Qytaydyng ejelgi sauda qalasy Siangha Orta Aziya basshylary jinaldy, Qytay tóraghasy bir-birlep qabyldap jatyr. Búl Orta Aziya men Qytaydyng basshylarynyng kezdesui әlem nazarynda, onyng búlay bolatyny әriyne týsinikti. Qazirgi geosayasy jaghdaygha baylanysty Reseyding әlsirep, Qytaydyng ýstem oryngha shyqqany Ukrainagha soghys ashqaly beri әlem aqparatyna tilge tiyek bolyp jatyr.

Al endi búl geosayasy saldardan basqa әriyne, eng bastysy sauda ekeni belgili. Orta Aziya Qytaydyng «Bir jol – bir beldeuinin» ózegi (shyghar auyzy) sanalady. Tenizge shyghar joly joq Orta Aziyanyng Qytaydan basqa sauda әriptesi joq ekeni belgili. Otyz bir jyldan beri Qytay Orta Aziyanyng basty sauda әriptesine ainaldy. Osy jolghy kezdesude de jan-jaqty sóz bolatyny belgili. Al endi Orta Aziyanyng Qytaydan basqa shyghar joly bar ma? Sauda tynysyn ashatyn joldary bar ma? Osy maqsatta biz ekonomist Erbosyn Núrmúqanúlynyng pikirin bilgen edik.

Erbosyn Núrmúqanúly:

- Qazaqstan men Qytay arasyndaghy ekonomikalyq mәdeni, diplomatiyalyq qarym-qatynastardy ishkerley damytudy maqsat etip otyr. Onyng ishinde ekonomika óte manyzdy, ekonomika halyqtyng túrmysy men kýn kórisine qatysty mәsele.

Búl jerde Qytay jalpy әlemdegi qazirgi tútynu naryghy eng ýlken memleket. Yaghny Amerikadan qalsa Qytay, biraq, Qytaydyng ishki tútynu naryghy biyl bolmasa keler jyldary Amerikadan da asyp týsui mýmkin. Qazir әlemde kimning tútynu naryghy eng joghary, eng kýshti bolsa sol әlemning qojasy bolayyn dep túr. Amerikanyng tútynu naryghy әlemde birinshi bolyp túrghannan keyin, onyng ýstine onyng ghylym-tehnikasy jan-jaqty kýshti bolyp túrghan song dýniyejýzinde birinshi orynda túr.

Al endi Qytaydyng da әzirgi tútynu naryghy sol Amerikamen qúiryq tistesip kele jatyr. Eger kóptigine qaraytyn bolsaq Ýndistannyng tútynu naryghy Qytaydan joghary bolugha tiyisti. Biraq búl jerde halyqtyng sanasyna jәne tútynu dengeyine baylanysty. Amerikada 300 million halyq bolghanmen de olardyng tútynu dengeyi óte joghary. Qytaydyng songhy kezdegi tez qarqynmen damuynyng jәne ekonomikasynyng tez kóterilui arqasynda, halyqtyng tútynu óresining jogharlauyna baylanysty ishki tútynu naryghy óte kýsheyip ketti. Sol ýshin barlyq memleket Qytaygha ózining tauaryn shygharudy, Qytaymen júmys jasaudy tek qana biz emes býkil Euroodaq t.b elder qyzyghushylyq tanytyp armandap otyr.

Búl jaghdayda mynaday mәsele ómir sýredi, búl derjavalardyng ishinde eksporttaushy el emes bolashaqta tútynushy el kýshti elge ainalady. Qazirding ózinde solay, eger biz sol tútynushy elge barlyq ekonomikalyq taghdyrymyzdy baylap tastaytyn bolsaq, onda sol elding ashsa alaqanynda júmsa júdyryghynda qalamyz. Sol ýshin qaytu kerek degende, әr kim ózining ainalasyndaghy strategiyalyq, ekonomikalyq jәne últtyq qauipsizdigin jan-jaqty oilaytyn bolsa, ózining irgeles kórshi jatqan, bir-birine qauip tóndirmeytin tuysqan bauyrlas elder, yaghni, Orta Aziyadaghy bes elding ózi ortaq bir tútynu naryghyn qalyptastyratyn bolsa, búl Orta Aziyanyng ekonomikasynyn, jýieden Qazaqstan ekonomikasynyng qauipsiz ósuine paydaly. Alda-jalda Qytaymen diplomatiyalyq bolmasa basqa jaqtardan bolsyn kelispeushilik tuyndaytyn bolsa, onda Qytay boldy, sening tauaryndy biz almaymyz degen kýni Qazaqstan yryqsyz orynda qalady, sonymen birge sayasy dýrbeleng tuyp, elde túraqsyzdyq ornauy mýmkin.

Sondyqtan Qytaydyn, Reseyding eki alpauyt elderding yqpalynda qalmaymyz dese, Orta Aziyada 60 million halyq bar, búl az rynok emes. Ortaq rynokty qalyptastyru ýshin osy elder birigip óz kýnin ózderi kórgen dúrys dep oilaymyn.

Áriyne Qytaymen ekonomikalyq baylanysty ýzu bolmasa kemitu mýmkin emes. Biraq qazirgi til dengeyin saqtap, sonymen birge, Orta Aziya ózining ortaq ekonomikalyq odaghyn qalyptastyru kerek. Ortaq ishki naryghyn jýrgizse onda jogharydaghy alpauyt eki elge tәueldilikten arylugha bolady. Sol ýshin eng alda túrghan ýlken mәsele basqa - «Alystan arbalaghanasha, jaqynnan dorbala» degendey, kórshiles eldermen ortaq ekonomikalyq rynok qalyptastyru kerek.

Endi Ontýstik Aziya – Pәkistan, Ýndistan, Arab eldermen de baylanysty damytu kerek. Ýndistannyng naryghy da dýniyede tez qarqynmen damyp kele jatqan manyzdy ekonomikalyq túlgha. Qazir әlemde ekonomikalyq ósimi eng jogharghy dengeyde damyp otyrghan el ol – Ýndistan. Segiz payyzgha deyin jetti. Jan sany Qytaydan asyp týsse, jalpy ishki ónimi Angliyadan asyp týsip, qazirgi kezde besinshi oryngha kóterildi. Dәl osynday qarqynmen damityn bolsa Germaniyadan asyp týsip, Japoniyadan da asyp týsip, ýshinshi oryngha ayaq tireui mýmkin. Sondyqtan búl Ýndistannyng bolashaqtaghy tútynu naryghy men óndirisi barlyghy da Qytaydyng ornyn baspasa da, ókshesin basatyn ýlken naryq bolyp qalyptasady. Osy túrghydan alghanda Ontýstik Aziyany da myqtap ústaugha tiyistimiz, onda túrghan eshqanday qiyndyq joq. Ortada Aughanstan bar, sosyn Ózbekstan bar, ol elmen ekonomikalyq túlgha bolatyn bolsaq, ary qaray qauipsiz ótkelding birine ainaluy mýmkin. Ary qaray Ýndistan men Pәkistanmen júmys jasaugha bolady.

Sol ýshin Qazaqstan sayasatta, diplomatiyada kóp vektorlyqty qoldansa onda ekonomikada da kóp vetorlyq baghytty qoldanu kerek. Sonda ghana Qazaqstan ózining sayasy diplomatiyalyq jәne ekonomikalyq tәuelsizdigin saqtaytyn bolady.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz