Asqar Jakuliyn: «Atajúrtqa ghasyrgha barabar jolmen jettik»
Sәrsenbi kýni Almatydaghy Últtyq kitaphanada Jәkula Kýshikúlynyng tughanyna 150 jyl toluyna oray dayyndalghan eki birdey kitaptyng túsaukeseri ótti. Oghan Qazaqstannyng Halyq jazushysy Q.Júmadilov, tarihshy-professor M.Qoygeldiyev bastaghan bir top ziyaly qauym ókilderimen birge Jәkula Kýshikúlynyng úrpaqtary da qatysty. Osy rette onyng nemeresi Asqar Jakulinmen súhbat jasaghan edik.
- Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanyndaghy Álibek pen Aytolqyn sizding әke-shesheniz degen ras sóz be, әlde solardyng ómirine úqsas epiyzodtargha qarap, elding shygharghan әngimesi me?
- IYә, ras. Qajyghúmar aghamyzdyng «Qylmys» romanynyng altynshy tomynda әkem Ánuardyng (romanda Álibek) qazasynan son, Qajyghúmar aghamyzdyng shesheme kónil aityp keletini jazylghan. Sol romanda әkemning Qytay týrmesinde jatyp qaytys bolghan kezi de surettelgen. Biraq әkem mening esimde dep aita almaymyn, әkemdi ústaghanda men tәi-tәy basqan bala ekenmin. Al qughyn-sýrgin zamanda әkemmen birge bolghan uaqytym bir kýnge de tolmaydy eken! Bәrin keyin bildik qoy. Ákemdi Qytayda «mәdeniyet tónkerisi» kezinde basyna «qalpaq kiygizip» (jala jauyp degen maghynada), mәngibaqy týrmege qamap tastaydy. Sheshem de «halyq jauynyn» әieli bolyp shygha keledi. Otbasymyz kadrlargha arnalghan túrghyn ýiden quylyp, kezinde Shyng Shysaydyng at qorasy bolghan lashyqqa kóshiriledi.
Sәrsenbi kýni Almatydaghy Últtyq kitaphanada Jәkula Kýshikúlynyng tughanyna 150 jyl toluyna oray dayyndalghan eki birdey kitaptyng túsaukeseri ótti. Oghan Qazaqstannyng Halyq jazushysy Q.Júmadilov, tarihshy-professor M.Qoygeldiyev bastaghan bir top ziyaly qauym ókilderimen birge Jәkula Kýshikúlynyng úrpaqtary da qatysty. Osy rette onyng nemeresi Asqar Jakulinmen súhbat jasaghan edik.
- Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanyndaghy Álibek pen Aytolqyn sizding әke-shesheniz degen ras sóz be, әlde solardyng ómirine úqsas epiyzodtargha qarap, elding shygharghan әngimesi me?
- IYә, ras. Qajyghúmar aghamyzdyng «Qylmys» romanynyng altynshy tomynda әkem Ánuardyng (romanda Álibek) qazasynan son, Qajyghúmar aghamyzdyng shesheme kónil aityp keletini jazylghan. Sol romanda әkemning Qytay týrmesinde jatyp qaytys bolghan kezi de surettelgen. Biraq әkem mening esimde dep aita almaymyn, әkemdi ústaghanda men tәi-tәy basqan bala ekenmin. Al qughyn-sýrgin zamanda әkemmen birge bolghan uaqytym bir kýnge de tolmaydy eken! Bәrin keyin bildik qoy. Ákemdi Qytayda «mәdeniyet tónkerisi» kezinde basyna «qalpaq kiygizip» (jala jauyp degen maghynada), mәngibaqy týrmege qamap tastaydy. Sheshem de «halyq jauynyn» әieli bolyp shygha keledi. Otbasymyz kadrlargha arnalghan túrghyn ýiden quylyp, kezinde Shyng Shysaydyng at qorasy bolghan lashyqqa kóshiriledi.
Ákem týrmede on jylday jatyp, qaytys bolady. Biraq ókimet sýiegin bermey, týrmede jerlenedi. Tek keyinnen, 4 jyldan keyin әkemning ataghyn «qayta qalpyna keltirip», Ýrimji qalasyndaghy sol kezdegi Halyq Sarayynda saltanatty qoshtasu rәsimin ótkizip, әkemning sýiegin týrme manyndaghy zirattan Ýrimjidegi qúrbandar ziratyna kóshiretin boldy. Búl Shynjang kóleminde «mәdeniyet tónkerisinen» keyingi osy «tónkeristin» kesirinen ómirinen aiyrylghan ólke dәrejeli basshygha arnalyp ótkizgen túnghysh azaly jiyn edi. Sol kezde maghan erekshe әser etkeni anamnyng joqtau aitqany boldy. Otbasymyz marqúm әkemning sýiegimen birge saraygha kirgenimizde, anam qytayy, úighyry, qazaghy aralas zalgha dauys shygharyp joqtau aityp kirdi. Anamnyng zarly ýni týsingen adamnyng ghana emes, tipti qazaqshany mýlde týsinbeytin basqa últ ókilderining de kózine jas ýiirdi. Sol tústa 14-15 jas shamasyndaghy men alghash ret qazaqtyng ólim-jitim saltynyng da osynday saltanatty bolatynyn bildim. Qajyghúmar aghamyz da osy joqtaudy estigen son, «Mynaday joqtalghan ólimnin, dәl qazirgi shaqta armany az shyghar» dep jazady ghoy romanynda.
- Siz de birazgha deyin «halyq jauynyn» balasy bolyp ósipsiz ghoy...
- Ákem Ánuar, aghasy Maghauiya men Merghazy, әkemning nemere aghasy Ábilmәjin, atamyz Jәkula - barlyghy da imperiyanyng qughynyn kórgen adamdar. Naghashy jaghym da búl sýrginnen aman qalmapty.
- Qay imperiyanyn?
- Ýsh imperiyanyn. Atam Jәkula patshalyq Reseyding de, sovettik imperiyanyng da qughynyn kórdi. Ákem arghy betting «mәdeniyet tónkerisinin» qúrbanyna ainaldy. Sonda bizding әuletting taghdyry eki imperiyanyng arasynda jatyp, ezgige týsken qazaq halqynyng shaghyn tarihyna úqsay-dy. Atamnyng inisi Ábilmәjindi 1937-jyly NKVD «Qytaygha aughan aq emigrant Jәkulamen baylanysta» dep atsa, әkeme «syrtpen astasqan element» degen aiyp taghylghan. Qazaq osylaysha eki ottyng ortasynda kýigen ghoy.
- Jәkula atanyzdyng tughanyna biyl 150 jyl tolady eken, tughan jerinde as bermek ekensizder. Ol kisi alghashqy dәrigerlerding biri bolghan ba?
- Jәkula atamyz 1885 jyly Ombynyng felidsherlik mektebin bitiripti. Ony pavlodarlyq zertteushi aghamyz Mýsәiip Sydyqov degen kisi byltyr Ombynyng múraghatynan qújattaryn tapqanda bildik. Oghan deyin bala kýnimizde «atang orys elinde oqyghan adam eken, kósem bolghan eken, tipten ózining tauy bolghan eken, atang ókimetke qarsy shyghyp, «qúiyrshyq» bolghan eken degen saryndaghy әngimelerdi ghana estiytinbiz.
Omby ol kezde qylyshynan qan tamghan Kolpakovskiy basqaryp túrghan Dala general-gubernatorlyghynyng ortalyghy. Uniyversiytet, institut әli joq, qazaq balalary Ombydaghy kadet korpusynda, uchiliyshe men mektepterde internatta jatyp oqidy. Resey patshalyghy ózine qyzmet etkizu maqsatynda olardy kóbine әskeri, zangerlik, dәrigerlik mamandyqtargha dayyndapty. Jәkula atamyz da «dala dәrigeri - әskery felidsher» mamandyghyn alypty. Ózimen bir synypta M.Tynyshbaevtyng qayyn atasy Baqy Shalymbekov, qatarlas M.Dulatovtyng jary Ghaynijamaldyng әkesi Baymúrat Dosymbekov, general M.Qalmataevtyng әkesi Dýisenbi Qalmataev, Sh.Aymanovtardyng nemere aghasy Abbas Aymanov siyaqty qazaqtyng alghashqy dәrigerleri oqypty. Olardy sýzek, qorasan, sheshek, qyzylsha sekildi indetterding aldyn-alugha, ekpe jasaugha, qajet bolsa soqyrishekti alyp tastaugha ýiretken eken. Atamyz sonymen bolys bolghansha Jetisu ónirinde 25 jyl dәrigerlik qyzmet atqarypty.
- 25 jyl qay jerde dәriger bolghan?
- Qazirgi Qyrghyzstandaghy Qaraqolda, ol kezde Prjevalisk qalasy Jetisu oblysyna qarap túrghan uezd ortalyghy bolghan. Tipti, sol ataqty sayahatshy qaladaghy felidsherlik punktte qaytys bolyp, qalanyng aty Prjevalisk atalghan. Kim biledi, mýmkin, atamyz sayahatshynyng aqyrghy minuttarynda janynda boldy ma? Óitkeni, ol zamanda býkil qyrghyz jerinde dәrigerlik punktterdi sausaqpen sanaysyz. Ongha da jetpeydi. Jәne gubernator Taube ol jerde qazaq pen qyrghyzdan góri kazak әskerin birinshi kezekte emdeu kerek dep, qysym kórsete bastaghan. Osynyng bәri qazaq oqyghandaryna onay әser ete me? Últtyq qozghalys osynday namysqa tiyetin jaghdaylardan baryp tumay ma?
- Atanyz sosyn tughan jeri Semey ónirine kelip, bolys bolghan...
- Qaltalyqúlaq qariyalar aitady: bolystyqqa týsuge atalas aghayyndary arnayy shaqyrtypty deydi. Mýmkin, solay da shyghar. Biraq eki nәrseni eskeru qajet siyaqty. Birinshiden, ol zamanda qazaqtyng qoly jetken eng biyik mәnsaby - bolystyq. Atam 1911 jyldan bastap on jylday bolys bolghan. Handyq biylik, agha súltandyq taraghannan keyin qazaqty tipti «uezd nachaliniygi» - oyaz qylyp ta qoymady. Ekinshiden, bolystyng bәri shardyng tasyn satyp alyp bolmaghan. Almatynyng múraghatynan atamnyng óz qoly qoyylghan jer dauyna qatysty birneshe tom materialdy taptyq. Sonyng bәrinde ol kisining búra tartyp ketken jeri joq. Qaytkende әdiletti bolugha tyrysqany, «әdilettilik» degen kategoriyany tereng týsingeni kórinip túr. Óitkeni, «Resey men Qytay soghysa qalghan jaghdayda, barlyq әdiletsiz orys sheneunikterin quyp shyghyp, qazaq halqy ózining ýkimetin qúra alatyn últtyq partiyanyng tóniregine toptasuy kerek!» depti. Jay ghana basshylardy demeydi, «әdiletsiz orys basshylaryn» deydi. 1913 jyly, ózi bolys - ózi aityp otyrghan orys imperiyasynyng jergilikti sheneunigi! Búl anyz emes, daqpyrt emes - Omby arhiyvinde saqtalghan tarihy qújat. Osy sózdi sharshy topta aitqany ýshin Zaysan men Semeyding rotmistrleri men prokurorlary Ombygha hat jazyp, Ombynyng sot palatasy atama qylmystyq is qozghapty. Taqqan aiyptary 130-bap: «memlekettik tónkeriske qarsy ashyq ýndeu» degen bap eken. Eger, kinәsi tolyq dәleldense, ómirbaqy itjekkenge aidalyp ketedi eken. Búl «Ayqap» pen «Qazaqtyn» qatar shyqqan jyly, últ ziyalylarynyng «Bas qosayyq» dep pikir talastyryp jatqan kezeni. Mýmkin, sol oqigha da әser etti me eken? Atamnyng patshalyq zamannyng qughynyn kórdi degenim osy.
- Keyin Alash qozghalysyna qosyldy ma?
- Onysyn naqty aita almaymyn, biraq niyettes bolghany anyq. Óitkeni, NKVD «aq emigrant, alashordashy Jәkula Kýshikov» dep jazady. Búghan qosa, inisi Ábilmәjin «Qaplanbek Alashordasynyn» kósemi retinde atylghan.
- Jana Sovettik qughyndy da kórdi dediniz emes pe?
- Ol Stalin men Goloshekin zamanynda kәmpeskege úshyraghany. 1928 jyly Semeyde Qyzyltas (qazirgi Tarbaghatay audany) degen audan qúrylyp, sol audannyng eng iri 7 bayy retinde mal-mýlki tәrkilenip, Áulieatagha jer audarylypty. Sosyn, ol jaqtan qashyp shyghyp, tughan jerine kelip, auyl-aymaghymen Qytaygha auady. Sonyng aldynda Semey gimnaziyasynda oqityn úly Merghazyny alugha barghanda, dosy Erejep Itbaevpen aqyldasypty. Ózining kóterilis úiymdastyrmaq ekenin aitypty. Biraq, Erejep aghamyz toqtatypty. Al, shekarany óte bergende, úly Merghazy qyzyldardyng qolyna týsip, ol Semey týrmesinde qaytys bolady. Atamnyng ózi de kóp úzamay, 1933 jyly Shәueshekte oq tiyip dýniyeden qaytypty. Dýngen kóterilisi kezinde jaralanghan dýngendi emdep jatqanda, qyzyldardyng oghynan saghaty toqtapty.
- Inisi Ábilmәjin qalay «Qaplanbek Alashordasynyn» kósemi atanyp jýr? Sonday úiym bolyp pa edi?
- Ol endi NKVD oilap shygharghan úiym ghoy. Biraq tarihy negizi joq emes. Ábilmәjindi atamyz Jәkula osy Almatydaghy, ol kezdegi Vernyy gimnaziyasynda, keyinnen 1909 jyldan bastap Semey gimnaziyasynda oqytypty. Vernyida Sadyq Amanjolov, Áshirbek Shalymbekov, Oraz Jandosovtarmen qatarlas oqysa, Semeyde Álimhan Ermekov, Halel Ghabbasovtar oqyp jýrgende bilim alypty. Sosyn, bolys bolghan atamyz inisin Polishagha, Varshava institutyna oqugha jiberipti. Jәne aqshasyn ózi tólep túrghangha úqsaydy. Ghúmar Qarash «Qazaq» gazetine 1915 jyly jazghan maqalasynda «Varshavada 4 qazaq studenti bar. Ishinde Á.Shalymbekov, Saghynaev pen Ábilmәjin Kýshikov óz qarjysymen oqidy, A.Túnghashin stiypendiya alady» dep jazypty. Ol zamanda Polishada 5 jyl boyy student oqytu onay emes. Sosyn, Ábilmәjin Alashordanyng astanasy bolghan Semeyge kelip, últ-azattyq kýreske aralasypty. Mirjaqyppen, Kәrim Toqtybaevpen, Ydyrys Mústambaevpen jaqsy qarym-qatynasta bolghan. Ózi ghylymmen, aghartushylyqpen ainalysqan. Biraq 1933 jyly Saryaghashtaghy Qaplanbek auyl sharuashylyghy institutynda dosent bolyp jýrgende ústalyp, Almatynyng týrmesine qamalady. Sol jerde oghan Fayzolla Ghalymjanov (II jalpyqazaq sezin úiymdastyrushynyng biri), Mýslim Ermekov (Á.Ermekovting inisi), Múhtar Birimjanovtermen (A.Birimjanovtyng nemere inisi) «Qaplanbek Alashordasyn» qúrghan degen aiyp taghylyp, 3 jylgha Qarlagqa aidaydy.
- Sonda ol úiymgha qanday kinә taghady?
- Ol kez Ahandar bastaghan 34 adamgha ýkim shyqqan kez ghoy. Búl kisiler «ekinshi tolqyn» retinde tazalau nauqanynyng qúrbany bolghan. Barlyghy kózi ashyq, kókiregi oyau azamattar emes pe? Barlyghy últshyl. Goloshekindik sayasatty, ashtyqtyng qoldan úiymdastyrylyp otyrghanyn aitypty. Baytúrsynov, Dulatov bastaghan últ kósemderin qúrtqan ýkimet qazaq halqyn da qúrtady depti. Sonyng bәrin jansyzdar jazyp alyp, sybyrlap otyrghan. Búghan qosa, Ábilmәjin aghamyzgha «tuystary Qytaygha qashqan, aq emigrant Jәkulamen, Rayymjan Mәrsekovpen baylanysta bolghan» degen de aiyptar taghylghan. Imperiyanyng qolynda túr emes pe, qanday kinә taghamyn dese de. Sóitip, Ábilmәjin Kýshikovti 1937 jyly Semey týrmesinde atu jazasyna kesedi. NKVD ýkimdi keshiktirmeydi ghoy, sol kýni týngi saghat ekide ýkim oryndalghan eken.
Qazir búl kisilerding barlyghy sayasy jaghynan aqtaldy. Biraq osy qughyn-sýrgin bizding әuletke orny tolmastay jara salyp ketti. Óziniz oilanyz: atam Jәkula, inisi Ábilmәjin oqtan qaytty. Sol Ábilmәjin aghamyzdyn, inisi Merghazynyn, mening әkemning ghúmyry týrmede ýzildi. Maghauiya aghamyzdy qosqanda, әuletimizding bes birdey arysy sayasy qughyn-sýrginning qúrbany boldy. Olardyng tughan-tuystarynyng ýrkinshilikten bastap ómirleri azappen, qorqynyshpen ótti. Sonda ne ýshin? Kim ýshin? Nege? Otbasymyzdyng taghdyry qazaq tariyhynyng qiyn-qystau kezenine úqsas dep otyrghanym osy. Barlyghynyng armany, ansary - azattyq edi.
- Óziniz endi atajúrtynyzgha kelip, tәube dep otyrsyz ghoy...
- «Beybarys súltan» filiminde Beybarys bir týp jusannyng iyisin saghynady ghoy. Bireuler búl tym jattandy beyne deui mýmkin. Biraq ol ras, sonday dýniye. Atamnyng tughan jeri Tarbaghatay tauynda Jәkulanyng Qyzyltasy degen tau bar. Qystaq-júrtynyng orny ghoy. Bizding túqym-júraghatymyz arghy betke ketse de, sol jerding aty saqtalypty.
Álem qazir alaqanday ghana bolyp qaldy ghoy. Ontýstik Afrikanyng Ýmit mýiisine baram deseng de, bir-aq kýnde jetip barasyz. Biraq men sol atajúrtqa barar joldy túp-tura on jyl jýrip óttim. Al, atam men әkem tughan jerinen qol ýzgennen keyin, bizding әulet búl joldy túp-tura seksen jyl jýrdi. Qasymda eki joldasym bar, Allanyng atymen bastayyq dep dúgha jasap, jolgha shyqtyq. Baratyn jaqqa bet aluymyz sol eken, kóz jasym kókiregimdi juyp ketti. Qymsynghan, iymenisimdi jasyrghanyma da, ishtegi ashu-yzanyng búlqynysyna da boy bermey tógilip ketken kózding jasy mening ózimdiki me, joq әlde, kýl tókken qara qystauyn ansap ótken atamnyng kóz jasy ma, joq әlde, sol topyraqty saghynumen kýnderin ótkizgen әkelerimning kóz jasy ma, oghan da jip taghyp jete almay qaldym. Alys joldy artqa tastap, atamnyng izi qalghan sol qara jolmen Jәkula tauynyng baurayyna kelgende men armanymnyng oryndalghandyghyn, ansaumen ótken atamnyn, saghynysh ózegin órtegen әkemning armany oryndalyp, aruaqtary bir aunap týskendigin jan-dýniyem sezingendey boldy. Mine, osy sәtten bastap mening de ata mekenim bar, ol myna túrghan «Jәkulanyng Qyzyltasy» dep jaltaqtamay aita alatyn boldym!
- Ángimenizge rahmet.
Súhbattasqan Jansaya Kenjebek
«Qazaq әdebiyeti» gazeti