberlik qaydan bolsyn?! «Ýsh qiyan» gazetining aityp otyrghany oryndy. Ortada baylanys ýzilgendikten, barlyghy tek bizneske ainalyp ketken song jasandylyq beleng alady.

Biznes degen jaqsy, kóileging kók, qarnyng toq bolghannyng nesi jaman?! Alayda, halyqty da oilau kerek. 2-3 ghasyrdan song qanday bolady, ózara qay

tilde sóilesedi degen mәseleler tolghandyru kerek qoy. Óse me, óshe me, az da bolsa telejurnalister osyny oilasa eken.

Berik Uәliy: Onday birjaqty pikirmen kelispeymin. Men jogharyda aittym. Jaqsy, sapaly dýniyeler bar. Tek ony kóre bilu kerek. Bizde joq degen oidan arylsaq deymin. KTK arnasyndaghy «Astarly aqiqatty» jasandy dep aita alasyz ba? Últtyq arnadaghy «Apta kz» jasandy ma? «Habar» telernasyndaghy «Biz» tok-shouynyng da arqalaghan jýgi auyr. Barlyghynyng óz kórermeni, óz auditoriyasy bar. Sondyqtan er qazaqty býgingi onyng úrpaghymen baylanystyra almay otyr degen pikirdi qoldamaymyn.

Aybar Oljay: Týbi bәri kadrgha kelip tireledi. Jasandy joba degen ne? Mening oiymsha ol kórermenin sendire almaytyn joba. Demek avtory әlsiz. Al bizde әlsizder óte kóp, týisigi mol, talantty, әri kәsiby professionaldar az. Óitkeni talantty adamnyng basshymen, televiziyadaghy kýnde qúbylyp ózgerip jatatyn oiyn erejesimen kelisui qiyn. Ol betke aitady, basshysyna únamaydy, sondyqtan efirden yghysyp qalady. Aqyr ayaghynda efir әljuaz, biraq til alghysh avtorgha tiyedi. Ol mәmile izdep, eshkimning kóniline kelmeytin jasandy dýnie shygharady. Qazirgi jaghday osy.

- Eks-telejurnalist Úlbosyn Aytólen súhbatynda «Qazaq arnalary әn salyp túrghanday» degen edi. Siz ne deysiz?

Ghaliya Ájenova: Án salghanda, әndetip aitu bar. Resmy habarlar resmy tilmenen, resmy týrmenen aitugha bolady ghoy. Teledidardy qosyp qalghanda janalyqtardyng bolyp jatqandyghyn, endi bireuin ashqanda súhbat ótip jatqandyghyn jýrgizushining dausynan angharu kerekpiz. Al bizde onday emes. Barlyghy - әn.

Berik Uәliy: Men juyrda «Ontýstik Rabat» gazetine bergen súhbatymda osy mәseleni aitqanmyn. Shyn mәninde yrdu-dyrdu әnge baylanysty baghdarlamalar qaptap ketti. Ánshilerding qoghamdyq-sayasy baghdarlamalardy jýrgizgenin qoldamaymyn. Júbanysh Jeksenúlynyng әnge baylanysty baghdarlamasy dúrys. Jarasymdy. Biraq bizding әnshiler әleumettik habarlargha da, tok-shougha da, basqasyna da jýgire beredi. Ánshiler qauymy maghan renjimes, qanshama talantty jas jurnalister bar, solargha mýmkindik beruimiz kerek.

Aybar Oljay: Ýlken prodakshn-studiyalar әn-shou jobalar jasap mashyqtanyp aldy. Al ýlken budjeti bar iri arnalar solardyng jobalaryn satyp alyp mashyqtanyp aldy. Eki jaqqa da tiyimdi, arna efirdi qalay toltyramyn dep mazalanbaydy, al prodakshn ýlken payda kórude. Útylyp jatqan tek kórermen ghana. Men Úlbolsynmen kelisemin. Biraq tym kóbeyse dәmsiz bolady ghoy, sondyqtan búl uaqytsha qúbylys. Sәl shyday túru kerek, qazirding ózinde biraz telearna basshylarynyng shoulardan jýregi ainy bastady. Demek, erteng baghyt ózgerui tiyis.

- Ghalamtor betterine qaraghanda, qazaqtildi jastar qazaqsha baghdarlamalardy az qaraydy. «Habar», «Qazaqstan» últtyq arnasyn, auyl qazaqtary men últjandy qala qazaqtary zeynetkerler serialdar men oiyn-sauyq habarlary men konsertterdi kóredi eken. Nelikten dep oilaysyz? Qaytpek kerek?

Ghaliya Ájenova: Qaladaghy últjandy qazaqtar degenge kelispeymin. Qazaqtyng bәri últjandy, keyde eregesip, "osy qazaqty qoyshy, qolynan týk kelmeydi, qazaqtardy jek kórem" deui mýmkin. Alayda, búl últyn jaqsy kórgen adamnyng sózi. Al auyldyq jerdegilerge kelsek, olargha nan men әn bolsa boldy degen pikirler de bar. Ol da bir jaghynan dúrys shyghar. Biraq mening agham 1986 jylghy jeltoqsandy «Qazaq kóteriliske «kolbasa» ýshin shyqpady ghoy» deydi. Qazaqtyn, jalpy kórermenning ruhyn kóteretin, oigha jeteleytin habarlar kerek.

Berik Uәliy: Búl súraghynyzdy qanday derekke, dәiekke sýienip, qoyyp otyrsyz. Naqty fakt bar ma? Áleumettik saualnama jýrgizdinizder me? Qazaqtildi jastar otandyq arnalardy qaramaytyny turaly aqparatty qaydan alugha bolady? Eger siz jalpylama aityp túrsanyz, men kelispeymin. Qayta qazaq jastary últtyq arnalarymyzydyng eng birinshi kórermenderi der edim. Óz-ózimizdi kemsitip, óz jastarymyzdy ózekten tebudi qong kerek. Ózimiz osynday pikir qalyptastyrsaq, basqalar ne demeydi.

Iya ras, auyl qazaqtary, últshyl qazaqtar, zeynetkerler serialdar, tok-shoulardy qaraydy. Meninshe, qala qazaghy da, dala qazaghy da kórip otyrghany ózimizding arnalar.

Aybar Oljay: Olar serialdar men oiyn-sauyq konsertterdi kórmegende ne isteydi? Bizde efirde odan basqa ne bar? Qazaqtildi jastar Feysbuk pen agentte otyr. Ol teledidargha qaraghanda anaghúrlym qyzyq, onda senzura joq. Televiziyanyng jastardy ústap túratynday eshtenesi qalmady, ol Qazaqstanda ghana emes, býkil batys elderindegi qúbylys. Biz sol jahandyq tendensiyanyng ishinde kelemiz. Demek, internettegi qazaqtildi kontentti damytu kerek. Telearnany internetke iykemdeu kerek, internet-televiziya ashu kerek. Jastar qayda barsa, televiziya solardyng qyr-sonynan qalmau kerek qoy. Áytpese jaghday kýrt ózgeredi.

- Jogharyda aitqanymday, habarlardyng sapasyna kópshilik kórermen narazy. Aytarlyqtay reforma qajet pe, qalay, ne isteu kerek?

Ghaliya Ájenova: Reforma degen týbegeyli ózgeris qoy. Mening oiymsha, habarlardy týzeu ýshin eks-telemamandardy tartyp, kenes pe, buro ma, komissiya ma qúru kerek. Ortada ýzilgen baylanysty qaytadan qalpyna keltiru qajet. Teledidardaghy taza akterlikti qoi kerek. Shougha, konsertke jaramdy shyghar, biraq habardy, saraptamalyq baghdarlamalardy, janalyqtardy jýrgizuge jaramaydy. Saraptamalyq baghdarlamany jýrgizu ýshin basta bir nәrse boluy kerek. Bilimin kýnde-kýnde arttyryp, ózi qorytyp otyruy shart. Onday bilikti mamandar bar, solardy eskerip eks-telemamandardyng sheberligin jastargha alyp qaludyng uaqyty keldi.

Jaqynda bir ýlken kәdege jinalghan edik. Lauazymdy kisiler ótip bara jatyp, eks-telemamandar otyrghan ýstelge qarady da: «Myna jaqta «Qazaqstannyn» teleelitasy otyr ghoy, osynda jayghasayyq!»,-dedi solardyng ishindegi jasy egde kisi. Sol jerde otyrghan elitanyng ishinde Nevada-Semey mәselesin kóterip, jarylys bolghan shahtalargha týsken Úlday Ibadullaeva, Alash ziyalylyryn, qazaq kinosynyng tarihyn zerttegen Gýljahan Qasymjanova, auyz ashugha bolmaytyn zamanda qazaq tili ýshin kýresken Nazgýl Ábutrapova, keremet rejisserlerding biri Sәule Imanova, kezinde «Sapa» baghdarlamasyn jasaghan Gýlmariyam Barmanbekova, mikrofonymen halyqtyng arasynan shyqpaytyn Raisa Maytanova boldy. Qazir biri júmyssyz, birining júmysy bolsa da jurnalistikagha qatysy joq әr jerde jýr. Nandaryn tauyp jep jýr, biraq mәsele búl emes. Solardyng sheberligin, bilimin alyp qala almay otyrmyz.

Berik Uәliy: Eger men reforma qajet desem, jogharyda aitqan óz pikirlerime qarsy shyqqan bolamyn. Jaqsy teleónimder barshylyq. Kreativti oilar men tyng bastamalar bolyp jatsa, quanamyz. Meninshe, «Qazaqstan» últtyq arnasyna qarap, basqa arnalar boy týzese jaman bolmaydy.

Aybar Oljay: Múnda naqtylyq kerek. Naqty qay habar? Qay arnadan shyghady? Nege sapasyz? Sony anyqtap alyp, qoghamdyq talqygha salyp, basshylaryna naqty úsynys jiberse, olar habardy reformalaugha dayyn. Osyny qoghamdaghy bir belsendi qolyna alsa, kórermen iske ózi kirisse, ózine únaytyn televiziya jasap shygharugha bolady.

- Telejurnalister saraptamalyq taldau habarlargha qanshalyqty batyl baryp jýr?

Ghaliya Ájenova: Qazaq tilinde barmaydy dep oilamyn. Gazette jazuy mýmkin. Keybir arnalarda tek tapsyrys boyynsha aituy mýmkin. Kórermen bergi jaqta, jurnalistke riza bolyp, «ókirtip aitty-au» deui mýmkin. Biraq, ol - tapsyrys.

Bizde sóz bostandyghy joq. Kez-kelgen taqyryptaghy mәselelerge erkin súraq qoyyp, erkin jauap alyp, keyin jurnalisting jazalanbauy óte kýmәndi.

Berik Uәliy: Batyl jurnalister bar. Biz kóbine osy mәselede qoghamdyq-sayasy saraptamalyq baghdarlamalardy aitamyz. Áleumettik, jemqorlyqqa qatysty jaqsy taldaular bar. Dәulethan Qydyrbayúly jemqorlyq taqyrybyn batyl kóterip jýr. Aynúr Serimova da sauatty saraptamalarymen tanymal. Bolat Mýrsәlim, Esbolat Aydabosyn, Erlan Atambay, Múrat Esjan, Órken Kenjebek syndy telejurnalisterdi de atar edim.

Aybar Oljay: 21 ghasyrda, Qazaqstan Respublikasynda qanshalyqty batyl barugha bolady, sonshalyqty batyl baryp jýr.

- Teledidardyng júmysyn agha buyn ókilderi órt sóndirushiler qyzmetimen teneydi, tym asyryp aitqandyq emes pe?

Ghaliya Ájenova: Órt sóndirushi dep janalyqtardaghy jurnalisterdi aitugha bolady. Kókeykesti reportajdardaghy jurnalister de osy qatargha kiredi. Qazir boldy, qazir dayyndap, kóremenge qazir jetkizu kerek. Órt sóndirushige teneu tym keng úghymda aitylghan. Jurnalist SOS degen jerding barlyghynda da jýredi.

Berik Uәliy: Shyn mәninde solay. Asyryp aitqandyq emes. Qoghamda oryn alyp jatqan әr týrli qiyn jaghdaylarda týsindiru, halyqqa jetkizu missiyasyn atqaryp otyrghany shyndyq.

Aybar Oljay: Keyde órt bolsa, oqigha ornyna telearna órt sóndirushilerden birinshi bolyp jetedi. Janaghy teneu, jedeldikke qatysty aitylsa kelisuge bolady. Al qoghamda tútanuy mýmkin órtti sóndiru jaghyna kelsek, qazir telearna múnday órtti sóndire alady, biraq qauyptisi órtti jagha da alady.

- Dәstýrli saualymyz. Britandyq psiholog Kevin Datton «Esalandar» danyshpandyghy» enbeginde «esalan» mamandyqtar tizimin jasapty. Sol tizimde telejurnalister alghashqy ornydarda túr. Siz ne deysiz?

Ghaliya Ájenova: Búl dýniyejýzindegi jurnalisterge qaratyp aitqan. Bizding jurnalisterde aiyrmashylyq bar.

Mysaly, bir jerde apat boldy. Jurnalist adam retinde apatqa úshyraghandargha jany ashuy mýmkin, qinalady. Biraq, onyng qinalyp túrugha uaqyty joq, oqigha bolghan jerge qalayda jetu kerek. «Esalandyq» osyndayda kórinedi. Búl «esalandyqqa» kelisemin.

Onyng ekinshi jaghy da bar. Tapsyryspen júmys jasaytyn esalandar. Olardyng esalandyghy - aqsha, basshylyqtyng aitqany. Olar aqparatty faktymen emes, emosiyamen jetkizedi. Joq faktyny aqtaryp bir jerden tauyp aluy mýmkin, biraq qansha jasyrynsa da, qúlaghy kórinip qalghan qoyan siyaqty jalghandyghy bayqalyp túrady. Sol siyaqty materialdarynyng «qúlaqtary» kórinip qalady. Ókinishti nәrse.

Berik Uәliy: Eger búl saualdy 6-7 ay búryn qoyghandarynyzda tolyq keliser edim... Al, qazir memlekettik qyzmette jýrgendikten, jurnalist әriptesterim oiymdy dúrys týsinbey qaluy mýmkin. (kýledi). Sondyqtan búl súraghynyzgha jauap bermey-aq qoyaynshy.

Aybar Oljay: Kýni-týni úiyqtamay, zyr jýgirip, sol júmysyng ýshin biylikten de, qoghamnan da tayaq jeu, kórermennen syn estu, tiyimdi biznespen ainalyspay, uaqytty beker efirden bir sәt ótip ketetin dýniyege qor qylu - naghyz esalannyng isi. Sondyqtan esalandargha eskertkish qoymaydy. Jastargha jurfakqa qújat tapsyrar aldynda osyny oilanu kerek.

P.S.

Aldaghy kýnderi teledidardyng ózgede mәselelerin kótergen súhbattardy oqy alasyzdar.

Súhbatty jýrgizgen Balghyn Ádilbaeva

Abai.kz