Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2560 0 pikir 14 Mamyr, 2013 saghat 05:33

Den Syau piyn. Qarttyqtyng artyqshylyghy bar. Osaldyghy da bolady

(04.09.1989)

Býgin, negizinen, mening qay kezde, qalay zeynetke shyghuym turaly aqyldasamyz.

Zeynetke shyghuyn shyghatyn boldym. Búl óte paydaly. Eger zeynetke shyqpay, qyzmet ornymda qaytys bolsam, dýnie jýzinde qanday  sóz bolatyny turaly birdene deu qiyn. Eger, zeynetke shyqsam, júmys istemeymin. Biraq, kózim tiri túrghan son, qalayda azdy-kópti qyzmet atqaruym mýmkin. Óitkeni halyqaralyq dengeyde meni biletinder az emes. Belgili dәrejeden aitqanda, búl olardyng Qytaymen qatynasyna yqpal jasaytyn faktorlardyng biri. Búghan ne amal bar?! Qytaydyng qauipsizdigin oilaghanda, qazir zeynetke shyghu isi qyzmet ornymda qaytys bolghannan paydaly dep bilemin.

Zeynetke shyghu jóninde bekimge kelgenime birneshe jyl boldy. Kóp ret aityp ta keldim. Shyn kónilim sol. Bayqaymyn, zeynetke shyghudyng bir layyqty kezin kýteyin desem, kýte alatyn emespin. Ár joly oghan  moyyn búrghyzbaytyn bir faktor tabyla ketedi eken. 13 qúryltayda jartylay zeynetke shyqtym. Biraq, qazirge deyin, sol kezde birjola shyghyp ketsem bolghan eken dep oilaymyn.

(04.09.1989)

Býgin, negizinen, mening qay kezde, qalay zeynetke shyghuym turaly aqyldasamyz.

Zeynetke shyghuyn shyghatyn boldym. Búl óte paydaly. Eger zeynetke shyqpay, qyzmet ornymda qaytys bolsam, dýnie jýzinde qanday  sóz bolatyny turaly birdene deu qiyn. Eger, zeynetke shyqsam, júmys istemeymin. Biraq, kózim tiri túrghan son, qalayda azdy-kópti qyzmet atqaruym mýmkin. Óitkeni halyqaralyq dengeyde meni biletinder az emes. Belgili dәrejeden aitqanda, búl olardyng Qytaymen qatynasyna yqpal jasaytyn faktorlardyng biri. Búghan ne amal bar?! Qytaydyng qauipsizdigin oilaghanda, qazir zeynetke shyghu isi qyzmet ornymda qaytys bolghannan paydaly dep bilemin.

Zeynetke shyghu jóninde bekimge kelgenime birneshe jyl boldy. Kóp ret aityp ta keldim. Shyn kónilim sol. Bayqaymyn, zeynetke shyghudyng bir layyqty kezin kýteyin desem, kýte alatyn emespin. Ár joly oghan  moyyn búrghyzbaytyn bir faktor tabyla ketedi eken. 13 qúryltayda jartylay zeynetke shyqtym. Biraq, qazirge deyin, sol kezde birjola shyghyp ketsem bolghan eken dep oilaymyn.

Basshylyq alqasynyng jasyraq adamdardan boluyna nazar audarghan jón... Ózimiz baulyp shygharghan,  bizden sayasy tәrbie alghan adamdar kóp. Adam tandaghanda bәrin birdey partiya jýiesinen tandamaghan jón. Kóz ayamyz kenirek bolsyn. Qysqasy jastardan bolghany jón. Óitpegende isting jalghasuy qiyn bolady. Búl jolghy túraqty komiytet mýshelerining ishinde qarttar da, jastar da, jasamystar da bar. Sol kezde men: «qaytken kýnde de,     reforma jasaytyn, esikti ashyq ústaytyn beynemen kórinu kerek. Búl tótenshe manyzdy» degen edim. Qazirgiden qaraghanda, bizding ortalyq komiytetting tórtinshi jalpy mәjilisinde saylanyp shyqqan jana adamdar jóninde, jana basshylyq alqasynyng sonan bergi júmystary turaly syrtta da, ishki jaqta da, beri aitqanda, jaman sybys joq. Senimdi sezinushilik bar. Búl senim jana basshylyq alqasynyng halyqtyng senimine jәne halqaralyq senimge ie bola alatynyn dәleldeydi. Eger, onyng ýstine, biz sekildi adamdar zeynetke shyghyp ketsek, júrt taghy da eki-ýsh ay nemese jarty jyl bayqap, bizding jaghdayymyzdyng shynayy ornyqty ekenin, tynysh-yntymaqty sayasy jaghday ornaghanyn; Qytaydyng ýzdiksiz damyp, búrynghy ústanym, baghyt, sayasattardyng jalghasty atqarylyp jatqanyn kórgen kezde, biz siyaqty adamdardyng yqpaly bara-bara joyylady. Joyylghany jaqsy!

Búl jolghy oqigha (1989 jylghy Tyan-anmindegi studentter ereuili) tuylghan son, men dereu zeynetke shyqsam bolmas dep oiladym. Qazir ýsh ay ótti. Eger Ortalyq komiytetting besinshi jalpy mәjilisinde resmy úigharym jasalsa, oghan deyin de bir jarym ay uaqyt bar. Tórt-bes aigha deyin sayasy jaghday birshama tynyshtalyp qalady. Múnyng ózi oray.

«Mening eng songhy rólim zeynetkerlik týzimdi bastamashyldyqpen ornatu boluy mýmkin» dep men búryn kóp aitqanmyn. Zeynetkerlik ómirdi qalay ótkizudi az-azdap ýirenip jýrmin. Ondaghan jyldar tizgin ústaghan adamgha qyzmetten  birjola qol ýzu ýshin qalayda bir barys kerek. Partiyanyng kelesi qúryltayynda Aqylshylar komiytetin joyyp, zeynetkerlik týzim jýrgizgenimiz jón. Mening zeynetke shyghu uaqytymdy Ortalyq komiytetting besinshi jalpy mәjilisinde túraqtandyrsaq bolar ma eken?! Ári-sәrilikpen birneshe jyl ótti. Kesheuildetip aldyq. Kәrilikting kәrilikke qaray artyqshylyghy bar. Soghan qaray osaldyghy da bolady. Adam qartayghan song miynnyng qay kýni istemey qalaryn bilmeysin. Dene quaty da belgili dәrejege jetken song әlsireydi. Tәbighat zany - ózgermeytin zan! Basshylyq jigi de údayy janalanyp otyrady. Zeynetkerlik týzim ornaghannan keyin, basshylyq jigining ózgerui men auysuy onayyraq bolady. Búl isti osylay túraqtandyrayyq. Búl - birinshi mәsele.

Ekinshi mәsele - zeynetke qalay shyghu mәselesi.

Men Yang Shankýn joldaspen búl jóninde әngimeleskenmin. Neghúrlym qarapayym bolsa, solghúrlym jaqsy. Zeynetke shyqqandardyng enbegi men kisiligin jyrlay jóneludi daghdygha ainaldyrudyng shynynda qajeti joq. Sening býkil ómirindi qalay ótkizgenindi, sening partiya ishinde ondaghan jyldar istegenindi júrt kórip otyr. Olardyng búl jóninde obiktivti baghasy da bar. Men ary oilap, beri oilap kórsem, qarapayymdau bolghan, onyng ýstine, menen bastap qarapayymdau bolghan tipti de tiyimdi bolatyn siyaqty. Ada-kýde, jenil, qarapayym bolghany dúrys. Eger, Ortalyq komiytet mening ótinishimdi bekitse, birneshe auyz sóz sóilense bolghany. Bir elding taghdyryn birer adamnyng bet-bedeline baylap qoy - asa qalypsyz qúbylys ekenin kóp aityp kelemin. Al, zeynetke shyghu orayymen enbegi men kisiligin taghy bir ret jyrlaudyng da eshbir paydasy joq. Múnan ózge de formalar bar. Mәselen, aza bildiru jinalysy - qaraly jiyn sonshama kóp ashylady. Oghan júmsalatyn adam kýshi men zat kýshi de az emes. Ony da qarapayymdastyrugha bolady. Bәri ondaghan jyldar tónkeris jasaghan adamdar. Shynynda bәrining sinirgen enbegi bar. Ishinara aghattyqtardan da aulaq emes. Alayda, ylghy sinirgen enbegi ghana aitylady. Men sheteldikterding mening ómirbayanymdy jazu jónindegi talabynan kóp ret bas tarttym. Eger, ómirbayanynda enbeging ghana aitylyp, aghattyghyng aitylmasa, onyng ózi de maqtanghandyq. Onyng ne qajeti bar?!

...

Maghan bagha bergende tym әsireleuge, salmaghyn asyryp jiberuge bolmaydy. Keybireuler meni tóragha Maodan joghary qoyyp jýr. Múnysy dúrys emes. Men múndaydan qatty qorqamyn. Danqynnyng tym asyp ketui de jýk. Mening zeynetke shyghuym qarapayym jolmen bolsyn. Men qaytys bolghannan keyingi jerleu salty da qarapayym ótkizilsin!

«Den Syau pin maqalalarynyng tandamalylary» (570-bet)

Yqshamdalyp alyndy.

Últtar baspasy «Bejiyn)

Dayyndaghan: A. MÚQABAY

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371