Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 2429 3 pikir 4 Mamyr, 2023 saghat 14:05

Aqordadaghy kezdesu: Tәjik basshysy nege keldi?

Keshe Tәjikstan Preziydenti Emomaly Rahmon Qazaqstangha resmy saparmen keldi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev tәjik basshysyn ózi shyghyp, qúrmet-saltanatymen Astana әuejayynda qarsy aldy.

Býgin ekijaqty manyzdy kelissózder jýrip jatyr.

Qasym-Jomart Toqaev Tәjikstan Qazaqstannyng senimdi strategiyalyq seriktesi, sonday-aq bauyrlas әri jaqyn memleket ekenin atap ótti.

«Bizdi ejelden ortaq tariyh, mәdeny jәne ruhany qúndylyqtar tyghyz baylanystyrady. Eki el arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynastardyng 30 jyldyghynda Odaqtastyq ózara is-qimyl turaly deklarasiyagha qol qoyyp otyrmyz. Múnyng simvoldyq mәni bar. Búl qújat óte manyzdy әri bolashaqqa arnalghan. Sonday-aq bizding memleketterimizding últtyq mýddelerine tolyq say keledi. Búl baghytta aramyzda eshqanday kýmәndi mәsele joq. Qazaqstan men Tәjikstan sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyqty belsendi damytyp keledi», – dedi Qazaqstan preziydenti.

Qasym-Jomart Toqaev úzaq jyldardan beri Qazaqstan – Tәjikstannyng ekinshi iri sauda seriktesi ekenin aita otyra, byltyr ekijaqty sauda ainalymynyng 18,5 payyzgha artyp, 1,4 milliard dollargha jetkenin atap ótti.

«Qazirgi jaghdayda búl – jaqsy nәtiyje. Ónerkәsip, auyl sharuashylyghy, kólik jәne basqa da salalardaghy birqatar ekonomikalyq joba jýzegee asyrylu satysynda túr. Sizding saparynyz ayasynda ekonomikanyng týrli sektoryndaghy ózara is-әreketti odan әri keneytuge baghyttalghan jana kelisimderding manyzdy toptamasyna qol qoyylady», – dedi memleket basshysy.

Aldaghy uaqytta Qazaqstan-Tәjikstan arasyndaghy sauda eki milliard dollargha deyin arttyrugha mýmkindik bar ekenin aitty Toqaev.

«Keshe elderimiz arasyndaghy yntymaqtastyqtyng perspektivalaryna qatysty beyresmy әri ózara senimge negizdelgen jaghdayda pikir almastyq. Eng bastysy, sauda kólemin Biz biznesmenderding 1,8 milliard dollar kólemindegi kelisimsharttargha qol qoyghanyna kónilimiz tolatynyn atap óttik. Búl – óte jaqsy nәtiyje. Eki el ýkimetteri osy kelisimsharttardyng oryndaluyn múqiyat qadaghalap otyrugha tiyis», – dedi Qazaqstan preziydenti.

Emomaly Rahmon Astanagha memlekettik saparmen keluge shaqyrghany jәne qazaq halqynyng dәstýrli qonaqjaylyghy ýshin Qasym-Jomart Toqaevqa alghys aitty. Sonday-aq ol shaghyn qúramdaghy kelissózding nәtiyjeli bolghanyn jәne birlesken jobalardy jýzege asyru manyzdy ekenin atap ótti.

«Tәjikstan men Qazaqstan –strategiyalyq әriptester, bizding qarym-qatynastarymyz túraqty týrde damyp keledi. Biz ony odan әri nyghaytugha ýlken mәn beremiz. Qazaqstan býginde basty sauda seriktesterimizding arasynda ekinshi orynda. Byltyrghy tauar ainalymynyng ósimi 20 payyzdan asty. Biz basqa salalarda da qarqyndy dialog jýrgizemiz. Sizben elderimizding әleumettik-ekonomikalyq damu perspektivalaryn, sonday-aq halyqaralyq jәne ónirlik mәselelerdi talqylaugha dayynmyn. Sizdi jәne barsha Qazaqstan halqyn Parlament saylauynyng sәtti ótuimen qúttyqtaymyn. Sizge aldaghy uaqytta bauyrlas Qazaqstannyng damuyna baghyttalghan reformalardy jýzege asyruda tabys tileymin. Biz túraqty baylanystar men joghary dengeydegi úzaqmerzimdi sayasy dialogtyng iygi dәstýrlerin saqtap, odan әri keneytemiz. Men dostyq qarym-qatynasymyzdy baghalaymyn», – dedi Tәjikstan Preziydenti.

Kelissóz barysynda qazaq-tәjik yntymaqtastyghyn odan әri damytu perspektivalary talqylandy. Sonday-aq sauda-ekonomikalyq, sonyng ishinde ónerkәsip, auyl sharuashylyghy jәne kólik salalaryndaghy yntymaqtastyqty keneytuge erekshe nazar audaryldy.

«Memleketterimiz arasynda barlyq dengeyde senimdi sayasy dialog jolgha qoyylghan. Biz Ortalyq Aziyanyng túraqty damuy men qauipsizdigin qamtamasyz ete otyryp, birneshe halyqaralyq qúrylym ayasynda ózara is-әreket jýrgizemiz. Eki el arasynda týrli sala boyynsha 100-den asa kelisimsharttan túratyn manyzdy kelisimsharttyq-qúqyqtyq baza bar.  Býgin búl tizim jana kelisimdermen tolyghady», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

«Biz Qazaqstanmen aradaghy ózara tiyimdi yntymaqtastyqqa basa mәn beremiz. Strategiyalyq seriktestik qaghidattaryna negizdelgen tәjik-qazaq qatynastarynyng barlyq baghytyn dәiekti týrde damytugha niyettimiz. Býgin biz tarihy qújatty – Odaqtastyq ózara is-qimyl turaly deklarasiyany qabyldaymyz. Búl qújat ekijaqty baylanystardyng irgetasyn aitarlyqtay nyghayta týsedi. Diplomatiyalyq qatynastar ornaghan otyz jylda biz yntymaqtastyqtyng barlyq salasynda eleuli tabysqa qol jetkizdik. Joghary dengeydegi  túraqty sayasy dialog búl ýderiske yqpal etetini sózsiz. Osy uaqyt aralyghynda memleketaralyq yntymaqtastyqtyng qajetti tetikteri jasaldy jәne auqymdy qúqyqtyq baza qalyptasty. Biz ony býgin jana qújattar toptamasymen tolyqtyramyz. Sauda-ekonomikalyq baylanystar bizding qarym-qatynasymyzdyng manyzdy bóligi sanalady. Qazaqstan birneshe jyldan beri Tәjikstannyng syrtqy sauda qúrylymynda jetekshi oryngha iye», – dedi Tәjikstan Preziydenti.

Eki el arasynda sauda-ekonomikalyq saladan ózge mәdeniy-gumanitarlyq baghytta birneshe is-sharalar úiymdastyrylyp otyr.

«Bizding berik әri úzaqmerzimdi qarym-qatynasymyzdyng myzghymas negizi – tyghyz mәdeniy-gumanitarlyq baylanystar. Byltyr Dushanbede Qazaqstan kinosy kýnderi tabysty ótkizildi. Biyl bizding elimizde Tәjikstannyng mәdeniyet kýnderin ótkizu josparlanyp otyr. Biz osy sharagha múqiyat dayyndaluymyz kerek.

Búl – yntymaqtastyghymyzdyng manyzdy baghyty.  Orta ghasyrdaghy әigili ghúlama, filosof әri shipager Ábu Ály ibn Sinanyng eskertkishin ashu josparlanyp otyr. Osy jetistikterding bәri eki el halyqtarynyng erekshe yqylasyna ie bolady jәne ózara tyghyz qarym-qatynasymyzdyng jarqyn ýlgisi sanalady. Biz  elimizde Tәjikstannyng mәdeniyet kýnderin ótkizu jóninde uaghdalastyq. Mәdeniyet kýnderi ayasynda Tәjikstannyng auyl sharuashylyghy salasyndaghy jetistikteri de tanystyrylady. Múny asa manyzdy is-shara dep sanaymyz», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5328