Jas qazaqtyng «Turaluq teoriyasy» atty pikirsayys klubynyng búl jolghy qonaqtary  - JSDP-nyng ókili Petr Svoik pen sayasattanushy Aydos Sarym. Ángimege neokolonializm mәselesi arqau boldy. Múnymen qatar Almaty shaharynyng atyn «Alma-Ata» dep qayta ózgertuding mәni, til, aimaqtyq integrasiya, geosayasat jәne ózge de qoghamdyq-sayasy mәseleler qyzu talqylandy.

Jas qazaq: Ceyitqazy Mataev Almaty qalasynyng atauyn qaytadan «Alma-Ata» dep ózgertudi úsyndy. Sizding pikiriniz qanday?

Aydos Sarym: Múny oidan shygharylghan, jasandy әri býgingi kýnning ótkir mәselelerinen qogham nazaryn basqagha búru ýshin jasalghan nәrse dep bilemin. Eshkim Almatyny qaytadan «Alma-Ata» dep ózgertuge bara almaydy. Uaqyt ótti. Kóp nәrse týbegeyli ózgerdi. Keybireuler qazaq qoghamy búghan bey-jay qaraydy, ýndemey qalady dep oilaytyn bolar. Múny baryp túrghan aqymaqtyq dep bilemin.

Petr Svoiyk: Almaty degen atau qúlaqqa sindi. «Alma-Ata» atauy qazaqsha emes, týsiniksiz degenderding de sózining jany bar. Ekinshi jaghynan, eski ataudy qaytaru simvolikalyq qyrynan zor mәnge iye. Aydos nege ýzildi-kesildi qarsy? Mәselen, men oryssha «Alma-Ata» degenge qoldap dausymdy berer edim. Óitkeni, ol qalyptasyp ýlgergen. Qazaqsha Almaty degen de dúrys. Qyzylkenirdek bolyp aitysudyng qajeti shamaly.

Jas qazaqtyng «Turaluq teoriyasy» atty pikirsayys klubynyng búl jolghy qonaqtary  - JSDP-nyng ókili Petr Svoik pen sayasattanushy Aydos Sarym. Ángimege neokolonializm mәselesi arqau boldy. Múnymen qatar Almaty shaharynyng atyn «Alma-Ata» dep qayta ózgertuding mәni, til, aimaqtyq integrasiya, geosayasat jәne ózge de qoghamdyq-sayasy mәseleler qyzu talqylandy.

Jas qazaq: Ceyitqazy Mataev Almaty qalasynyng atauyn qaytadan «Alma-Ata» dep ózgertudi úsyndy. Sizding pikiriniz qanday?

Aydos Sarym: Múny oidan shygharylghan, jasandy әri býgingi kýnning ótkir mәselelerinen qogham nazaryn basqagha búru ýshin jasalghan nәrse dep bilemin. Eshkim Almatyny qaytadan «Alma-Ata» dep ózgertuge bara almaydy. Uaqyt ótti. Kóp nәrse týbegeyli ózgerdi. Keybireuler qazaq qoghamy búghan bey-jay qaraydy, ýndemey qalady dep oilaytyn bolar. Múny baryp túrghan aqymaqtyq dep bilemin.

Petr Svoiyk: Almaty degen atau qúlaqqa sindi. «Alma-Ata» atauy qazaqsha emes, týsiniksiz degenderding de sózining jany bar. Ekinshi jaghynan, eski ataudy qaytaru simvolikalyq qyrynan zor mәnge iye. Aydos nege ýzildi-kesildi qarsy? Mәselen, men oryssha «Alma-Ata» degenge qoldap dausymdy berer edim. Óitkeni, ol qalyptasyp ýlgergen. Qazaqsha Almaty degen de dúrys. Qyzylkenirdek bolyp aitysudyng qajeti shamaly.

Aydos Sarym: Árqashanda ymyragha keluge bolady. Onda Pavlodar, Usti-Kamenogorsk qalalarynyng atyn ózgertip, qazaqsha tarihy ataularyn qaytaru qajet bolady. Almaty qalasynda songhy jiyrma jyl ishinde kóshelerding 40 payyzynyng ghana atauy ózgerdi. Qazaqstangha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn «Moldavanskiye», «Terevskiye», «Angarskiye» sekildi týsiniksiz kóshe ataulary әli kýnge deyin túr. Búl úsynysty osy mәseleni kóteru ýshin paydalanghan jón dep bilemin.

Jas qazaq: Búl qisyngha salsaq, biz eski ataulardyng bәrin qaytaruymyz kerek emes pe? Mәselen, erteng Atyraudy - Guriev, Semeydi - Semipalatinsk, Tarazdy - Djambul dep ataudy qalaytyn shygharmyz...

Aydos Sarym: Petr Svoik menimen kelispeytin shyghar, biraq keri qaytpaytyn bolamyz.
Jas qazaq: Svoik myrza, siz: «Qazaqstan otar el bolghan, әli de otar el jәne otar el bolyp qala beredi», - dep mәlimdediniz. Qazaqstan qay elding otary, sonda? Naqty atap berinizshi.

Petr Svoiyk: Taqyrypty qoyghan men emes, ony jurnalister jalaulatyp qoyghan. Al bizding otar bolghanymyz, әli de otar kýiinde qalghanymyz, bolashaqta da otar boludan qútyla almaytynymyz anyq.
Gәp mynada, biz damyghan elderding bir bóligimiz - damyghan әlemdik ekonomikamen tolyqtay integrasiyagha týskenbiz. Yaghny bizding derbes tәuelsiz sayasatymyz, egemendi iydeologiyamyz joq. Ekonomikagha kelsek, әlemdik monetarlyq jýiege, tek shiykizatymyzben әlemdik ekonomikagha bizge mýlde tiyimsiz qyrynan enip, batpaqqa belshemizben battyq. Damyghan eldermen sayasy integrasiyanyng joqtyghy neokolonialdyq mәrtebemizding bir nyshany. Biz әlemdik nesie jәne investisiya prosesining bir bóligimiz. Derbes nesiyemiz ben investisiyamyz joq. Álemdik shiykizat óndiru jәne taratu prosesining bir bóligimiz. Áytse de, bizding eshqanday sayasy yqpalymyz joq, sonynan atqarugha tiyisti erejelerdi jasaugha qatyspaymyz. Sondyqtan men búl ahualdy otar nemese neokolonializm dep atar edim.

Jas qazaq: Sizdinshe, biz kimning otary bolyp otyrmyz? Batysqa ma, Reseyge me?..

Petr Svoiyk: Qytaygha da...

Aydos Sarym: Petr Vladimirovichting kóp jyldyq tәjiriybesi bar sayasatker ekeni belgili. Búl kisi kez kelgen taqyrypta saghattar boyy sóiley alady. Demagogiyagha tәn. Svoik myrzany myqty ekonomist dey almaymyn. Aytqany kónilimnen shyqpaydy. Reseylik sayasattanushylar men konsperologtardyng dengeyindegi jattandy әngimeden aspay otyr.
Men ýsh súraq qoyyp, sonyng ainalasynda súhbattasqym kelip otyr. Birinshisi, Svoik myrza 1994 jyly bir gazette: «Qazaqstan eshqashan Reseyding yqpalynsyz subekt bola almaydy. Erte me, kesh pe, Reseyge ózi tórt ayaqtap, qayta qosylady...» degen sózin әdil dep sanay ma eken? Ekinshisi, Siz әli de Reseymen aradaghy integrasiyanyn, yaghny euraziyalyq kedendik odaqtyng jaqtasy bolyp qalasyz ba? Ýshinshisi, Siz qanshalyqty Qazaqstannyng adal azamaty bolyp sanalasyz? Qazaqstanda bolyp jatqan ózgeristerdi qabyldaysyz ba? Óz bolashaghynyzdy osynday ózgeristeri bar Qazaqstanmen elestetesiz be? Joq әlde, býgingi týsiniginiz boyynsha, ózinizge qolaylylyghyna qaray ómir sýresiz be? Búl tipti til mәselesine de qatysty. Tanymal sayasatker retinde 20 jyldan astam uaqyt ishinde jurnalisterge qazaq tilinde qarapayym bir súhbat bere almaghanynyz da kóp jaydan habar beredi. Búdan qazaq tiline, qazaq halqyna degen Sizding kózqarasynyz kórinedi. Mine, osy ýsh súraqtyng tónireginde sóilesken әldeqayda manyzdyraq.

Petr Svoiyk: Jaqsy, formattan auytqymayyq. Aydostyng súraqtaryn jariyalaymyz desenizder, erkiniz. Siz súraghynyzdy qoyynyz.

Jas qazaq: Sarymnyng súraqtaryna jauap beruden bas tartasyz ba? Búl ashyq pikirsayys kluby. Bir-birinizge súraq qongha rúqsat. Oghan sizding de  saualynyz bar shyghar, qoyynyz!

Petr Svoiyk: Mening Aydosqa qoyar súraghym joq. Onyng súraghy bolsa, onda bir format boyynsha kelisim jasayyq. Sosyn súraghyna jauap beremin. Men «Jas qazaq» gazetine keldim. «Jas qazaqtyn» súraqtaryna jauap beremin.

Aydos Sarym: Svoik myrzany mysalgha alsaq, ol ózining sanaly sayasy ómir jolynda qanshama ret qazaqtardyng namysyna tiyetin sóz aitty. Endi súraqtaryma jauap beruden de bas tartyp otyr.
Mening pikirimshe, Petr Svoik - maqalalary arqyly neokolonializm baghytyn belsendi dәripteushi sayasatkerding biri. Ol Reseymen búdan da tyghyz jaqyndasuymyzdy kózdeydi. Qazir shyn oiyn jasyryp otyrghan shyghar, biraq ol eski Alma-Atanyn, eski dәuirding jaqtaushysy. Petr Svoik myrzanyng kózqarasy kolonialdyq diskursqa, kenes dәuirin ansaushylyqqa negizdelgen.

Jas qazaq: Qazaqstan әli de otar el, otar bolyp qala beredi degen sózimen kelisesiz be?

Aydos Sarym: Otarshyldyqtyn, qoldan jasalghan genosidting kesirinen Qazaqstan halqynyng 50-60 payyzy qyrghyngha úshyrady. Svoik myrza auzynyng suy qúryp, madaqtaytyn Kenes Odaghy ústanghan sayasat osynday apatqa alyp keldi.

Jas qazaq: Sizdinshe, Reseymen bizdi jaqyndastyratyn Keden odaghy, ÚQShÚ jәne Euraziyalyq odaq sekildi integrasiyalyq bastamalar neokolonializmning bir týri me?

Aydos Sarym: Búl - syrtqy oramy basqasha bolghanymen, neokolonialdyq, impershildik, kenestik jobalar. ÚQShÚ, Keden Odaghy jәne Euraziyalyq odaqtyng qalay qúrylghanyna, reseylik sayasatkerler men sheneunikterding ashyq aityp jatqanyna qaraghanda, búl Kenes Odaghyn, Resey imperiyasyn qayta tiriltu ekeni anyq bayqalady. Búl ýshin jalghan diskurstar men euraziyashyldyq sekildi jasandy tújyrymdamalar jasaluda. Shyn mәninde, odan eshtene ónbeydi.

Petr Svoiyk: Qazaqstanda memleketting sayasaty men ekonomikasyn týzetindey birtútas qoghamdyq, jalpyúlttyq pikir joq. Óte ala-qúla. Aydos Sarym  últ-patriotizmi jetekshilerining biri. Múnymen kelispeytin, qatty alandaushylyq bildiretin halyqtyng basqa bir bóligi de bar. Aydos Sarym Qazaqstan halqynyng ýlken bir bóligining pikirinen habar beredi. Men de qarasy kóp Qazaqstan azamattarynyng pikirin jetkizushimin. Osyny eskeru kerek. Aqiqat bireudi bireu jenude emes, ortaq mәmilede ekenin týsinuge tiyispiz. Mening oiymsha, Qazaqstandaghy barlyq sayas­y alanqaydyng da, últtyq patriotizmning de basty kemshiligi - qarsy taraptyng reaksiyasy arqyly ózin kórsetedi. Biraq ne úiymy, ne baghdarlamasy joq. Aydos Sarym últ-patriottarynyng ishinde eng kórnektilerining biri. Olardyng bәri de jalghyz. Tipti tanymal ýsh últ-patriotyn qatar otyrghyza almaysyn. Bas basyna bir-bir úiym qúrady. Ortaq iydeologiya joq. Óz basym Aydos Sarymnyng maqala emes, baghdarlama retinde naqty tezisterdi jasaghanyn qalar edim.
Aydostyn: «Qazaq tilin bilmesen, búl jerde eshqanday bolashaghyng joq. Qazaq tilin oqugha mindettisin!» - dep aityp jýrgen sózine ýzildi-kesildi qarsymyn. Búl dúrys emes әri konstitusiyagha qayshy. Konstitusiya múny menzemeydi. Ári-beriden son, búl mýmkin de emes. Eger men 10-20 jyldan keyin Qazaqstanda qazaq tilinsiz ómir sýru mýmkin bolmasa, onsyz bolashaghyng bolmasa, balalarym men nemerelerim múnda túrmas edi. Ol ýshin eshkimdi kinәlamas edim.

Jas qazaq: Biz til mәselesine әli toqtalamyz. Siz mening súraghyma jauap bermediniz.

Petr Svoiyk: Qazirgi әlemde jarty milliard halqy bar sayasi, ekonomikalyq kenistikte ghana naghyz egemen bola alasyn. Sondyqtan biz de integrasiyagha týstik. Aldymen patshalyq Reseymen, sosyn Kenes Odaghymen integrasiya jasadyq. Endi әlemdik dollar jýiesimen integrasiyagha týstik. Býgingi Keden Odaghy jobasy - oligarhiyalyq, jemqor toptardyng jobasy. Osy qyrynan alghanda, onsha paydasy joq. Biraq baghyty dúrys. Eger euraziyashyldyq bolmasa, osy kenistiktegi elderding bәri otargha ainalady.

Aydos Sarym: Svoik myrza birde-bir mәndi sóz aitqan joq. Euraziyashyldyq tújyrymdamasy әri ketkende 100 jyl búryn jasalghan. Ony oilap tapqan bolishevikter, onyng artynda Kenes Odaghynyng jәne býgingi Reseyding keudemsoqtyghy túr. Býginde ony dollardyng qúldyrauy, Shynghys han múrasy jәne basqa da dalbasa dýniyelermen, jalghan tújyrymdamalarmen әrlendiruge úmtyluda. Euraziyalyq odaqtyng janazasy shyghyp jatqanda, dollargha jýz mәrte «suyq» tiii mýmkin. Dollar әli kýshinde qala beredi. Oghan balama әli jasalghan emes.
Búryn aityp jýrgenimdey, Svoik myrza - elimizde Reseyding jyrtysyn jyrtyp jýrgen reseyshil sayasatker. Svoik myrza qazaq basylymdaryn oqymaydy, oqudy kerek dep te eseptemeydi.
Bizdi birige almaydy degeni de ótirik. Prinsiptik mәseleler boyynsha qazaqtar әrqashan birge. Keden Odaghyna, memleketting egemendigine, qazaq tilining mәselesine qatysty pikirimiz bir. Pikir alauyzdyghy joq. Mәsele bar bolsa, ol qanday platformada, qanday bazada júmys isteu kerek degen әngimege kelip tireledi.
Svoik myrza bәrin ózine qabyldap alyp jatyr. Shyn mәninde, qazaq tilin bilmesen, bolashaqta memlekettik qyzmette istey almaytyn bolasyn. Búl dúrys nәrse. Ol Svoik myrzanyng qúqyghyn taptaushylyq emes. Qazaq tilin bilmesen, iri biznespen ainalysa almaysyn. Óitkeni, ol kezde memleketpen qarym-qatynas jasap, tenderge, memlekettik satyp alymdargha jәne taghy basqa nәrselerge qatysyp, salyq tóleuing kerek. Qazaq tilin bilmey dәriger, polisiya qyzmetkeri bolu qiyn. Saghan arnayy tilmash eshkim bermeydi.

Jas qazaq: Jaqynda sayasattanushy Dosym Sәtbaev: «Keden Odaghy ózin-ózi aqtaghan joq», - dep mәlimdedi. Ózge sarapshylar da TMD sekildi qaghaz jýzinde qalatyn úiym bolady dep aita bastady. Múnymen kelisesiz be?

Aydos Sarym: Men alghashqy kýnderi-aq búl úiymdardyng bolashaghy joq dep aitqanmyn. Uaqyt ótken sayyn azyp-tozyp barady. Óitkeni, ýlken sayasy tújyrymdamasy joq. Birinshiden, syilastyq joq, biri ózin agha sanaydy, qalghandary maghan qyzmet kórsetsin deydi. Múnyng ózi neokolonializmning kórinisi. Reseyding nege integrasiyagha dayyn emes ekeni turaly Svoik jaq ashqan joq. Tanymal reseylik sayasatkerler, sayasattanushylar men filosoftardyng ózderi: «Resey ózgermese, eshkimge tartymdy kórinbeydi», - degen pikirdi aityp jýr. Orys tili de, orys әdebiyeti de tartymdy boludan qalady. Syilastyq, jaqsy qarym-qatynas, bayypty sayasy birlik bolmay, yaghny Resey genosid ýshin, tarihy qylmystary ýshin keshirim súramay, eshqanday integrasiya bolmaydy. Onyng eshqanday bolashaghy joq ekenin ómirding ózi dәleldep berip otyr.

Petr Svoiyk: Keden Odaghy ekonomikalyq emes, sayasy joba. «Keden Odaghy ýmitti aqtamady, bagha ósti, tauar ainalymy Qazaqstannyng paydasyna sheshilgen joq» degen pikir dúrys. Biraq tereng mәndi bagha emes. Búl ómirlik jar etip, bala sýngdi qalaytyn júbayyndy beldemshesining etegining úzyndyghyna qarap baghalaumen birdey nәrse. Kelisetin nәrsem, senim men qúrmetting jayy. Biraq olar Mәskeuden emes, ózimizde boluy kerek. Joghary sayasy sapasy bar el boluymyz kerek.
Men Aydostyng sózine mәn bermeuge tyrysyp otyrmyn. Jeke basqa tiyisu, aiyptau - últ-patriottarynyng әdeti. Radikaldyq rusofobiya - tabighy emes, jasandy nәrse. Mynjyldyq dollar imperiyasynyng liyberalizmin madaqtauy, orys tili kýireydi dep kýtui, Aydostyng tabighy patriottyghy emes, ol moynyna alghan, atqarugha tiyisti mindeti. Reseymen jaqyndasugha qalayda kedergi jasauy kerek.

Aydos Sary­m: Sizdinshe, Batystyng tapsyrysyn oryndap jýrmin be?

Petr Svoiyk: Saytan bilsin, sen tikeley tapsyrma oryndap jýrgen joq shygharsyn, biraq sening oiynsha...

Aydos Sarym: Ashyghyn aitsanyzshy, búl taghy qanday sandyraq! Siz soghan menzep otyrsyz. Endi rusofobiya turaly sóz qozghadynyz. Men orys tiline, orys әdebiyetine jaqsy qaraymyn...

Petr Svoiyk: Doghar, sen naghyz rusofobsyn. Rusofobiyany belsendi týrde dәriptep jýrsin.  Sen sekildi últ-patriottary ózgelerge degen ókpesimen, aiyptaumen ómir sýredi. Svoiykqa kiylikpey jýre almaysyn. Sening basqa ústanymyng da joq.

Aydos Sarym: Ózinizdi tym joghary baghalaydy ekensiz. Petr Vladimirovich bir sózining ekinshi sózine qaysha kelip jatqanyn ózi de bayqamaydy. Ol «biz Euraziyalyq konfigurasiyany qúruymyz kerek. Sonda shiykizat eli bolmaymyz», - deydi de, Keden Odaghyna qatysty «qorqatyn týgi joq, tauar ainalymy joq pa? Onda bolmay-aq ta qoysyn. Keregi de joq», - deydi. Reseyge qatysty sóilegen sózderinizge mýlde syny kózben qaramaysyz-au deymin.

Petr Svoiyk: Eger sen últ-patriottarynyng kóshbasshysy bolsan, óz baghdarlamandy jasa, eshkimge úrynyp-soghynba. Men halyqtyng óte ýlken bóligi biletin jәne solay oilaytyn nәrselerdi aityp otyrmyn. Payyzdarmen ólshemey-aq qoyalyqshy. Seni jenilip qalama dep qorqamyn. 1994 jyldan beri múqiyat andyp, mening sózderimdi búrmalap, birdenelerdi oilap tauyp, qosyp qoydyn!

Aydos Sarym: Men ne oilap tauyppyn?

Petr Svoiyk: Sol sózimdi kórsetshi, qane.

Aydos Sarym: Jaraydy, erteng kórseteyin. Men sizding namysynyzgha tiyip kettim be?

Petr Svoiyk: Azdap.

Aydos Sarym: Siz «Alma-Ata» atauyn qoldau arqyly jәne basqa da sózderinizben qazaqtyng namysyna tiymeymin dep oilaysyz ba? Qazaq tilining bolashaghy joq degen sózinizdi úmyttynyz ba?

Petr Svoiyk: Pavlodardyng atyn ózgertu - baryp túrghan arandatushylyq. Múny sanaly týrde aityp túrsyn. Sen aqymaq emessing ghoy.

Aydos Sarym: Búl - mening kózqarasym. Atyn ózgertu kerek! Býginge deyin kóp nәrse - beybitshilik, azamattyq kelisim bәri de qazaqtardyng esebinen jasalyp keldi. Olardyng úzaq uaqyttan beri tózimdilik kórsetuining arqasy.

Petr Svoiyk: Qoysanshy, basynda qazaq túrghan qazaq memleketin qúrdyndar. Basty әkimshilik oryndarynda qazaqtar. Basty biznes qazaqtarda. Qazaq tilin bil degen úran da - qazaq әkimshiligi men qazaq biznesin bekituding tәsili. Ádeyi qazaq tiline jarmasyp, bilmesen, qyzmetke ie bola almaysyng deuin  - qoldan jasalghan, qulyq elementterining biri. Orys tilin uaqytsha realiya deu - ne sauatsyzdyq, ne arandatushylyq!

Aydos Sarym: Sizge únamaytyn nәrselerding bәri arandatushylyq emes.

Jas qazaq: Siz orys tiline ekinshi memlekettik til mәrtebesin berudi qoldaysyz ba?

Petr Svoiyk: Qazirgi konstitusiyada, ekiúshty bolsa da, dúrys nәrse jazylghan. Qazaq tili memlekettik til, orys tili resmy til retinde teng qoldanysqa ie ekeni kórsetilgen. Men osynyng saqtalghanyn qalaymyn. Solay boluy kerek te. Sarym men Svoikting ne degenine qaramastan, orys tilining bolashaghyna kepildik bar. Orys tili qazaq memleketining egemendigining kepili bolyp otyr.

Aydos Sarym: Qalaysha?

Petr Svoiyk: Últtyq túrghydan da, azamattyq túrghydan da. Qazirgi әlemde memlekettilik qyzmeti әlemdik tilderding birinde jýrgiziluge tiyis. Álemdik tilder tandalyp qoyylghan. Álem uniyversiytetteri orys tilin oqytady. Qazaqsha oqytpaydy. Sondyqtan Qazaqstanda tek qana qazaq tili qalady degen әngimeler jýzege aspaydy.

Aydos Sarym: Aghylshyn tili, týrik tili bar emes pe?

Petr Svoiyk: Týrik tili múnda bolmaydy. Qytay tili bolady.

Aydos Sarym: Siz payghambar emessiz be, osy?

Petr Svoiyk: Men payghambar emespin. Qazaqstanda qos tildilikti damytu kerek. Orys tilining jaghdayy jaqsy, qazaqsha ýiretu kerek.

Aydos Sarym: Svoik myrza bir nәrseni aitady, mýlde basqa nәrseni menzeydi, biraq mýlde basqa nәrsemen ainalysady. Siz sayasatkersiz, jaqsy ýlgi bola alasyz. Qazaq tilin oqytatyn tegin kursqa jazdyrayyn. Svoikting oghan barmaytynyna kәmil senimdimin. Óitkeni, ol qazaq tilin oqugha arlanady. Qazaq tilin ýirenu onyng abyroyyna núqsan keltiredi. Ol «Qazaqstan Reseysiz kýn kóre almaydy» dep esepteydi. Búdan ózge basqa damu ýlgilerin teriske shygharady. Qazaqstannyng Reseyding kólenkesinde jýrgenin, tildik jәne basqa da qoyyrtpaqtyng jalghasqanyn qalaydy. Men búl jaghdaydyng úzaqqa sozylmaytynyna sendirgim keledi.

Jas qazaq: «Qazaqtar túrghylyqty últ, onyng óz egemendigi men mәdeniyetin qorghau qúqyghy bar» degen tezispen kelisesizder me?

Petr Svoiyk: Býginde últtyq memleketti etnikalyq emes, azamattyq negizde ghana qúrugha bolady. Demografiyalyq, mәdeniyettanushylyq definisiyany sayasatqa әkelu aqymaqtyq, arandatushylyq әri konstitusiyagha qayshy. 

Aydos Sarym: Svoik myrza búl sózimen sayasattanu kursyn da oqymaghanyn kórsetip otyr. Chehiyany eshkim etnokratiyalyq memleket dep atamaydy. Búl elde damyghan azamattyq qogham bar. Bizdegi bar gәp, Svoik myrza men onyng әriptesteri, Qanat Núrov jәne qaydaghy joqty aitatyn basqa da azamattar әdeyi qoghamgha shoq tastap, «qazaqtar etnokratiyalyq memleket qúrmaq» dep baybalam saluda. Búl - ýlken qatelik.

Petr Svoiyk: Qazaqstanda qazaq jәne orys mektepteri degen bolmauy kerek. Barlyq mektepter standartty týrde eki tildi oqytu lәzim. Biraq bar balany bir tilge toghytpay, balabaqshadan bastap eki tildi de oqytu qajet.

Aydos Sarym: Nege olay deysiz? Jiyrma jyldan keyin orystar sany jaghynan Qazaqstandaghy tórtinshi últqa ainalady emes pe?

Petr Svoiyk: Tipti onynshy orynda bolsyn. Birde-bir orys bolmasa da, qazaqtar orystildi bolghan, orystildi bolyp qala beredi. Seni qosa alghanda, sening balalaryng da, nemerelering de orystildi bolady!

Aydos Sarym: Maghan seniniz, olay bolmaydy! Jaqyn bolashaqta sany jaghynan ózbekter ekinshi oryngha, úighyrlar ýshinshi oryngha shyghady. Qazaqstan týrki-músylman memleketine ainalady.

Shadiyar Óstemirúly

«Jas qazaq» gazeti