Juyrda qazaq sayttarynyng birinde  «Kórinbeytin kógildir ekran» atty maqala jariyalandy. Avtor BAQ tóniregindegi biraz mәseleni tilge tiyek etipti. Oqyrmandar da maqala sonynan óz oilaryn bildirgen eken. Ondaghy әngimening týp-tórkini myqty jurnalisterding jolyn әlsizder baylap jatyr degenge sayady. Jalpy, avtor óz maqalasynda qazirgi qazaqstandyq arnalargha qatysty kóptegen ózekti mәselelerdi kóteripti. Al orystildi sayttarda bolsa, "Otlichnye perly ily yazva na TV prostranstve Kazahstana" degen maqala jarqy kórdi. Maqala avtory qazaq jurnalisterining arasynda da myqty telejurnalisterding jýrgenin aita kelip, Biybigýl Dәuletbekqyzyn erekshe atap ótken eken. Osyghan oray, býgingi BAQ, onyng ishinde telejurnalistika turaly Biybigýlmen súhbattasudyng sәti týsti.

- Siz turaly ong pikir bildirgen oqyrman pikirine saysaq, býgingi tanda óz isin biletin, ózin maman retinde dәleldegen kóptegen telejurnalisterdi televiziyagha tartudyng ornyna, shetqaqpaylay beretin kórinedi. Búghan ne deysiz?

Juyrda qazaq sayttarynyng birinde  «Kórinbeytin kógildir ekran» atty maqala jariyalandy. Avtor BAQ tóniregindegi biraz mәseleni tilge tiyek etipti. Oqyrmandar da maqala sonynan óz oilaryn bildirgen eken. Ondaghy әngimening týp-tórkini myqty jurnalisterding jolyn әlsizder baylap jatyr degenge sayady. Jalpy, avtor óz maqalasynda qazirgi qazaqstandyq arnalargha qatysty kóptegen ózekti mәselelerdi kóteripti. Al orystildi sayttarda bolsa, "Otlichnye perly ily yazva na TV prostranstve Kazahstana" degen maqala jarqy kórdi. Maqala avtory qazaq jurnalisterining arasynda da myqty telejurnalisterding jýrgenin aita kelip, Biybigýl Dәuletbekqyzyn erekshe atap ótken eken. Osyghan oray, býgingi BAQ, onyng ishinde telejurnalistika turaly Biybigýlmen súhbattasudyng sәti týsti.

- Siz turaly ong pikir bildirgen oqyrman pikirine saysaq, býgingi tanda óz isin biletin, ózin maman retinde dәleldegen kóptegen telejurnalisterdi televiziyagha tartudyng ornyna, shetqaqpaylay beretin kórinedi. Búghan ne deysiz?

- Mýmkin. Jas aqyndargha shabyt bergen Ertay Nýsipjanovtyng «Aytysy», Nazgýl Dәuitәliqyzynyng «Til saqshysy», «El-júrtpen» elding esinde qalghan Orazәli Baymúrat, Serik Ábikenúly siyaqty talantty telejurnalisterimizding baghdarlamalaryn japqanda kim ne útty?! Bizde bir jaman әdet - jaqsy nәrseni kóre almaymyz. 2009 jyly mening habarym jabylghan son, qatty kýizeliske týstim. Sol kezderi maghan bir dosym Sergey Minaevtyng «Media Sapiens» atty kitabyn әkelip bergen. Birinshi oqyghanymda «búl ózi ne kitap?» dep kýldim. «Búl bizge arnalmaghan» dep, kitapty ary iyterip qoya saldym. Bir ay ótkennen keyin ýide jalghyz ózim oilanyp otyryp, kitapty qayta qolyma alyp oqy bastadym. Oqu barysynda kóp nәrseni úqtym, orys jurnalistikasynyng qalay damyghanyn týsindim. Ayaghymnan tik túrugha osy «Media Sapienstin» kómegi kóp boldy. Men odan ary memlekettik arnalargha barmay, tek autsorsingpen júmys isteymin degen sheshim qabyldadym.

- Qazir autsorsing úghymyn televiziya salasynan bólip qaray almaytyn ahual ornady. Tiyimdi, tiyimsiz túsyn tarazygha tartyp kóreyikshi.

- Autsorsingting eki jaqqa da - tapsyrys berushige de, oryndaushygha da tiyimdi, tiyimsiz tústary bar. Tiyimdiligi, tapsyrys berushi jaq ol baghdarlamany qadaghalap, artynan jýgirip әure bolmaydy. Tek aqshasyn beredi de dayyn materialdy alady. Tapsyrys alushy jaqtan qarasaq, habardy aitylghan uaqytyna deyin qalay da bolsa dayyndap berui kerek. Bir apta qinalghan son, artynan qomaqty qarajat týsedi. Odan keyingi uaqytta qayda bolasyn, ol jaghyn ózing bilesin. Eng bastysy, tapsyrysty jogharghy dengeyde, dәl uaqytynda ótkizip túrsang bolghany. Taghy aita ketetin jayt, autsorsing arqyly júmys istegen song «haltura» degen bolmaydy. Tapsyrys berushiler habardyng dengeyine, sapasyna, sauattylyghyna qatty mәn beredi, tekseredi. Bergen aqshasyna tatymdy baghdarlama bolghanyn qalaydy. Kemshiligi - ózine qajetti dýniyeni ózgege  senip tapsyruy bolsa kerek.

- Elimizdegi jurnalisterding alatyn jalaqysy jyrtyghyn jamaugha da jetpeydi dep jatady. Siz memlekettik arnada da, kommersiyalyq arnadada da júmys istediniz. Ondaghy jurnalisterding enbegi qanshagha baghalanady?

- «KTK» arnasynda jýrip, ózime ómirlik mol tәjiriybe jinadym. Kommersiyalyq arnada jýrgende aqshagha asa mәn bermeytinmin. Óitkeni bizding jalaqymyz óte jaqsy boldy. Al «Qazaqstan» Últtyq telearnasyna kelgende bәri de ózgerip sala berdi. Júmys kóp, aqsha az. Produser bola túryp, jalaqym jýz mynnan әreng asatyn. Oghan qay jyrtyghyndy jamaysyn?! Ony qoyynyzshy, mende júmys istegen jurnalisterding alatyny sol 40-70 mynnyng tónireginde ghana bolatyn. Almatyda onday aqshagha ómir sýru óte qiyn. Bәri ay sayynghy jalaqylaryn saryla kýtip otyrady. Osydan keyin olardan «Baghadarlamany nege dúrys jasamadyn?» dep súraudyng ózi ynghaysyz. Tannan keshke deyin tapjylmay otyryp júmys jasasa da, alatyn, aqylary mardymsyz bolghandyqtan, kimning júmysqa qúlshynysy artsyn?! Sapasyz  baghadarlamalar osydan tumay ma?! Kez kelgen jurnaliske tiyisinshe jaqsy jalaqy berip otyrsa, olardyng isterinde bereke bolar edi.

- «Jetinshi arnadaghy»  jetistikterinizben bólisseniz. Búl arnada qazaq jurnalisterining arasynda eng alghash bolyp sizding eki baghadarlamanyz shyghyp, arnanyng reytingin kóteruge yqpal etti. Nebәri eki-ýsh jylda «Jetinshi arna»  «Gellap medianyn» boljamy boyynsha, ýshinshi oryngha kóterildi. Arna basshylary sizdi uaqytsha paydalanghan siyaqty. Qazir soghan ókinbeysiz be?

- Joq. Men onday oidan aulaqpyn. Qayta osy arnagha kelip, bilmegenimdi ýirendim. Últtyq arnadan ketkennen keyin men biraz jýrdim, izdendim. Bir sózben aitsam, qarayyp qalghym kelmedi. Meni birneshe jerge júmysqa shaqyrghan, ózim bas tarttym. Ózimning jaghdayymdy jasap almayynsha, eshbir arnagha barmaymyn dep sheshtim. Sóitip jýrgende Biybigýl Núrghaliqyzy endi ghana tәi-tәy basyp kele jatqan «Jetinshi arnagha» jaqsy oiyn-sauyq baghdarlamalardyng kerektigin aityp, meni júmysqa shaqyrdy. Sol kezde osy «Jar-jar»  baghadarlamasyn úsynghanymda, ony birden qabyldady. Biraq men jýreksindim,  atalghan baghadarlamany shygharu maghan onay bolghan joq. Óitkeni ol birinshiden, bizding mentaliytetke jat. Ekinshiden, oghan ertengi kýni adamdardy shaqyra alamyz ba degen súraq túrdy.  Alayda «Jar-jar» «Jetinshi arnadan» kórsetile bastaghan bette-aq kórermender auditoriyasy jyly qabylday bastady. Áriyne, synaghan adamdar da kóp boldy.  «Jar-jargha» kәri-jas demey kóptegen adamdar kelip, ekinshi jartysyn tauyp jatty.

«Jetinshi arnadan» mening ýirengenim kóp boldy. Ol jerde jaryq qoidy, rejisser qyzmetin, operatorlyqty tereng mengerdim. Mәskeulikterding bir artyqshylyghy - olarda barlyghyn mamandar isteydi. Tikeley efirde bolatyn baghdarlamalaryna qatysyp otyratynmyn. Olardyng әrbir sekundy esepteuli ekenine tanghalamyn. Reseyding arnalaryn ózderining ónimderimen jaulap alghan «VayT media» kompaniyasynyng basshysy Timur Vaynshteyn, mәskeulik produser әri rejisser Teymur Djafarov, qoyshy-operator Pavel Bykovchenkolardan kóp tәjiriybe alghanyma quanamyn. «Júldyzdar fabrikasynyn» týsirilimi bolady-au degen kezde men sol jerde yjdaghatpen bilmegenimdi súrap, ýirenuge tyrystym. Sondyqtan búl arnagha alghystan basqa aitarym joq.

Memlekettik hatshy Marat Tәjin Astanada ótkizgen kenesinde elimizdegi BAQ qyzmeti jóninde biraz oilar, úsynystar aitqan bolatyn. Kóbi oryndy, әriyne. Ózim jurnalist bolsam da, elimizdegi mass-medianyng qyzmetine kónilim tola bermeydi. Ásirese, televiziya salasynda jýrgendikten, qazaq arnalaryna qarap qarnym ashady.

- Qarnym ashady deysiz? Sonda efirden ótip jatqan baghadarlamalardyn birden kózge úratyny qanday kemshilikter? Álde otandyq arnalardy qaramaysyz ba?

- Nege kórmeymin?! Kóremin. Kóp nәrsege qarnym ashsa da, óz elimning patrioty retinde otandyq arnalardan bezinuge haqym joq dep oilaymyn. Kemshilikterine tabalap emes, tilekshi bolyp qaraymyn. Qazir búryndary onsha bile bermegen dýniyelerge qatty mәn beretin boldym. Mәselen, teledidardan habar kórip otyryp, ony týsiruge neshe kamera qoldanghany, jaryqty qalay qoyyp, qalay montajdaghany, studiyany qalay әrlegenine deyin jiti baqylap otyramyn. Oilasan, úsaq-týiek dýnie siyaqty kórinedi. Alayda ekrannyng arghy jaghyndaghy osy «mayda-shýide» júmystardyng atqaratyn róli óte zor. Jaryqty dúrys qong arqyly  baghadarlamany keremet týrlendiruge bolady. Jaryghy dúrys qoyylmaghan studiya ekran arqyly kózge toz-toz bolyp kórinedi. Kólenkeleri sorayyp, adamdar da úsqynsyz keyipke enedi. Al bizde osy júmystardy jetik mengergen bilikti mamandar sausaqpen sanarlyq. Telearnalarda elektrik bolyp jýrgender sonynda operator bolyp ketkenine qalay tanghalmaysyz?!

- Nemese administrator bolyp ornalasa salysymen, sol isting ong men solyn aiyryp almay jatyp kenet redaktor, әlde rejisser bolyp ketetinder men ayaq astynan ssenariy jazghysh bola qalatyndar da bar deysiz ghoy. Sizdinshe sol siyaqty «әttegen-aylar» kóp qoy shamasy?

- IYә, onynyz ras. El kórmeytin  baghadarlamalar men eki sózding basyn biriktire almaytyn jýrgizushisymaqtargha da kende emespiz. Áyteuir, ekrandy toltyru maqsatymen ne bolsa sony kórsete beretin arnalar da bar. Qay baghdarlamany alyp qarasanyz da, sol bayaghy adamdardy kóresiz: әrtister, әnshiler, óner adamdary. Kóptegen jurnalister әnshilerdi qatystyrsa joghary reytingke ie bolamyn dep oilaydy. Biraq ol - qate týsinik. Bir adamdy kóre beruden júrt ta sharshaydy ghoy. Taghy da aitatyn bir mәsele, televiziyadan beriletin ónkey atys-shabys, qylmys, qantógisterdi kórsetuge tyiym salu qajet. Ony kórip ósken jastardyng psihikasy búzylmay qaytsin?! Birde ayaghy auyr qúrbymmen birge teledidar kórip otyrghanbyz. Onda bir jigitting óz anasyn baltalap óltirgeni kórsetilip jatty. Álgi jylt etken kórinisting ózi bizding jýregimizdi qalay tiligilep etkenin bilseniz. Mening basym auyrsa, qúrbym tórt býktelip jatyp qaldy. Es toqtatqan bizge osylay әser etse, jasóspirimder jayynda aitpasaq ta týsinikti shyghar.

- Sizding mineziniz ortamen ýilese bermeydi, qatal deydi. Jýrsin Erman aghamyz bir súhbatynda «Biybigýl barlyghyna únay beretin jýz dollar emes» dep kesip aitqan edi.

- (Kýldi) IYә, Jýrsin agha aitsa, qatyryp aitady. Negizi, búl kisimen alghash ret jýzdeskenimning ózi qyzyq boldy. Atyrau oblysynda «Ayaly alaqan» baghadarlamasynyng kezekti sanyn týsiru ýshin issaparda jýrgenbiz, sol kezde Últtyq arnada taghy da auys-týiis bolyp jatyr degen әngime jetti. On shaqty kýnnen song týsirilim toby Almatygha oraldyq. Kelgen kýni әdettegidey tanertengilik jinalys boldy.

Jinalysta otyrmyn. Kezinde kýn sayyn maghan әdemi sózderin arnaudan jalyqpaytyn әriptesterimdi mýlde tanymay qaldym desem de bolady, keybiri meni tipti bóten adam sekildi qarsy aldy. Jinalysta jamandaghandary - mening tórt  baghadarlamam: «Kino ghúmyr», «Bitimger», «Ayaly alaqan», «Asqaq ruh». Sonynda qoyylghan nýkte «Ayaly alaqan» men «Bitimgerdi» jabu boldy. Men ýndemey, qolymdaghy qoyyn dәpterime suret salyp, kýlip otyra berdim. Bir kezde ózime qadalghan janardy angharyp qaldym. Baqsam, Últtyq arnagha basshy bolyp kelgen Jýrsin agha eken. Týsten keyin hatshy qyz Jýrsin Ermannyn shaqyryp jatqanyn aitty. Qolymda «óz erkimmen júmystan ketemin» degen aryzym bar. Kirdim. Aghanyng jýzinen núr tógilip, maghan qarap otyrdy. Bir kezde júdyryghyn týiip: «Seni barlyghy mynaday qyz deydi, ras pa?» dedi. Men: «Agha, barlyghy ýshin jauap bere almaymyn» dedim. Sodan keyin: «meni de sen siyaqty ómirde syndyrghysy kelgender óte kóp boldy. Sol әreketimen de olar meni odan beter qayrattandyryp jatqandaryn bilgen joq» dep kýldi. Jýrsin aghanyng myqty bir qasiyeti - ózi kóz jetkizbeyinshe, bireuge qatysty artyq aitylghan әngimelerge esh mәn bermeydi eken. Meni on shaqty  baghadarlamanyng produseri etip belgiledi. Jalpy, ol kisi jaghympaz adamdardy japon tilimen aitqanda, naghyz «samuraysha harakiri» jasap jiberedi. Aytsa, beting bar, jýzing bar demey tilip aitady. Qataldyghym ras, «halturshiyk» jurnalister men jaghympazdyqqa janym qas.

- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan  Erke JÁNIBEK

Abai.kz