Jaqynda «Kazinform» (20 sәuir 2023 j.) halyqaralyq aqpart agenttiginde jas ghalym Erkinjan Silәmhanúlynyng «Tanjaryq Joldyúlynyng alghashqy jinaghy jәne bizge belgisiz sureti» degen shaghyn maqalasy jaryq kórdi. Múnday tosyn janalyqty oqymay attap ketu mýmkin emes qoy. Maqalany basynan ayaghyna deyin ynta qoyyp oqyp shyqtym. Eng qyzyghy búl maqalanyng әleumettik jelide jariyalanuy, T.Joldyúlynyng dýniyege kelgendigining 120 jyldyghyna oray úiymdastyrylghan «Tanjaryq Joldyúly: Shynjandaghy últtar aghartu men janghyru qozghalysynyng tarihy manyzy» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyng Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphanada ótuimen túspa-tús keluinde jatsa kerek.

(1 suret)

Tanjaryqtyng «Alghashqy jinaq» kitaby turaly ne bilesiz?

Avtor maqalasynda atalghan kitaptan mynaday derekter keltiredi: «1948 jyly aqynnyng alghashqy jinaghy Qúlja qalasyndaghy «Erikti halyq baspasynan» basylyp shyqty. Kitapty jauapty shygharushy Qúrmanәli Ospanov» dep jazylghan. Kitaptaghy ishki múqaba betinde: Alghashqy jinaq. Aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng ólenderi. Búl jinaq marqúm Tanjaryq aqynnyng qaytys bolghanyna bir jyl tolu qarsanynda halyqtyng tilegi boyynsha basyldy» dep jazylghan redaksiya eskertpesinde, «jinaqqa aqyn ólenderining búryn «Tónkeris tany», gazeti men «Bilim arnasy» jurnalynda shyqqandary ghana alyndy» dep kórsetilgen. Alghashqy jinaqqa aqynnyng 17 óleni kirgen, jalpy 79 bet».

Shyny kerek, T.Joldyúlynyng «Alghashqy jinaq» kitaby turaly tolyq derekti alghash oquym, oghan deyin biren-saran Tanjaryq tanushylardyng maqalasynan jinaqtyng 1948 jyly shyqqany aitylady, biraq búl jinaqty kim qúrastyrghany, oghan Tanjaryqtyng qansha óleni kirgeni turaly tolyq mәlimet aitylmaydy. Maqala avtory E.Silәmhanúlyna habarlasyp, onyng búl janalyghymen qúttyqtadym. Ári búl jinaqtyng týpnúsqasyn qaydan tapqanyn súraghanymda ol:

(2 suret. 1-2 suretter Tanjaryq aqynnyng Alghashqy jinaghynyng múqabasy men sonyng ishki betine basylghan aqynnyng sureti.)

«Agha, búl kitap L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiyteti janyndaghy «Otyrar kitaphanasy» ghylymy ortalyghynyng siyrek qorlar bóliminde ghalym Túrsyn Júrtpaydyng jeke qorynda saqtalghan. Men atalghan ghylymy ortalyqta bas ghylymy qyzmetker bolyp júmys isteymin. Biyl aqyn T.Joldyúlynyng 120 jyldyq mereytoyyna oray maqala jazghym kelip, búl kitapty attay qalap súrap aldym. Búl kitappen birge Ýsh aimaq kóterilisshileri basshylarynyng biri, genaral-mayor Dәlelhan Sýgirbayúlynyng «Altaydyng kýres ýstindegi tarihy oqighalarynan sholu jәne jol estelikteri» (1948 jyly 10-qyrkýiektegi úly halyq jiynynda sóilegen bayandasmasynyng teksti)  degen kitabyn da birge qosyp aldym. Búl kitap «Erikti Altay» gazeti baspasynan 1948 jyly Altayda jaryq kóripti», –  dedi.

– Endi osy eki kitapty kirillisagha audaryp, bir kitap qyp shygharu kerek qoy.

– Áriyne, ol oida bar. Eki kitaptyng materialdaryn tekstologiyalyq saraptama, taldaular jasatyp, kitaptyng betterin suretke týsirip, eki kitapty biriktirip bir kitap qyp shygharu aldaghy kýnning enshisinde.

– Demek, aqyn Tanjaryqtyng «Alghashqy jinaq» atty kitabynyng shyghuyna múryndyq bolghan aqyn Qúrmanәli Ospanúly bolypty ghoy.

– Solay dep aitugha bolady. Jinaqtyng «Alghy sózin» Qúrmanәli Ospanúly jazypty. «Alghy sózdin» kólemi eki jarym betten asady.

Búl eleuli janalyqty bólisu ýshin kezinde Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq Oqu-aghartu mekemesining sayasy bólimin basqarghan, qazir zeynetker,  Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn Slamhat Seytqamyzaúlyna telefon shaldym. Slamhat agha Erkinjan Silәmhanúlynyng búl maqalasyn oqymaghanyn, alayda demokrat, synshyl, realist aqyn T.Joldyúly men Ýsh aimaq ýkimeti basshylarynyng biri, últtyq armiya qolbasshysynyng birinshi orynbasary, keyin Altay aimaghynyng genaral gubernatory jәne Densaulyq saqtau ministri qyzmetin qosa atqarghan iri sayasy túlgha Dәlelhan Sýgirbayúlynyng kitabynyng tabyluy qazaq ruhaniyaty men tarihyna qosylghan ýlken olja dey kelip: «Álimjan, men  әigili aqyn, qogham qayratkeri Qúrmanәli Ospanúlymen óte erteden tanyspyn. 1982 jyly tamyz aiynda Altaydyng Naryn jaylauynda Altay aimaghynyng aqyndar aitysy ótti. Osy aitysqa aqyn Q.Ospanúly men aqyn Qúmarbek Saqarin júbaylaryn ertip ekeui birge keldi. Sol kezde eki aqynmen jaqyn tanysyp, eki-ýsh kýn birge boldym. Áredikte birge suretke týsip, estelik qaldyrdyq. Sol suret mening jeke múraghatymda әli saqtauly. Keyin Ýrimjige qyzmet babymen barghanymda Q.Ospanúlynyng ýiinde boldym. Ekeuara әngimelesip otyryp Qúrmanәli aghadan aqyn Tanjaryqtyng «Alghashqy jinaq» atty kitabyn qúrastyryp, onyng baspadan shyghuyna ózining múryndyq bolghanyn Qúljadaghy ziyalylardan estigenimdi aitqanymda, Qúreken: «Inim, onyng ras. 1946 jyly Gomindang ýkimeti men Ýsh aimaq tónkeristik ýkimetining arasynda on bir tarmaqty bitip jasalyp, Shynjang týrmelerindegi sayasy tútqyndardy tútasymen bosatu úigharylady da, solardyng qatarynda aqyn Tanjaryq ta bosatylyp Qúljagha oralady. Ýsh aimaq ýkimeti Tanjaryqty saltanatpen qarsy alyp, qyzmetin qayta qalpyna keltiredi. Biraq Tanjaryq el-júrtyn qatty saghynghanyn, tughan jeri Kýneske baryp qyzmet istegisi keletinen aitty. Tәkenning ótinishi boyynsha ýkimet oghan Kýnes audanynyng jer-su bólimin basqarudy jýkteydi. Alty jyl týrmde jatyp, qaranghy zyndannyng zardabyn, azabyn әbden tartqan aqyngha ókpe derti jabysqan eken, 1947 jyly mausym aiynda el-júrtymen amandasyp el aralap jýrgende, ókpeden shanshu tiyip onala almay, 44 jasynda qaytys bolady. Ardaqty aqyny qaytys bolghannan keyin, eli ony auyr qayghymen joqtady. Men basshylyq etken gazet redaksiyasyna aqyndy joqtaghan ólen, maqalalar men aqyn ólenderin jinaq qyp shygharu turaly ótinish hattar kóp týsti. Halyqtyng ótinishi boyynsha Tanjaryqtyng búrynghy jәne keyingi jariyalaghan ólenderin jinastyryp, alghy sózin jazyp, Tanjaryqtyng jyldyq asyna ýlgirtip «Alghashqy jinaq» kitabyn basyp shyghardyq. Búl óte úzaq әngime. Eng bastysy keyin Tәkene ie bolyp, onyng ómiri men shygharmalaryn zertteytinder tabyldy ghoy. Men soghan quandym. Men arada solaqay sayasattyng yzgharyna úrynyp, jiyrma jylday qyzmetten shettetildim. Keyin sayasat onalyp, elge jylymyq ornay bastaghanda baryp qyzmetke qayta oraldym. Mening isteytin sharualarym kóp boldy, Tәkene qayta moyyn búrugha mýmkindigim bolmady. Eng bastysy Tәkenning aruaghy razy bolsyn!», – dep qysqa qayyrghany әli esimde».

(3 suret. Dәlelhan Sýgirbayúlynyng kitaby)

Úazaq jyl qazaq әdebiyetti pәnining múghalimi bolghan, mәdeniyettanushy, etnograf Ábdil Tәuekelúlymen de anda-sanda telefon arqyly әngimelesip túratynym bar. Ol kisi: «Songhy jyldary Shynjandaghy Tanjaryqtanushylar aqyn, qogham qayratkeri, Qúrmanәli Ospanúly T.Joldyúlynyng ólenderin jinap, «Alghashqy jinaq» atty kitabyn 1948 jyly shygharghanyn keyingi kezde jazyp jýr. Biraq búl jinaqtyng qansha bet ekeni, Tanjaryqtyng qansha óleni kirgeni turaly naqtyly mәlimet aitylmaydy. Soghan qaraghanda ol jaqta búl kitaptyng týpnúsqasy joq sekildi. Odan keyin bir aita keter jәiit, jazushy Qajyghúmar Shabdanúly bas redaktor bolghan, әdebi, sayasi, qoghamdyq «Odaq» jurnalynyng 1951 jylghy 5-, 6-, 7-, 8-sanyna «Marqúm Tanjaryq ólenderinen» degen taqyryppen aqynnyng «Týrme hali», «Kónilim qaldy toryqty» degen tolghauy men ólenderin siykilmen jariyalapty. Mәdeniyet tónkerisindegi alasapyran kezinde júlmalanyp, jyrtylyp jýrip bireuler arqyly mening qolyma týsip edi. Sol nómirlerin әli saqtap jýrmin », – dedi. Sodan ol «Odaq» jurnalynda 1951 jyly jariyalanghan Tanjaryq aqynnyng ólenderin suretke týsirip, maghan jiberip berdi.

E.Silәmhanúlynyng atalghan maqalasynda: «Aqyn eline oralghannan keyin, men jeti jyl abaqtyda jatyp sharshadym. Eng bolmasa bir jyl kindik qanym tógilgen jerimde erkin jýrip dem alyp alayyn. Odan keyin paqyrda dәsimiya (material) kóp. Jata-jastana jazarmyn, dedi de, biren-sarandaghan bolmasa qaurt bir nәrse jazbay jýrdi (Alghashqy jinaq. 3-bet)», dep jazady aqynnyng «Alghashqy jinaghyn» qúrastyrushy Qúrmanәli Ospanov, jinaqtyng «Aqyn Tanjaryqtyng ómirbayany jayynda» degen alghy sózinde». Al «Núrqydyr Medetbekúlynyng aqyn ólimine arnap jazghan «Atyng qaldy tarihta» atty joqtauynda:

«Álemdi jaryq qylar sham jaryghy,

Halyqtyng ketti aradan Tanjaryghy.

Erekshe ónerlering mol-aq edi,

Bayqaytyn arttaghy men aldaghyny...» (Alghashqy jinaq, 5-bet), – dep joqtasa, T.Berikbaev «Aqynnyng ruhyna» degen óleninde:

«Shynayy túlpar sharshamas,

Qansha úzaq shapqanmen.

Ózenning suy tausylmas,

Qanshalyq kóp aqqanmen.

El sýigen er ólmeydi,

Qara jer betin japqanmen.

Kónilden shyqqan kýmis sóz,

Kirlemes kýie jaqqanmen...», – dep aqyngha óz baghasyn beredi (Alghashqy jinaq. 4-bet)».

Qarap otyrsanyz Q.Ospanúlynyng aqyn S.Seytqamyzaúylyna aitqan әmgimesi men E.Silәmhanúylynyng maqalasyndaghy «Alghashqy jinaq» atty kitaptyng alghy sózinde aitylghan derekten onsha alshaq emes.

Sol sebepti Tanjaryqty eng alghash dәripteudi qolgha alghandar men Tanjaryqtyng elge belgisiz sureti turaly biz de óz әlimizshe izdenis jasap kórudi jón sanadyq.

«Alghashqy jinaqty» qúrastyrushynyng aty-jóni nege atalmady?

«Aqynnyng ólenderi 1930 jyldyng orta sheninen song baspa kóre bastaydy. 1946 jyly Ýsh aimaqqa oralghan kezde Ýsh aimaq jaghynan shygharylatyn «Algha» gazeti aqynnyng bir qydyru ólenin jariyalaydy. Aqyn qaytys bolghan song – 1948 jyly «Alghashqy jinaq» atty shaghyn ólender jinaghy basylyp, taratylady. ShÚAR Jazushylar odaghynyng 1957 jyly ashylghan jiynynyng aldy-artynda aqynnyng birneshe shygharmasy gazet-jurnaldarda jaryq kóredi» (Orazanbay Egeubaev. Alghy sóz. Tanjaryq tandamaly shygharmalar». 1-tom, 6-7-b. Ýrimji).

«Ýsh aimaq ýkimeti aqyngha gazetten arnauly bet bergizip, aza bildirdi. 1948 jyly «Alghashqy jinaq» atty ólender jinaghyn baspadan shyghardy. 1957 jyly ShÚAR jazushylar konferensiyasynda aqyndy erekshe atap, ony «Qazirgi zamanghy qytay qazaq әdebiyetine negiz salushy aqynnyng biri» dep baghalaydy. Ile-shala gazet-jurnaldarda aqynnyng ólenderi jariyalandy. Tanjaryq turaly jazylghan әraluan maqalalarda jariyalanady» (A.Kirshibaev. «Qazaq әdebiyeti tarihynan tandamaly ýlgiler», 2-kitap, 715-b. Ýrimji).

Aqyn T.Joldyúlynyng tughanyna 100 jyl toluyna baylanysty Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng «Atajúrt» baspa ortalyghynan shyqqan «Tanjaryq taghylymy» atty kitapqa engen zertteu maqalalaryn aqtaryp otyryp, T.Joldyúlynyng «Alghashqy jinaq» turaly myna avtorlardyng maqalasynan keziktirdim. Mәselen, «Aqyn armanda ketti. Erkindikte úzaq ómir sýre almady. 1947 jyly 6 tamyz kýni tughan auyly Kýnestegi Shapqydan topyraq búiyryp, dýniyeden ótti. Alayda aqynnyng ýni óshken joq. 1948 jyly qaytys bolghanynyng jyldyghyna arnalyp, «Alghashqy jinaq» kitaby halyqtyng qolyna tiydi. Keyin úzaq jyl aqyn shygharmalary qaqpay kórip, auyzgha alynbady. Songhy on bes-jiyrma jyldan beri aqyn ýni qayta janghyrdy» (Qúrmanbay Tolybaev. Aqyn taghdyry. «Tanjaryq taghylymy» 55-b.).

«Aldymen ózim bala jastan jattap alghan shaghyn ólendermen «Bóri men Bóribasar», «Molda men baqsy» dastandaryn qaghazgha týsirdim. Sodan keyin Almatygha kelip Jaghda Babalyqov aghamnyng 1948 jyly aqyn qazasynyng bir jyldyghyna arnap Qúlja qalasynda basylyp shyqqan shaghyn «Alghashqy jinaq» degen ólender jinaghyn alyp, eki tәulik tapjylmay otyryp kóshirip aldym. Ol kezdegi quanyshymdy sózben aityp jetkize almaymyn. Aqyn múrasy týgelimen qolyma týskendey-aq mәz bolghanym әli esimde. Qúrmanbay Tolybaev aghamyzdyng arhiyvinen Qúlja men Altay qalasynda shyghyp túrghan gazetterde jariyalanghan birqansha ólenderining qiyndysyn alghan bolatynmyn» (Álimghazy Dәulethan. Alashtyng ardager aqyny. «Tanjaryq taghylymy». 120-b.).

«...Aqynnyng bala-shaghasyna stiypendiya taghayyndau, ólenderin baspadan kitap qyp shygharu jónindegi ýkimet qaulysy jariyalandy. Qaulygha say 1948 jyly Qúljada «Alghashqy jinaq» atty ólender jinaghy jaryq kórdi» (Shara Tanjaryqqyzy. Ákem turaly esimde qalghandar. «Tanjaryq taghylymy», 212-b.).

«Aqyn kóz júmghannan keyin, bir jyldan song (1948 j.) «Alghashqy jinaq» dep atalatyn túnghysh kitaby jaryq kórdi. «Jinaqqa aqyn ólenderining «Tónkeris tany» gazeti men «Bilim arnasy» jurnalyna shyqqandary ghana berildi» dep eskertu berilgen. Alghy sózin qogham qayretkeri, aqyn Qúrmanәli Ospanúly jazghan» (Duken Mәsimhanúly. Tang jaryq – Tanjaryq. «Tanjaryq taghylymy», 92-b.).

Jogharyda biz derek keltirgen avtorlar O.Egeubaev, A.Kirshibaev, Q.Tolybaev, Á.Dәulethan, Sh.Tanjaryqqyzy aqyn Tanjaryqtyng «Alghashqy jinaq» kitaby 1948 jyly shyqqanyn aitqanymen, biraq búl kitapty kimning qúrastyrghany, alghy sózin kimning jazghany, kitapqa aqynnyng qansha óleni, qansha tolghauy kirgeni turaly naqty mәlimet aitylmaydy. Tek qana D.Mәsimhanúlynyng maqalasynda kitapty qúrastyrghan avtor turaly bir auyz sóz bar.

Basqa avtorlardy bilmedim, biraq «Alghashqy jinaq» atty kitapty Jaghda Babalyqov aghasynan súrap alyp, eki tәulik tapjylmay otyryp týgel kóshirip alghan tarihshy Álimghazy Dәulethan aghamyzdyng búl kitapty qúrastyryp, alghy sózin jazghan Qúrmanәli Ospanúlyn aitamay, jazbay ketkenin qalay týsinuge bolady?!

«Tanjaryq taghylymy» atty búl kitapqa Tanjaryqtanushy, jazushy  O.Egeubaevtyng kólemdi zertteu maqalasyna «Tanjaryqtanu» degen atpen arnauly bólim berilgen. Ókinishke oray, búl enbekte T.Joldyúlynyng «Alghashqy jinaq» kitaby turaly bir auyz sóz aitylmaydy.

Al tarihshy Júmamúrat Shәmshi: «Tanjaryqtyng kózi tirisinde bir de bir kitaby jaryq kórmedi. Alghashqy kitaby aqyn kóz júmghannan keyin, bir jyldan song kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, aqyn Qúrmanәli Ospanúlynyng qúrastyruymen «Alghashqy jinaq» degen atpen aqynnyng jylyn beru túsynda 1948 jyly ghana shyqty. Alayda Qytaydaghy «Mәdeniyet tónkerisi» kezeninde halyq sýiispenshiligine bólengen aqynnyng kitabyn shygharu bylay túrsyn, esimi esten shygharylyp, shygharmalary qaranghy bólmelerge jasyryldy. Al kenestik dәuirde qalyng kópshilik onyng shygharmalarynan beyhabar edi. Dey túrghanmen Tanjaryq ólenderin az kólemde bolsa da shaghyn әdeby orta bildi. Aqyn esimi qazaq oqyrmandaryna alghash ret klassik jazushy Sәbit Múqanovtyng 1956 jyly Qytaygha barghan saparynyng negizinde jazylghan «Alyptyng adymdary» kitaby arqyly tanyldy» (Júmamúrat Shәmshi. Tanjaryq taghdyry. «Qazaq ýni» gazeti sayty. 30 mamyr, 2013 j.) dep naqtyly, tújyrymdy zertteuin oqyp óz basym riza boldym.

Aqyn Tanjaryqty zertteu, ony júrtqa nasihattau sol zamannyng ózinde qolgha alghan últ ziyalylary – Qúrmanәli Ospanúly, Qajyghúmar Shabdanúly, Rahmetolla Ápsheúly, Halyq Ospanúly, Toqqoja Ábdildaúly, Búqara Tyshqanbaev, Dәuletkeldi Baybolatov, Sharghyn Alghazyúly, Esteu Nýsipbekov, Núrsapa Janbolatov, Tileujan Saqalov, Omarghazy Aytanúly, Mәlik Birimjanúly, Mәlik Shipan, Orazanbay Egeubaev, t.b. lardyng bolghany anyq.

Aqyn Sharghyn Tanjaryq aqyndy óte joghary baghalaghan  

Aqyn Tanjaryq Ýrimji týrmesinen shyghyp Ilege kelgenin estigen aqyn Sharghyn Alghazyúly bylay tolghapty:

«Ilening kelding be aman Tanjaryghy,

Jetetin aspan kókke zanghar ýni.

Aydalyp Ýrimjige ketkeninde,

Shaynadym auzyma sap barmaghymdy.

Kýn kýlip, jer qúlpyryp, el jaynady,

Qarashy sholyp, dosym, jan-jaghyndy.

Talqynyng kezenine shyqqanynda,

Tógipsing el men jerge armanyndy.

Tuysyn, el men jerin, bala-shaghan,

Bәtiydey kórding be aman jan jaryndy.

Jeti jyl jattyng jauyz zyndanynda,

Shayan men shaqty seni jylanyda.

Azaptyng jan qinaghan kórding bәrin,

Ilinip jauyz, qanqor tyrnaghyna». Tekes, 1946 jyl. (Sh.Alghazyúly. «Shygharmalary», Almaty. 38-b.).

Aqyn Sharghyn dosy Tanjaryq aqyn turaly jazghan esteligi tabyldy. Búl Sharghyn Aqynnyng balasy Tileuhan Sharghynúlynyng jeke múraghatynda saqtalyp kelgen. Aqyn Sharghynnyng tughanyna 120 jyl toluyna baylanysty Tileuhan aghamen suhbat jýgizgende Sharghyn aqynnyng búl esteligin jazyp aldym. Estelik aqyn Tanjaryq qaytys bolghannan keyin jazylghany anyq. Estelik bylay bayandalady:

«Jan kýier jaqynyn, jan sýiener azamat, asyl dos, ayauly adamdar qaytys bolsa onyng jarqyn beynesi esh qashan shyqpay kóz aldynnan kóshken eldey tizbektelip ótedi. Mysaly, keshegi Abay, býgingi Jambyl, Múhtar, Sәbitterding asyl múrasy, ýlgi-ónegesi, ózderi ólse de sózderi bizben birge. Qazaqta aqyn-jazushylar barshylyq. Nebir jýirik sheshen maytalmandar, auzynan bal, qolynan may tamghan ghylym iyeleri kóp. Olardyng ýlgileri de úrpaqtarymyzgha múra.

«Aqyn-jazushy adam janynyng injeneri» deydi, búl bilimdining dana sózi. Mening aitayyn degenim: Tanjaryq Joldyúly turaly onyng tarihyn aitpay-aq men Tanjaryqtyng tyn, jarqyn beynesi, aqyndyq daryny jóninde aitayyn. Ol kónili kóktem, kórki jaz, sózi óktem, jasynan jaynap shyqqan asyl sózding qazynasy edi. Tәkeng esh adamdy jatsynbaytyn aq peyildi adal jan edi.

Ol jasynan kedeyshilikting kedergisine qaramay jauyz jaularyna ózining otty sózderimen jauap bergen, batyr aqyn.

Ol qaynap jatqan feodalidyq dәuirde ózining aqyndyq darynyn otty jýregimen «Tanjaryq» degen atqa ie bolghan. Tanjaryq aty elge keng taralghan Tanjaryq ólenderi halyq sýiip oqityn halyqtyng qalaulysy desek asyra aitqandyq emes. Men Tanjaryqpen jasymnan joldas bolyp, tatu-tәtti ómir sýrgenbiz. Onyng kóp óleni el auzynda, kitabyna jazylmaghy kóp. Tәkende takaparlyq, menmendik joq. Qarapayym jyly sózdi adam edi. Otyrghan ýiinde ólenin jazyp berip ketetin edi. Ol syqaq sózge de sheber edi. Mysaly, «Molda men baqsynyng tóbelesi», «Ayttyrghan әielin aitqany» taghy kóptegen ólenderi bar. Tәkende «Nýktibekting at jarysy», «Elmen amandasu», «Kilitshige», «Qoydymmen aitys», «Qytaydyng qinauy» degen ólenderi elge mәlim. Tәkeng Shynjandaghy qazaqtardyng bostandyq jolyndaghy jalyndy kýresker tabandy aqyn edi. Qytay qaraqshylarynyng soyqandy sodyrlarynyng qylmysynan kóp qorlyq kórdi. Týrmege jatqanynda da qalamyn tastamay jalyndy ólenderin jazyp jýrgen.

Tanjaryq auyr jaghdayda da ózining shygharmasyn jazyp, halyqqa týsinikti etip, ozyq ýlgisimen halyqqa jaghymdy edi. Oi-pikirin, ýmit-armanyn, el ýshin arnaghan. Qanaushy taptyng jiyirkenishti isterin әshkeriley otyryp kórsetti. Mysaly, jas kezinde Alpysbay degen aqylaqshynyng ýiine barady. Ózining jaqyn aghasynyng jalghyz atyn ústatyp alghan eken. Sony atyn súrayyn dep barsa, Alpysbay: «Ákelshi aibaltamdy basyn shabayyn», – depti. Sonda Tәkeng úshyp túryp bylay degen eken:

«Úmtylma aqylaqshy baltandy alyp,

Ornynnan úshyp túrdyng baltandy alyp.

Kóringendi baltanmen soqqylasan,

Qalasyng auyr bir kýn arqandalyp.

Qanghyrtyp Erkin baydy enirettin,

Ayttyrghan qalyndyghy  Sholpandy alyp.

Jalghyz atyn kedeyding tartyp jesen,

Aqyrette tastaydy itke qolqandy alyp».

Aqyn Sharghynnyng «Men Tanjaryqpen jasymnan joldas bolyp, tatu-tәtti ómir sýrgenbiz» dep jazghanynan-aq olardyng tonnyng ishki bauynday dos bolghanyn dәleldeydi. Qos aqyn bir-birine ólenmen hat jazysyp túrghany anyq.

Tanjaryq shygharmalaryn jinau, zertteu kezeni qashan bastaldy?

Aqyn Tanjaryqtyng ómiri men óner jolyn, barlyq shygharmalaryn jinau, zertteu júmysy 1957 jyly birli-ekili jazylghan, zerttelgen maqalalardy esepke almaghanda, shyn mәninde 1978 jyly Qytay kommunistik partiyasy HI kezekkti qúryltayy, III jalpy mәjilisinen keyin bastalghany anyq. Búl tústa Shynjandaghy mәdeniyet pen әdebiyet salasynnyng kórinekti ókilderi týgel attanysqa kelip aqyn shygharmalaryn jinau, zertteu júmysyna kirisedi. 1985 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysy qúrylghandyghynyng otyz jyldyq torqaly toyyna oray Shynjang halyq baspasynan «Tanjaryq tandamaly shygharmalarynyn» I,II kitaby, 1995 jyly III kitaby basylyp shyghady. «Aqyn qoljazbasynyng alghashqy núsqalary der kezinde baspa kórmey, kóshirme arqyly jәne bireuden-bireu jattau arqyly taralghandyqtan, qoldan-qolgha, auyzdan-auyzgha auysu barysynda týrli-týrli ózgezgeristerge úshyraghan. Birqydyru ólenderde múnday ózgerister sózden, joldan asyp, shumaq, óleng qúrlysyna deyin sharpyghan. Tanjaryq Joldyúlynyng «Tandamaly» shygharmalaryn rettep, qúrastyru osy sebepterge baylanysty da onaygha týspedi. ShÚAR Ádebiyet-kórkemóner birlestigi men Shynjang halyq baspasy, Altay, Ile, Tarbaghatay aimaqtarynan jәne Búratala, Sanjy oblystary men Shiynhay, Gansu ólkelerindegi qazaq últy qonystanghan ónirlerden kelgen Tanjaryq shygharmalaryn rettep, kóp bolghanda jiyrma ýsh núsqany, az bolghanda birneshe núsqany ózara salystyru arqyly ólshemdi qalpyn tauyp, óz stiylin saqtaugha úmtyldy. Áli de zerttey týsuge tiyisti kóptegen ólen, dastandar III tomnyng jýgi bolyp qaldy» (Baspadan. Tanjaryq tandamaly shygharmalary. I kitap, 1-b. Ýrimji).

«Shynjang Jazushylar odaghynyng qazaq әdebiyeti seksiyasynda ataqty aqyndar Qúrmanәli Ospanúly, Omarghazy Aytanúly, zertteushi ghalymdar Orazanbay Egeubaev, Qasymhan Uatqanúly, Ghalym Qanapiyaúly qatarly arnauly top aqyn tvorchestvosyn jinap-zertteu júmysymen ainalysuda. Solardyng ishinde Tanjaryq tvorchestvosyn zertteude jemisti enbek etip jýrgen Orazanbay Egeubaevty erekshe atap ótken jón. Ol ózining «Tanjaryq Joldyúly jóninde jalpylyq zertteu» degen monografiyalyq enbeginde aqynnyng ómiri men tvorchestvosyna jan-jaqty taldau jasaghan.» (Sh.Sariyev . «Qytay qazaq aqyny Tanjaryq Joldyúly». bilim.all sayty. 10 sәuir, 2002 j.).

Qazaqstanda T.Joldyúlynyng alghashqy jinaghyn jazushy, әdebiyettanushy Tileujan Saqalov qúrastyryp, onyng alghy sózin jazushy Búqara Tyshqanbaevqa jazdyryp «Aspan-tau» atty jinaghyn shygharady. «Bizding elimizde «Tanjaryq Joldyúlynyng 1974 jyly «Jazushy» baspasynan «Aspan-tau, 1992 jyly «Tanjaryq Joldyúly shygharmalary» degen jinaqtary basylyp shyghady. Solardyng ekeuining de qúrastyrushylarynyng biri, baspagha әzirleushi Tileujan Saqalov bolatyn. Ol songhy kitapqa kólemdi alghy sóz jazghan. Búl enbek Tileujan zerteuining eng manyzdy, eng ózekti, eng auqymdy bólimi. Múnda ol Shyghys Týrkistannyng ataqty klassik aqyndarynyng ólenderin, dastandaryn, janrlyq, taqyryptyq, kórkemdik erekshelikterin jan-jaqty zerdelegen» (Rahmanqúl Berdibaev. Tileujan jәne onyng «Shyghys Týrkistan qazaqtary әdebiyetining tarihy» «Qazaq әdebiyeti» gazeti, 28 tamyz2015 j.).

Demek, Qazaqstanda aqyn Tanjaryqtyng ómiri men shygharmalaryn zertteu jәne ony nasiqattauda jazushy, әdebiyettanushy T.Saqalovtyng enbegi zor dep aitugha tolyq haqymyz bar. Ol Kódek Maralbay, Tanjaryq Joldyúly, Sharghyn Alghazy sekildi dýldil aqyndardyng ómiri men jasampazdyghy turaly zertteuler jasap «Tanjaryq aqyn jәne Shyghys Týrkistan  qazaqtary әdebiyetining tarihy» degen zertteu enbegin jazghany belgili. T.Saqalovtyn  «Júldyz» jurnalynyng 1975 jylghy №8  sanynda jaryq kórgen «Týrmede tughan jyrlar» degen maqalasy Tanjaryq Joldyúlyna arnalghan.

T.Saqalov kandidattyq dissertasiyasyn jazyp, ony qorghaytyn kezde qos imperiyanyng salqyny tiyip, ayaqsyz qalady. Zertteushi T.Saqalovtyng jary Bópen Jeksebaevanyng jurnalist Jeksan Alpartegine bergen subatynda: «Tileujan Saqalovtyn  1968 jyly Kirov atyndaghy QazMU-dyng filologiya fakulitetin syrttay  ýzdik bitirip, «Shyghys Týrkistan qazaqtary әdebiyetining tarihy» degen taqyryptaghy diplomdyq júmysy da bar eken. Diplomgha jetekshilik etken   belgili әdebiyetshi ghalym, professor Beysenbay Kenjebaev bolypty. Ghalym diplom júmysyn joghary baghalap, ony ghylymiy-zertteu isimen jalghastyrudy qúp kórgen. Búl jóninde «Tanjaryq aqyn jәne Shyghys Týrkistan  qazaqtary әdebiyetining tarihy» degen  taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghaugha jetekshi bolghan ghalym Beysenbay Kenjebaev ekeni jóninde derek te kezdesti. Ghylymy enbek ýlken ýsh bólimde josparlanypty. «Tileujan ghylymy júmysyna zor shabytpen kirisip ayaqtaydy. Alayda osy jyldary Qytay men KSRO  arasynda  biraz jaghdaylar  boldy jәne jetekshisi B.Kenjebaevtyng qaytys boluyna baylanysty kandidattyq júmysy qorghalmay qaldy. Ghylymy ataqqa birtaban jaqyn qalghanda aghang onyng sonyna týspedi», – deydi apay» (Shyghys Týrkistan әdebiyetin túnghysh zertteushi. «Jas Alash» gazeti, 25 aqpan, 2021 j.).

Tanjaryqtyng «Alghashqy jinaq» kitabyna basylghan sureti

Endi T.Joldyúlynyng «Alghashqy jinaq» kitabynda basylghan aqynnyng  foto suretine toqatala keteyik. Jas ghalym E.Silәmhanúly «Tanjaryq Joldyúlynyng alghashqy jinaghy jәne bizge belgisiz sureti» atty maqalasynda: «Bizding nazarymyzdy audarghany osy jinaqtyng ishki múqabasyna basylghan aqynnyng sureti. Suretting astyna «marqúm Tanjaryq Joldyúly» dep jazylghan. Berilgen surette aqynnyng beynesi qazirgi kýnde keng taraghan, basynda shylapasy bar suretten góri basqasha. Búnda basynda taqiyasy bar beynesi berilgen. Jinaqtyng 1948 jyly shyqqanyn eskersek búl suretting aqyn beynesinen tym alshaq emestigi belgili» dep jazady.

Mening biluimshe búl aqyn Tanjaryqtyng Ýrimji týrmesinen shyghyp kelip, Kýnes audanynda Jer-su mekemisining basshysy bolyp istep jýrgende týsken sureti bolu mýmkin. Suret anyq bolghanymen, ol kezding baspa tehnikasynyng nasharlyghynan suret óte sapasyz basylghan. Men osy suretti Qúljadaghy Ile pedagogikalyq institutynyng әdebiyet fakultetinde oqyp jýrgende kórgenmin. Qaydan kórdiniz deysiz ghoy? Kәdimgi institut kitaphanasynan kórgem. Bizding inistitutqa 1980 jyldardan bastap, Qazaqstanda shyghatyn «Qazaq әdebiyeti», «Júldyz», «Mәdeniyet jәne túrmys», «Qazaqstan әielderi», «Densaulyq» jәne basqa merzimdi basylymdar Beyjing ainalyp kelip túrdy. «Qazaq Sovet ensiklopediyasynyn» onshaqty-tomy da sol kezde bolghan. Sonyng 10-tomynnyng 550-betinde aqyn T.Joldyúly turaly jazylghan qysqasha mәlimet berilip, Tanjaryqtyng osy sureti basylghan.

Sol kezde Qytaygha belgili suretshi, auyldas agham Ábdimәjit Ertughan úly Tanjaryqtyng osy suretin negiz etip, «Mening armanym» degen taqyryppen mayly boyau suretin salghan bolatyn. Suretshi Á.Ertughanúly 2005 jyly Qazaqstangha tuysshylap kelgende ol kisimen kezdesip suhbattasqan edim. Sol kezde Ábdimәjit agha: «Álimjan, ózing bilesing Tanjaryqtyng búl suretin  «Qazaq Sovet ensiklopediyasynda» basylghan (3-4) fota suretin negiz etip 1983-84 jydary alghashqy jobasyn syzdym. Keyin osy suretti fotogha týsirip, ony ýlkeytip shygharyp alyp Ile pedagogikalyq instituyndaghy qart pedagog, Tanjaryqtyng qúrdasy, rulasy, auyldasy Áseyin Jaqsylyqúlyna kórseteyin dep ýiine arnayy bardym. Aman-sәlemnen keyin izdep kelgen búiymtayymdy aityp, surettegi adamnyng kim ekenin aitpay ol kisige kórsetim. Ol kisi birden tanyp, «Mynau әlgi jyndy ghoy», – dedi. «Jyndynyz kim?» – dep edim, ol kisi: «Búl Tanjaryqtyng sureti ghoy, nedegen úqsatyp salghansyn», – dedi. Ol 1946 jyly týrmeden  shyghyp Qúljagha kelgennen keyin arbamen Kýneske ketip bara jatqanda Jamantyd kezdesip edik. Dәl osy surettegi beynesi әli esimde, múrty bar bolatyn», – dep kózine jas aldy Áseyin aqsaqal. Búl suretting Tanjaryqtyng sureti ekenine kózim jetkennen keyin 2001 jyly búl suretti damytyp, iydeya qosyp qayta salyp shyqtym. Suretshiler de aqyn, jazushylar sekildi tuyndysyna kórkem obraz beredi ghoy. Qalamgerlerding qaruy qalam men kórkem til bolsa, bizding qaruymyz qylqalam men boyau, obrazdy oi», – dep edi.

(3-4-5 suretter. Maqalada aitylghan Tanjaryq suretine qatysty suretter. Suretti salghan Ábdimәjit Ertughanúly)

Osy maqalamdy jazyp otyryp әleumettik jeli arqyly Qúlja qalasynda túratyn suretshi Á.Ertughanúlymen әlemmettik jeli arqyly habarlasyp, – Siz salghan Tanjaryqtyng suretine úqsaytyn suret 1948 jyly shyqqan aqynnyng «Alghashqy jinaq» kitabyna basylghan eken, – dep, kitapta jariyalanghan suretting kóshirmesin jiberdim. Suretshi búryn maghan aitqan sózining taghy bir ret dәleldengenine quanyp, qazir qoldanysta jýrgen Tanjaryqtyng shylapaly sureti turaly bylay dedi: «Tanjaryqtyng shylapa kiyip týsken suretin mening әriptes agham Aman Abzalbekúly erterekte salghan bolatyn. Búl suret Tanjaryqtyng 25-27 jas aralyghy bolsa kerek. Songhy kezde әleumettik jelide keng taralyp jýrgen aqynnyng otbasymen týsken sureti bar. Onda aqyn Tanjaryq shylapa kiyip otyr. Suretshi osy suretin negiz etip salghany anyq. Qazir býkil baspasóz osy suretin paydalanyp jýr. Júrt ta osy suretke bauyr basyp qalghan sekildi. Al men salghan suret  Tanjaryqtyng 40-jastan asyp kemeline kelip, aqyndyq óneri qalyptasyp, otty jyrlaryn búrqyratyp jazyp jýrgen kezi. Baspasózde búl suret kóp basylmaghandyqtan, el mening suretime jatyrqay qaraytyn kórinedi. Tanjaryqtyng týrining osynday bolghanyna kýmәn keltiretin sekildi. Biraq aqynyng qaysy dese, aqynnyng búl surettin maqtanyp otyryp kórsetuge bolady ghoy. Sening búl janalyghyng mening mereyimdi taghy bir asyryp jeberdi», – dedi.

2005 jyly nauryz aiy bolatyn, men ol kezde elarlyq «Qazaq eli» gazetinde tilshi bolyp júmys isteytinmin. Gazetke nauryz merekesi turaly matrial jazu nemese bireuge jazdyru mindeti maghan jýkteldi. Sodan jauzushy Qúrmanbay Tolybaev aghamnyng ýiine telefon shalyp, búiymtayymdy aittym. Q.Tolybaev maqala jazyp beruge kelisti, «eki-ýsh kýnnen keyin ýige kelip alyp ketesing ghoy», – dedi. Mejeli uaqyt tolghanda agham aitqan mekenjaygha bardym. Agham eki asatayaqty  qoltyqtap alypty, aghamnyng bir búty joq, Shoshyp kettim. Aman-sәlemnen son, ózining basynan ótken oqighany aityp berdi. Sóisek, aghanyng ayaghy aiyqpas dertke shaldyqqan song dәrigerler ota jasap sanynan tómen kesip tastapty. Sol kezde T.Joldyúlynyng osy foto suretin Qúrmanbay aghanyng kitap sóresinen kórip edim. Ol kisiden Tanjaryqtyng búl suretin qaydan alghany turaly súraghanymda, «Qúljada «Ile gazetinde» istep jýrgen kezde alghanmyn, mening fota albomymda saqtalyp keldi», – dedi.

(6 suret. Maqalada aitylghan Qúrmanәli Ospanúly (ortada). Arghy shetinde túrghan aqyn Qúmarbek Saqariyn, al bergi shetinde túrghan maqalada aitylghan aqyn Slamhat Seytqamyzaúly. 1982 jyly Altay aimaghynyng Naryn jaylauy)

Maqalamyzda sóz bolyp jatqan Qúrmanәli Ospanúly kim?

Qúrmanәli Ospanúly Qytay qazaq әdebiyeti men baspasózining qalyptasuy men damuyna orasan zor ýles qosqan túlghalardyng biri. Q.Ospanúly 1924 jyly jeltoqsanda Qazaqstannyng Almaty oblysy, Kegen audanynyng Toghyzbúlaq degen jerinde dýniyege kelgen. 1930 jyly bastalghan asharshylyqtyng sebebinen ol otbasymen birge Qytaydyng Ile ónirine kóship baryp, Qúlja manyndaghy Húdiyar jýz auylynyng Qúmyl qystaghyna kelip qonystanady. Qúrmanәli 1934 jyldan 1936 jylgha deyin auyl moldalarynan eskishe oqyp hat tanyghannan keyin, 1936 jyly qarashadan 1939 jyldyng sonyna deyin janasha mektepti oqyp ýzdik bitiredi. 1939 jyldyng sonynan 1941 jyldyng shilde aiyna deyin Qúlja qalasynyng Jariya mektebinde 5-6-synypty oqyp bitiredi. 1941 jyly tamyzdan 1943 jylgha deyin Últtar giymenaziyasyn joghary nәtiyjemen bitiredi de, joldamamen Nylqy audanyna múghalim bolyp barady. Bilikti jas múghalim kóp úzamay Nylqydaghy Jartoghan metebining diyrektory bolady.

Ol 14-15 jasynan qazaqtyng liro-epostyq jyrlary «Qozy Kórpesh-Bayan», «Qyz Jibek», «Ayman-Sholpan», «Kýshe qyz», «Maqpal qyz» t.b. jyrlaryn oqyp jattap alady. Bala kezinde aitys ólenderge de qyzyghyp, әigili aitys aqyndarynyng sheshen әri tartymdy sóz sheberligin ýirenip, aitysqa da týsedi. Jergilikti shonjarlardyng halyq búqarasyna jasaghan zúlymdyghyn bala jastan kórip ósken aqyn, halyqtyng erkidikti ansaghan arman-tilegin aqyndyq sezimmen sheber óredi. Ol halyqtyng bostandyghy men azattyghy jolyna batyl izdenis jasap, Gomindannyng zúlymdyghyna batyl qarsy shyghady. Nylqyda tútanyp, Qúljada laulaghan Ýsh aimaq últ-azttyq kóterilisin qoldap, oghan belsendi aralasady. «Búl mezgilde aqyn qalamyn qaru ete sermep 1945 jyly aqpanda «Kýtemin» atty túnghysh semserimen oqyrmanmen bet kóristi.  Sodan bastap «Gýlim edin», «Es erkindep», «Kýle túr», «Araylap azattyqtyng altyn tany» qataryly sayasiy-әleumettik jәne kónil kýy lirikalaryn jazyp, sol kezdegi «Tónkeris tany» gazeti men «Odaq» atty әdeby jurnalda jariyalap jýrdi» (A.Kirshibaev. Qúrmanәli Ospannyng ómiri men shygharmalary. «Qazaq әdebiyeti tarihynan tandamaly ýlgiler», 2-kitap, 869-bet. Ýrimji).

«Ýsh aimaq tónkerisi» kezinde últtyq ýkimet jaghynan shygharylghan «Tónkeris tany» gazetining jauapty redaktory, bólim bastyghy bolghan. 1948 jyly Shynjanda «Beybitshilik pen demokratiyany qorghau odaghy» qúrylyp, onyng organ gezeti «Algha», әdeby jurnal «Odaq» shyqqanda «Algha» gezetinining jauaptysy bolady. Jana Qytay biyligi ornaghannan keyin, 1949 jyldan 1950 jylgha deyin «Ile gazeti» mekemesining qazaq redaksiyasynda, 1951 jyldan 1954 jylgha deyin Shynjang ólkelik halyq ýkimetining orynbasar basshysy, 1954 jyldan 1956 jylgha deyin Ile aimaghynyng orynbasar uәlii (әkimi), partiya komiytetining túraqty jorasy bolady. 1958 jyldan 1963 jylgha deyin Ile qazaq ovtonomiyaly oblysynyng әkimi bolady. Solaqay sayasattyng yqpalymen 1963 jyldan 1977 jylgha deyin qyzmetinen shetetilip, arnauly baqylauda alynady. Elge jylymyq kelip, zaman onalghanda ataq-abroyy qalpyna keledi. 1979 jyldan 1990 jylgha deyin ShÚAR әdebiyet-kórkemónershiler birlestigining orynbasar tóraghasy, ShÚAR halyq qúryltayynnyng (maslihatynyn) jorasy, orynbasar mengerushisi qatarly mindetterdi atqarady. Songhy ómirin zeynetkerlik saparmen ótkizip, 1999 jyly baqilyq bolady» (Jiyrmasynshy ghasyr Qytay qazaq jazushylary. 133-b. Ýrimji).

Q.Ospanúly 1950 jyly «Kýrkesheden kýlli әlemge» atty poemasyn jazyp, qazaq búqarasynyng qoghamdyq ornyn kýrkesheden kýlli әlemge jariya etedi. Aqynnyng soghan deyingi ómir joly da osy tolghauyndaghyday edi. Ol qoyshynyng kýiki kýrkeshesinen poeziya әlemine qaray qanat qaghady. Aqyn dýniyejýzi beybitshiligin qorghaudyng Polshada ótkizilgen II jinalysyna qatnasady. Osydan bastap aqynnyng oily da, obrazdy aluan taqyryptaghy kórkem lirkalary әkimshilik qyzmetting әrediginde jariyalanyp túrady.

1958 jyly aqyn Q.Ospanúly Tәshkentte ashylghan Aziya, Afrika jazushylarynyng qúryltayyna, 1960 jyly Qytay Ádebiyet-kórkemónershilerining III kezekti qúryltayyna qatnasady, Osy jinalysta ol memlekettik jazushylar odaghynyng Qytay auyz әdebiyet qoghamynyng joralyghyna saylanady. Q.Ospanúly aqyndyq biyigine qanat qaqqan kezinde solaqay sayasattyng qaqpayyna úshyrap, aragha on neshe jyl salyp baryp әdebiyet shebine qayta oralady. Osy tústa «Ayna búlaq», «Ne berdim» sekildi  oinaqy da, otty tolghaulary men súlu lirkalaryn art-artynan aghytady.

Belgili synshy, baspager Asan Ábeuúly qúrastyrghan kitapta Q.Ospanúlynyng ómiri men jasampazdyghy turaly jazylghan maqalada: «Qúrmanәli Ospanúlynyng jarym ghasyrdan astam uaqytqy jasampazdyq saparynda myngha juyq ólen-jyr, ongha juyq ballada, dastan jazyp jariyalaydy. Býgingi kýnde aqynnyn: «Shattyq jyrlary» (Últtar baspasy. 1957 j.), «Aluan әuender» (Ile halyq baspasy. 1988 j.), «Tiyanshan jyrlary» (Últtar baspasy. 1980 j.), «Meruetter» (Halyq baspasy. 1981 j.), «Jyldar izi» (Últtar baspasy. 1983 j.) qatarly jyr jinaqtary ilgerindi-keyindi baspadan shyqty. Ádebiyetting jankýier jaqyny bolghan qalamger ózge qalamgerlermen birlesip, «Saliqa-Sәmen» operasyn jazumen birge, ruhani, tarihy qúny bar kóptegen estelik, esseler jazghan. Búl jaqtan «Ýsh maydan» (Shynjang jastar-órender baspasy, 1991 j.), «Shirkin búrang dýniye-ay» (Shynjang halyq baspasy. 1999 j.) estelik, esse kitaptary jaryqqa shyqty. «Qyz beyiti», «Taudaghy dadýi» atty sahanalyq shygharmalary bar. Onyng ólenderi hanzu, úighyr, qyrghyz tilderinde, orys, týrik qatarly shetelderge audarylghan. Elimiz ishi syrtyna tanylghan liyrik aqyn.

Ol Qytay Jazushylar odaghynyn, Shynjang Jazushylar qoghamynyng mýshesi, «Últtar әdebiyeti» jurnaly redaksiya alqasynyng mýshesi bolghan. Onyng ólenderinde oy men sezim, kórinis pen kónil kýi, realdyq pen arman toghysyp jatady. Aytalyq, «Onyng óni men týsi» dәuir shyndyghy men qoghamdyq bolymysty beyneleudegi avtor jasampazdyghyndaghy ýlgilerding biri. Osy ballada memlekettik az sandy últtardyng ýzdik shygharmalaryn baghalauda birinshi dәrejeli syilyq alghan. Al, aqyn shygharmalaryna últymyzdyng ishinen jәne ózge últtardan bergen bagha az emes» («Jiyrmasynshy ghasyr Qytay qazaq jazushylary», 134-b. Ýrimji) degen dep jazylghan.

Demek, Q.Ospanúly erte eseyip, erte atqa minip, әdebiyetting de biylikting de tizginin qatar ústaghan qogham qayratkeri. Sol sebeptende aqyn T.Joldyúlynyng qazasynyng bir jyldyghyna baylanysty aqynnyng ólenderin jinap, kitap qyp shygharugha onyng qarym-qabileti, tolyq mýmkindigi bolany anyq.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitar bolsaq, aqyn Tanjaryqtyng «Alghashqy jinaq» atty kitaby tabylyp, býginge deyin bizge beymәlim, kýngirt qyrlarynyng betin ashyp berdi. Osy arqyly biraz tarihy derekke qanyqqanday boldyq.

Álimjan Áshimúly

Abai.kz