№29. QHA jәne Últ qúru

Mening keybir әripterim Qazaqstan halqy assambleyasynyng «Ádiletti Qazaqstan: birlik, túraqtylyq, damu» taqyrybyndaghy HHHII sessiyasy «Últ qúru» úranymen ótkendigin jazady. Men sessiyagha qatysqan joqpyn, әdette shaqyrushy edi, osy joly shaqyrmady.

Jalpy sessiyany ótkizu onay emes, oghan úzaq uaqyt dayyndalady, sóileytin adamdar arnayy irikteledi. Olardy bir ay boyy Astangha jinap, biyik minbeden sóileuge dayyndaydy: bayandamanyng myna túsynda dauysyndy kóter, myna túsynda tómendet, myna túsyna kelgende Elbasyna qarap kózindi oinatyp bylay dep ait t.b. Áyteuir, Nazarbaetyng kezinde QHA sessiyasy shou formatynda ótetin, qazir de solay shyghar. Mening Sessiyanyng qalay ótkendiginde shataghym joq, qalay ótkizse solay ótkizsin, bir jyl Ýkimet ýiinde qamalyp otyrghan KHA kýndelikti sharuadan mezi bolyp, osylaysha bir sher tarqatatyn bolar. Meni osy Sessiyada «Últ qúru» úranynyng kóterilui qyzyqtyraly jәne oilantady. Maghan ótinish aitqan әriptesterim de tarihshy jәne etnograf retinde óz kózqarasynyzdy bildirinizshi deydi, yaghny olargha da osy úrandy taldau manyzdy.

Últ qúru

Últ qúru - orys tilindegi nasiyestroiytelistivo sózining tikeley audarmasy. Búl Sovet kezeninde ghylymy jәne kópshilik qoldy әdebiyette ainalymgha engen úghym. Biz ol kezde «týri –últtyq, mazmúny –sosialistik» últ qúryp jattyq. «Mazmúny –sosialistik» degen sóz shartty dep eseptenizder, shyn mәninde mazmúny – orystyq degen dúrys. Mәskeu «orystyq» degendi eng baqytty, eng tarihi, eng ozyq - taghy basqa úghymdardyng balamasy retinde úsynatyn, biz, yaghny últtyq respublikalar ony sóz joq qabyldaytynbyz. Siz últtyq respublikalardyng Sovet kezenindegi gimderin oqyp qaranyz- bәrinde de adamzat kóshining sonynda qalghan biz siyaqty halyqtardy algha, baqytqa, bolashaqqa jetelegen «úly orys halqy» bar.

Paradoks mynada edi: 1917 jylghy bolishevikterding tónkerisine deyin Reseyde bizdi «otarlanghan halyq», «tuzemester», «inorodsy» dep, yaghny әr nәrseni óz atymen ataytyn, al 1917 jyldan keyin orystyq sovet ýkimeti bizdi ini, qaryndas dep atay bastady, biraq bir, ne eki saty ózinen tómendeu, bólekteu, jabayylau t.b. Mine, sol sovettik kezende «týri –últtyq, mazmúny –sosialistik» últ qúru óte ózekti boldy.

Birinshi ret búl taqyrypqa aspiranturagha týsken kezde ghana jaqsylap kónil audara bastadym, oghan deyin júrt qatarly ghana biletinmin. Birinshi kursqa týsken aspirantqa ol kezde jataqhanadan oryn beredi. Ýsh adamdyq bólmedegi ornymdy izdep kelsem bir manghaz aghamyz otyr, zangermin deydi. Bizde kezinde Qúqyqtanu jәne filosofiya ghylymiy-zertteu instituty bolatyn, sonda doktoranturada eken. Ol kisi júmasyna bir ret kitaphanagha shyghady da, bir boqsha kitap әkeledi. Poligrafiyalyq sapasy jaqsy, aq qaghazgha basylghan, qalyng kitaptar,. Kópshiligi әr respublikada jýrip jatqan «nasionalino-gosudarstvennoe stroiytelistvo», onyng barysy jәne tәjiriybesine arnap Mәskeude seriya bolyp shyqqan kitaptar.

Biz arhiv shanyn jútyp, izdegenimizdi ailap taba almay, qinalyp jýremiz, keybir kerek kitaptar OGhK- dan tabylmay Mejbibliotechnyy abonenttegi qyzdargha jalynyp Mәskeu, Peterbor, Omby kitaphanalarynan alghyzamyz. Aghamyz bolsa kitaptarynyng betterin ashyp, qatar-qatar tiginen qoyady da kóshirip jazady da jatady. Orysshasy nasharlau edi, bireuinen bir sóilem, ekinshisinen eki sóilem alady-au deymin. Aghamyzben anda-sanda әngimelesip әkelgen kitaptaryn qarap qoyamyn, birinen biri aumaydy, standart. Barlyghy da óz tarihyn 1917 jyldyng Qazan tónkerisinen bastaydy da, әri qaray besjyldyqtarmen jalghastyryp ketedi. 1917 jylgha deyin memleket, últ boldy ma degen súraq búl avtorlardy asa qyzyqtyrmaydy.

Ol kezde tarihshylarda Qazan tónkerisine deyingi tarih azdap bar edi. Biraq bizdikiler «Dobrovolinoe prisoediynenie Kazahstana k Rossii» degendi qoyyp, «Dobrovolinoe vhojdenie kazahskih zemeli k Rossiiy-ge» kóshken ghoy. Dissertasiyanyng kópshiligi 01 shifryna, yaghny KPSS tarihy jәne ol shifrmen qorghaghandar manghaz, biz siyaqtylargha jolyqsa sen «kolonizasiya» degen sózdi nege qoldanasyn, qara tizimge ilinip qalma dep aqyl aitady. Keyin kópshiligi azamattyq tarihtyng mamany bolyp shyqty, al sol kezdegi dissertasiyalaryn kórseniz sovoktyng iyisi múryndy jarady.

Sonymen «últ qúru» KSRO-gha aldymen odaqtas bolyp engen, birte-birte kishi úlys qataryna týsken bizder siyaqty elderge úsynylghan iydeologemma. Búl iydeologemmany biz qabyldadyq, qabyldamaghandardy qughyndadyq, әli de últ jәne memleket degendi ózimizge qatysty moyyndamaymyz, bәrin de janadan bastaghymyz keledi. «Últ qúrudyn» ar jaghynda qazaq últyn, memleketti, últshyldyq jәne memleketshildik dәstýrlerdi moyyndamau jatqanyn op onay kóruge bolady. Ol mәselelerge kelesi posttarda toqtalamyz

Jambyl Artyqbaev

Abai.kz