Memsyilyq alsam dep, tipti «kәrige emes mendey jasqa berilse ghoy!» dep jýrgen tanystardyng sózi qúlaqta saqtauly túr. Siz qaranyzshy, Tanzaniyanyng memsyilyghyn alghan әigili qalamger dep bireudi sizge tanystyryp jatsa nemese tipti Tәjikstannyng memsyilyghyn alghan qalamger eken dese qyzyq pa? Sondyqtan, bizding memsyilyq iyegerleri degen qoshametter men ýshin de qyzyq emes.

Úly әdebiyetke qoly jetpegender ghana osy syilyqty mәrtebe kóredi. Memsyilyq ýshin doldanghandardy da, tanysyn salyp aragha zorlanghandardy da kórgemiz. Sony arman etip ala almay qorlanghandy da kórgemiz. Nege? Nobelidi aitpay-aq qoyalyq, Nobelige bauyr bolyp tabylatyn eng aldynghy qatardaghy on syilyqtan enshi alyp Qazaqqa әlemdik abyroy syilaghan birde bir úly qalamger tudyrghan joqpyz. Sóite túra tym keudelimiz.«Bizding bәlen degen qalamger Nobeldikterdi qalpaqpen qaghyp alady» dep.

Orta Aziyada eski dәuirding úly әdebiyeti bolghan Manasyn әlpeshtegen qyrghyzdar zamanauy әdebiyette de 5 respublikanyng aldynda. Qyrghyzdy Qazaq sanymen 4 oraydy, Ózbek 8 oraydy... Sóitsek, sapa sanda emes eken, ótkenin jetik bilumen, zamanauy Europalanghan tәsilderdi óz paydasyna jarata biluimen erekshe eken. Ádebiyetshilerdi betimen jibermey, múqiyat kónil bólu, qoldau, oqytu, tәrbiyeleu, әdil baghalau jýiesi iske asyryluy kerek.

Ádebiyetke jana qosylghan buynnyng kóbi keudemsoqtyqpen, ishimdikpen, jútang izdenistegi әlsiz enbekpen, ishtarlyqpen, agha-kókeni qolpashtaumen ruhany auru júqtyryp jatyr. Mening bir jinaghymdy az danamen shygharsa da, kóp aqsha bólip neshe myng danamen taratsa da onymen әdebiyet gýldenbeydi. Kez-kelgen shygharmany qatty jarnamalasaq sol kitapti ghana jaqsy satuymyzgha bolady. Biraq, onymen halyqqa әdebiyet oqyta almaymyz. Sondyqtan, men kitabimdi az danamen ghana shygharyp, qajetti adamdardyng qolyna ústatqanym bolmasa, myndaghan danamen taratatyn jobalargha úmtylghan emespin. Birneshe ret telearnada súhbat berdim, dәl sol sәtter men ýshin kónildilik әkelui mýmkin. Biraq, múnyng әdebiyetke týk te paydasy joq.«Oryn tappay baptanba» deydi Abay.

Bizdegi әdebiyetshining deni әlemning ýzdik әdebiyetinen oryn tappay jatyp syilyqshy bolghysy keletinder, mәnsapty bolghysy keletinder. Ekonomikada nemese әdebiyette ýlken jetistikke jetpegen adamdardan kimdi saylasaq ta ol jazushylyq úiymdardy keremet ete ala ma eken? Jartylay ataqqúmarlyq emes pe? Tolyq oilandy ma? Ózi әdebiyette ghalamat enbek ete almaghan adamdar bizdi basqaryp qay dengeyge aparamyz dep senim bere alar eken?! Bizden tek Qazaqqa әdemdik әdeby danq әperetin adamdar ghana kerek. Sol kezde ghana әdebiyetimizdi bәri oqidy. Oghan deyin shygharmang el ishinde qalay jarnamalandy, qanday telearnagha shyqtyn, qanday gazet-jurnalda,saytta jariyalanyp jatsyn, ol úsaq sharua.

Orys tildi oqyrman, Qazaq tildi oqyrman degen sóz joq. Myqty әdebiyet jazylsa bәri ózderine audaryp alady. Ólilerge(aramyzda joq әdebiyetshilerge) bólip jatqan esepsiz aqshanyn(memleket tarapynan ótken ghasyr romandaryn shetelde ýgitteu) әdebiyetke týk te paydasy joq. Ol kisilerding әdebiyette ashqan janalyqtary býgingi uaqytta eskirgen bolyp tabylady. Ár nәrse óz zamanymen! Abay әruaghy jirkener edi óz mýsinine aqsha shashyp, jastardy qarausyz qaldyrghan dýmshelerge. Ol kisiler jarnamagha zәru emes. Úly ma? Úly. Boldy. Abaygha jana mýsin túrghyzam, shygharmasyn janasha nәsihattaymyn degenderdiki ózine qúr abyroy jinau. Abaydy kóterdi dep sonday eseppen isteytin adamdardy qolday ketetin tobyrgha ne aitasyn?! Kózi tiri qaraqattardy jәudiretpey energiyasy tap-taza әri mol jastarmen ghana júmys jasau kerek.

Ádebiyet damysa kino, teatr óneri damidy. Kino damysa adamdardyng iydeologiyasy janalanady, ruhy tazarady. Sauda da kinomen tyghyz baylanysta. Ghylym tili de óner tiline baghynyshty bolady. Búl iske asqan song memleket adamdary jemqorlyq, arsyzdyq siyaqty kóptegen indetterden juynyp-shayynyp onala bastaydy. IYdeologiyany senatta 40 jyl otyryp qatyp-semip kostum kiygen, ózin barynsha tәjiriybeli, baysaldy kórsetetin adam jasay almaydy. Shyn mәninde, iydeologiya alqynyp, júlqynghan birneshe tarpang talanttyng erke minez, serpindi oilarynyng zattanghan týrinen payda bolady. Bireuler qiyalshang sanap jýrgender elding búidasyn jasap beredi. Zamandardan beri әlem júrty qiyalshandardyng oilarymen jasalghan erejelermen ómir sýrip keledi.

Kókbóri Mýbarak Qizatúly

Abai.kz