Ýkimet basshysyna ýshbu hat
Qúrmetti Álihan Ashanúly!
Men sizge Jetisu oblysy, Alakól audany, Qabanbay auylynan hat jazyp otyrmyn.
1991 jyly sol audandaghy Qarlyghash auylynda dýniyege keldim.
Jetim óstim, elge tanymal aghalardyng arqasynda adam boldym. Qadyr Myrzәli, Túmanbay Moldaghaliyev, Sherhan Múrtaza siyaqty úly túlghalardyng aldyn kórip tәrbiyesin aldym.
Sher-Aghamnyng shekpeninen shyqqan qalamger qauymnyng barlyghy biledi. Memleket basqarudyng ózi onay júmys emes, biraq biz, jurnalist, qogham belsendileri sol qalyng búqaramen biylik arasyna altyn kópip bolu paryzymyz.
Jurnalist ekenmin dep jaza, aita salu da onay. Býgingi qazaq jurnalistkasy hayp quyp ketkeli qashan, mening aitapaghym óz tughan ólkem haqynda bolmaq.
Auylda 7 myngha juyq halyq túrady. Ýsh mektep, bir auruhana, bir mәdeniyet ýii bar. Auyldyng basynda kishkentay sayabaq bar, sol jerge býkil auyl keledi.
Jalghyz park sol. Al audan ortalyghy Ýsharal qalasynda birshama sayabaq, park, sport saraylary bar. Jútta qalghan jalghyz meken ol – Qabanbay auyly. Búrynghy Ýigentas audanynyng ortalyghy. Halyqtyng da narazylyghy sol auyldaghy qu joqshylyq.
Eng birinshi mәsele ol - taza auyz su mәselesi. Auyldyng arghy-bergi basyna jetpeydi. Jeti kóshege su barmaydy. Su qúbyrlarynyng tozyghy jetken, әbden eskirgen. Al auyldy tolyq taza auyz sumen qamtugha su múnarasynyng kýshi jetpeydi. Aytpaghan adam, qaqpaghan esik qalmady. Ókinishke oray sheshimi qiyn, kýrdeli súraqtyng biri bolyp túr.
Qabanbay auyly 9 auyldyq okrugterding ortalyghy. «Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyn» Qabanbay auylynda bólimshesi bar. Biraq, maman joq. Ondaghy otyrghan eki adam ghana. Ne materialdyq, ne tehnikalyq bazalary joq. Al migrasiya qyzmeti audannan ónirge bir mәrte keledi. Búl jerde de kadr tapshy. Býgingi tanda ónir júrtshylyghy búrynghy Ýigentas audanyn ashyp beru turaly týrli narazylyqtaryn bildirip, ol jaghday aimaqtyng qoghamdyq sayasy túraqtylyghyna núqsanyn tiygizude.
Al jalpy alyp qaraghanda, ol ónirdi Alakól audanynyng qúramynan bólu ol sayasy әri ekonomikalyq tiyimsiz sheshim (búl mening jeke oiym).
Búl mәseleni sheshu joldary qalay?
Eng aldymen alystaghy aghayyndy audan ortalyghyna jýgirtpeuding tiyimdi bir tetigi, audandaghy barlyq mekemelerden bir-bir mamannan sol Qabanbay auylyna otyrghyzyp, mәseleni ontayly sheshuge bolady. Óitkeni halyqtyng talaby da sol.
Qoghamdyq kólik mәselesine jergilikti atqarushy biylikke tapsyrma berip, qoghamdyq kólikterdi qarjylandyru tetikterin tapsa halyqta shulamas edi.
Odan keyin auruhanagha mamandap jetispeydi. Búl jerdegi mәsele túrghyn ýiding joqtyghy. Bar ýilerge eshkim qaqaghan ayazda ot jaghyp, dirdektep jýrgisi kelmeydi. Sebebi qysy qytymyr, ayaz suyq.
Qabanbay auylynda eki qabatty 10/15/20 pәterlik ýiler qanshama jyl boldy, audan taraghan song qanyrap bos túr. Sol ýilerdi kommunaldyq menshikke ótkizip, kýrdeli jóndeu jýrgizip, auylgha kelgen mamandargha berse, búl ýlken jenis bolar edi. Ári qazyna qarjysy ýnemdeler edi. Ol ýilerge aghymdy jóndeu jýrgizip, auyl halqyna berse, bir jaghy Preziydent Q.K.Toqaev tapsyrghan shekaralyq aimaq nyghaya týser edi.
Auyldaghy jalghyz mәdeny oshaqta býgingi kýni 14 shtattyq birligi halyqqa týrli mәdeniy-sauyqtyru sharalaryn ótkizemiz. Aytpaqshy (men sol mәdeniyet ýiining diyrektory qyzmetin atqaramyn), bizding basty maqsatymyz - halyqtyng mәdeny sauatylyghy jәne memlekettik baghdarlamasyn ýnemi halyqqa qogham belsendisi, jurnalist retinde jetkizip túramyn.
Mәdeniyet ýiining irgesi 1981 jyly, sol kezdegi Andreev audanynyng 1-shi hatshysy qyzmetin atqarghan Jigulin myrzanyng qoldauymen salynghan. Bastapqyda 700 oryndyq bir tiptegi jәne azamattyq qorghanys retinde salynyp, janynan sport zalymen qosa qoldanysqa berilgen.
Al býgingi tanda mәdeniyet ýiining jylu jýiesi әbden tozyghy jetip, shirip, qirap jatyr. Qansha jerden ot jansa da jylu mәdeniyet ýiining jer tólesine sinip, ol jaqtan ayaz betindi qaridy.
Al qasyndaghy japsarlas salynghan sport zaldy belgili kәsipker, mesenat Bauyrjan Kenesbekúly Ospanov aghamyz jasap bergen. Býgingi tanda qalada joq jaghdayymen qanyrap bos túr. Sebebi ol jerding de jylu jýiesi jasalmaghan. Qystaghy 35-40 ayazda sonyng ishinde auyl balalary kýrteshemen dayyndalyp, bos uaqyttaryn ótkizedi. Ókinishke oray, budjet rezenke emes degen sózben qanyrap túr.
Halyqtyn, sol ónirdegi qalyng búqaranyng bir ótinishi aryz armany osy.
Birneshe mәrte oblys әkimining orynbasary R.Aliyge kelip aitqan bolatynmyn. Biraq sheshimin tappay túr.
Mening úsynysym - ol sport zaldy oblystyq sport basqarmasy óz balanysaryna alyp, jyluyn qalpyna keltirip, eki-ýsh shtattaryn berse, ógiz de ólmes edi, arba da synbas edi. Biraq, sol qu sharasyzdyq tityqtatyp bitti.
Sózimning basynda aitqanday, audan ortalyghynda qanshama әleumettik nysandar bar, al bizde ol joq.
Auyldaghy jalghyz orys mektebining de jaghdayy syn kótermeydi. Jóndeudi qajet etip-aq, túr. Biraq sol qarjy joqtyng qasy.
Bergi jaghy ainalasy qorshalghan, bas kóshege jayghasqan ýlken alang qanshama jyl boldy, bos túr. Sol jerge auyldyng jastaryna arnalghan sport alanyn salyp berse degen ýmitimiz bar.
Auylydaghy jalghyz «Dostyq» stadionyna eki jyl búryn óz qarajatyma jaryq shamdaryn qoydyryp, shamam kelgenshe sylap-sipap, el iygiligine berip otyrmyn.
Ol ýshin men bireuge mindetsip otyrghanym joq. Audandaghy túrghan dýnie nege bizge kelmeydi, sol mening janyma batady.
Kýrdeli jóndeudi qajet etetin erekshe bir oryn sol jer bolyp otyr. Qantardyng qyrghynynan keyin oiymyz san saqqa joghalghany anyq. Oghan eshkimdi kinәlamaymyz, barlyghyna ózimiz kinәlimiz.
Memlekettik kadr sayasatyn qayta qarastyryp, júmysqa selqos qaraytyn shendilerdi quudyng uaqyty keldi. Sol aimaq boyynsha «Ýigentas ónirining ózekti mәselesi» degen top qúryp, sol jerde shamamyz jetkenshe ashynghan-júlqynghan, búlqynghan halyqty sabyrgha shaqyryp, óz qotyrymyzdy ózimiz qasyp otyrmyz.
Men bireuge kinә taghudan aulaqpyn. Qúdaygha shýkir, audanymyzdyng әkimi Almas Saparghaliyúly Abdinov óte tamasha azamat, qarapayym azamat. Sonday azamattar kóbirek bolsa dep oilaysyn.
Jasaghysy-aq, keledi. Biraq, qarjy joq. Quatty Almaty oblysyn ekige bóldik. Biraq taghy sol qarajat mәselesi oblystyng әkimi Isabaev Beybit Óksikbayúlynyng da qabyldauynda boldym. Ol kisi de әngimening toq eterin qarajatqa әkelip tirep otyr.
Biraq 30 jyl shydaghan halyqqa «qarajat joq» dep qalay aitamyz? Kýnde estiytinimiz – «úrlady», «jedi», «qúrtty». Osydan keyin qay qaranghy mal baqqan qazaq senedi sózimizge?..
Memlekettik qyzmetting de mәni ketti. Tanys-tamyrlyq, qúda-jekjattyq tenderding ózin tek tanystar alady. Onyng barlyghyn halyq kórmey otyrghan joq. Kóikeyde jýrgen taghy bir qyjyl Arujan Sayyn hanymnyng bastamasymen úsynylghan sәtsiz baghdarlama «Art Sport». Búl memlekettik dengeydegi mәsele qúr bosqa memleket qarajatyn shashu. Osy badarlamanyng bastalghanynan qanshama qarajat maqsatsyz júmsaluda.
Balalardy baulyp jatyrmyz degen qúr jeleumen ónirlerde ebin tapqan pysyqaylar qazyna qarjysyn jymqyruda. Ózinizden ýlken ótinish osy mәseleni taqtatsanyz.
Onyng oryna sol qarajatty ónirdegi mәdeniyet ýilerine shtat retinde bersenizder әri auyl adamy júmyspen qamtylyp, әri balalar tegin ýiirmelerine keler edi.
Bizding mәdeniyet ýiinde býgingi tanda 17 ýiirme júmys jasaydy. Al mәdeniyet mamandarynyng ailyghy 100 mygha әreng jetedi. Al Art Sport boyynsha bir maman qanshama milliondaghan qarjyny maqsatsyz alyp otyr?! Búl әdiletsiz!
Asa qadirmendi, Álihan myrza!
Jogharydaghy mening aitqan ótinishterimdi nazargha alyp, Respublika budjetinen arnayy qarjy qarastyryp, yqpal etseniz. Jәne janadan qúrylghan Jetisu oblysyna basa nazar audaryp, qarajat esebin úlghaytsanyz degen ótinish bar.
Erbol Aqsholaqov,
Jetisu oblysy, Alakól audany
Abai.kz