Biyl 17 shildeden bastap 2 tamyzgha deyin Rimde su sporty týrlerinen HIII әlem chempionaty ótken bolatyn. Osy chempionat ayasynda su dobynan da býkilәlemdik birinshilik ótip, onda Qazaqstan qúramasy songhy, 16-oryngha taban tiredi. Rimde bes oiyn ótkizip, beseuinde de jenilisting kermek dәmin tatty. Tórteuinde qarsylastaryna qayrat kórsete almay, kýirey útyldy: Serbiyadan 3:20 esebimen, Ispaniyadan 5:11 esebimen, Avstraliyadan 7:14, al Makedoniyadan 4:11 esebimen. Tipti Ontýstik Afrika vaterpolshylaryna tisteri batpay, 5:6 esebimen ese jiberdi. Búl chempionatta Qazaqstan qúramasyna Sergey Drozdov jetekshilik etti. Bir kezderi elimizding ýzdik oiynshylarynyng biri bolghan Drozdov - qazir últtyq qúramanyng bas bapkeri. Jigitterimiz qarsylastarynan ondy-soldy útyla bastaghanda eriksiz Asqar Orazalinovty esimizge aldyq. Qazaqstan vaterpolynyng jaryq júldyzyn, qaytalanbas qyranyn joqtadyq. Komandanyng jaghdayy tyghyryqqa tirelgende, 40-tyng qyrqasyna shyqqan jasyna da qaramay, sugha qoyyp ketetin jankeshtiligin kóz aldymyzgha elestettik. Kókeyimizde «Asqar agha qúramadan nege ketti eken?» degen saual kepteldi de túrdy. Sodan Asqar Sabalaqúlyn izdey bastadyq. Tauyp alyp, Almatydaghy Ortalyq jýzu basseyninde az-maz súhbattastyq ta.

Biyl 17 shildeden bastap 2 tamyzgha deyin Rimde su sporty týrlerinen HIII әlem chempionaty ótken bolatyn. Osy chempionat ayasynda su dobynan da býkilәlemdik birinshilik ótip, onda Qazaqstan qúramasy songhy, 16-oryngha taban tiredi. Rimde bes oiyn ótkizip, beseuinde de jenilisting kermek dәmin tatty. Tórteuinde qarsylastaryna qayrat kórsete almay, kýirey útyldy: Serbiyadan 3:20 esebimen, Ispaniyadan 5:11 esebimen, Avstraliyadan 7:14, al Makedoniyadan 4:11 esebimen. Tipti Ontýstik Afrika vaterpolshylaryna tisteri batpay, 5:6 esebimen ese jiberdi. Búl chempionatta Qazaqstan qúramasyna Sergey Drozdov jetekshilik etti. Bir kezderi elimizding ýzdik oiynshylarynyng biri bolghan Drozdov - qazir últtyq qúramanyng bas bapkeri. Jigitterimiz qarsylastarynan ondy-soldy útyla bastaghanda eriksiz Asqar Orazalinovty esimizge aldyq. Qazaqstan vaterpolynyng jaryq júldyzyn, qaytalanbas qyranyn joqtadyq. Komandanyng jaghdayy tyghyryqqa tirelgende, 40-tyng qyrqasyna shyqqan jasyna da qaramay, sugha qoyyp ketetin jankeshtiligin kóz aldymyzgha elestettik. Kókeyimizde «Asqar agha qúramadan nege ketti eken?» degen saual kepteldi de túrdy. Sodan Asqar Sabalaqúlyn izdey bastadyq. Tauyp alyp, Almatydaghy Ortalyq jýzu basseyninde az-maz súhbattastyq ta.

- Asqar agha, osydan eki-ýsh jyl búryn «órimdey jastardy tәrbiyelep jatyrmyn, bolashaqta osylargha senim artatyn bolamyz» dep ediniz. Qazir sol jastarynyzdan qol ýzip qalghandaysyz ghoy. Qyzghysh qústy kólden aiyrghan lashyn qús ekenin bilemiz, al sizdi «kólden» aiyrghan kim boldy eken?

- Biz 1994 jyldan bastap 2006 jylgha deyin Aziyada ýzdik boldyq. Birde-bir turnirde útylghan joqpyz. Men әueli oiynshy boldym, 2000 jyldan bastap últtyq qúramanyng bas bapkeri qyzmetin qosa atqardym. Yaghny ózim de oinap, jigitterge kómektesip jýrdim. Al 2006 jyly Aziya oiyndaryn jenip ala almay, Aziya chempionatynda ýshinshi oryndy iyelendik. Sebep: bizding bir-birimen birneshe jyl birge oinap, әbden ysylghan komandamyzdyng sapyndaghy jigitterding jastary úlghaydy. Sondyqtan komanda qúramyn ózgertuge tura kelip, jastardy tarta bastadyq. Sporttyq tilmen aitqanda, buyn auysty. Órimdey jastardy tәrbiyeleu kerek boldy. Osylaysha, jastardy auyzdandyryp, jetildire týsuge kiristik. Mening kózdegenim London Olimpiadasy edi. Beyjing Olimpiadasyna órimdey jastarmen barudy maqsat tútqan joqpyn. London Olimpiadasyna deyin olardy shyndap, namysty qoldan bermeytin azuly komanda dayyndap shyqqym keldi. Ári sol ýshin ter tóktim de. Alayda ol ýshin tek ter tógu ghana emes, qarajat ta júmsau qajet edi. Biraq meni basshylar týsinbedi. Bizding qúrama Beyjing Olimpiadasyna barmaytyn bolghan son, maghan óz qyzmetimnen ketuge tura keldi. Últtyq qúramany Beyjing Olimpiadasyna aparamyn dep aitqan joq edim. Aldymyzgha onday maqsat ta qoyylmaghan-dy. Biraq meni «jaqsy júmys jasay almady» deushiler tabyldy. Sondyqtan 10 jylday jattyqtyrushy bolghan sýiikti isimnen qol ýzip, qyzmetimnen kettim. Ornymdy basqalargha bosatqan dúrys bolar dep oiladym. Últtyq qúramanyng bas bapkeri auysyp, men qyzmetimnen ketken son, komanda sapyndaghy keybir jigitter de su dobynan qol ýzip qaldy. Negizi, mening basty prinsiypim tek qazaqstandyq jastardy tәrbiyeleu bolatyn. Tipti qúrama sapynda qazaq balalary kóbeye berse eken dep tileytinmin. Men eshqashan Reseyden nemese taghy da basqa elderden dayyn oiynshylardy әkelip, neghúrlym tezirek basshylar kónilinen shyghatyn nәtiyjege qol jetkizudi oilaghan joqpyn. Al qazirgi últtyq qúrama basshylary basqa jolgha da moyyn búrady. Syrttan tәjiriybeli oiynshylar әkelip, qúrama sapyn solarmen nyghaytudy teris kórmeydi. Áriyne, kóldeneng kelgen kók attyny emes, halyqaralyq arenadaghy dýbirli dodalargha qatysyp, ysylghandaryn.

- Búl sonda tezirek tәuir nәtiyje kórsetu jolyndaghy qareket qoy?

- Joq. Meninshe, búl - birinshi kezekte, su dobyn qúrtyp almaudyng amaly. Ekinshiden, әriyne, algha qoyylghan maqsatqa jetu jolyndaghy is-әreket. Ómirde múrat-maqsatsyz eshtene bolmaydy ghoy, mindetti týrde algha belgili bir maqsat qoyylady. Sportta da solay. Árbir dodagha belgili bir maqsatpen barasyn. Sondyqtan býginde Qazaqstan su dobynda sol maqsatqa jetu ýshin tәjiriybeli oiynshylar tartyluda. Árkimning kózqarasy әrqalay.

- Al siz bas bapker bolghan kezde últtyq qúrama sapynda bolghan jastardyng birazy qazir komanda sapynda joq. Tipti esh jerden kórinbeydi de. Qayda ketti sonda olar?

- Árkim әr jaqqa bet-betimen ketti. Kóz aldymda tek úlym ghana. Men ol turaly әke retinde emes, bapker jәne maman túrghysynda aitar bolsam, biz tәp-tәuir, әleueti zor baladan aiyryldyq. Onyng boyynda su dobyna say keletin birtalay qabiletteri bar edi. Tabighatynan solay ma, әiteuir maghan su sportyna arnalghanday bolyp kórinedi. Qazir ol Qazaqtyng sport jәne turizm akademiyasyn bitirip, Túrar Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining magistraturasyna týsti. Yaghny basqa salagha oiysty. Al qalghandaryna keler bolsaq, keybireuleri bizneske ketti, enbi bireuleri oqu bitirip, diplom alyp jatyr, al bazbireuleri bos jýr.

- Endi bir kónil audarghym kelip otyrghan jayt, últtyq qúramanyng qazirgi bas bapkeri Sergey Drozdov ekeuinizding aranyz asa jaqsy emes edi ghoy...

- Men búl turaly eshtene aitqym kelmeydi. Drozdov ekeuimizding aramyzdaghy renish nemese týsinbeushilik, ol - ekeuimizding ghana problemamyz. Ony búl jerge qystyrudyng qajeti joq. Eger Drozdov últtyq qúramany dayyndaugha әzir bolsa, joghary nәtiyjege qol jetkize alsa - marhabbat. Eshqanday da qarsylyghym joq. Qayta tileulespin. Búl - sport, búl - ómir. Búl ekeuining múnday qatal zandarymen tek qana kelisu kerek. Mýmkin, shynymen-aq onyng qolynan keler. Mýmkin, baghy janar. Eng bastysy, biz Qazaqstanda su dobyn qúrtyp almasaq boldy. Búl - mening ótinishim emes, jan auruym. Týsininiz, men su dobyn sýiemin. Ystyghyna kýiip, suyghyna tonamyn, kýizelemin. Sondyqtan búl jerde Drozdov ekeuimizding aramyzdy sansaqqa jýgirtip, týimedeydi týiedey etuding mýlde qajeti joq.

- Týsinikti, agha. Su dobyn shynymen-aq sýietindiginiz qauyrt júmys pen kýndelikti tirshilikting kýibenine de qaramay, әli kýnge deyin vaterpol oinaytyndyghynyzdan da kórinip túr.

- Kónilding su dobynan suyp ketui mýlde mýmkin emes. Ózim ýshin oinap, osylay mauyghymdy basamyn.

Ángimelesken Núrghazy SASAEV,

«Alash ainasy», 29.08.2009