Dәstýrli emes diny aghymdar qazaq jerinde 1990 jyldary payda boldy. Qazirgi tanda olar qalyng júrtshylyqty alandatqan әleumettik jәitting birine ainalyp otyr. Óitkeni, ómir aidynyna endi ghana shyqqan jas óskinder arasynda bóten dinning shyrmauyna oralyp, adasyp jýrgender barshylyq. Ásili, búl tang qalarlyq qúbylys emes, ómirdegi týzu joly men qoghamdaghy óz ornyn tabugha úmtylu әrbir jana tolqyn úrpaqtyng sybaghasy. Ghúlama Abay: «Sen de bir kirpish dýniyege, Ketigin tap ta bar qalan» dep bilmese aita ma. Biraq qalanatyn ketikti kәne tauyp kór, myna kýrdeli zamanda. Dәstýrsiz dinderden tónetin ruhany qater de osy arada.

Syrqattanghan adamnyng derti neghúrlym erterek anyqtalsa, ony emdeu  soghúrlym jenil. Diny ilim negizderin halyqqa dúrys týsindirip, «shyny anau, jalghany mynau» dep dәldi «diagnozyn» qoya bilu de sol siyaqty. Tómende kópshilik qauym nazaryna Qazaqstan ýshin dәstýrsiz dinderding ereksheligi nede, olardyng ortaq sipattary qaysy degen taqyrypty úsynyp otyrmyz. Ondaghy maqsat, bir jaghynan, halyqtyng diny sauatyn kóteru, ekinshi jaghynan, jat pighyldy aghymdardan saqtandyru.

Jaratushy Qúdiretting adamzatty aqyl, әdilet jәne meyirim iyesi qylyp jaratqan. Dindi dúrys týsinu, osy ýsh sipatty tereng tanyp-biluge tәueldi.  Senseniz, olardyng shenberine Alla taghalanyng adamzatqa salghan joly, ómirdi qalay sýru kerektigi jayly jibergen núsqaulary týgel siyady.

Dәstýrli emes diny aghymdar qazaq jerinde 1990 jyldary payda boldy. Qazirgi tanda olar qalyng júrtshylyqty alandatqan әleumettik jәitting birine ainalyp otyr. Óitkeni, ómir aidynyna endi ghana shyqqan jas óskinder arasynda bóten dinning shyrmauyna oralyp, adasyp jýrgender barshylyq. Ásili, búl tang qalarlyq qúbylys emes, ómirdegi týzu joly men qoghamdaghy óz ornyn tabugha úmtylu әrbir jana tolqyn úrpaqtyng sybaghasy. Ghúlama Abay: «Sen de bir kirpish dýniyege, Ketigin tap ta bar qalan» dep bilmese aita ma. Biraq qalanatyn ketikti kәne tauyp kór, myna kýrdeli zamanda. Dәstýrsiz dinderden tónetin ruhany qater de osy arada.

Syrqattanghan adamnyng derti neghúrlym erterek anyqtalsa, ony emdeu  soghúrlym jenil. Diny ilim negizderin halyqqa dúrys týsindirip, «shyny anau, jalghany mynau» dep dәldi «diagnozyn» qoya bilu de sol siyaqty. Tómende kópshilik qauym nazaryna Qazaqstan ýshin dәstýrsiz dinderding ereksheligi nede, olardyng ortaq sipattary qaysy degen taqyrypty úsynyp otyrmyz. Ondaghy maqsat, bir jaghynan, halyqtyng diny sauatyn kóteru, ekinshi jaghynan, jat pighyldy aghymdardan saqtandyru.

Jaratushy Qúdiretting adamzatty aqyl, әdilet jәne meyirim iyesi qylyp jaratqan. Dindi dúrys týsinu, osy ýsh sipatty tereng tanyp-biluge tәueldi.  Senseniz, olardyng shenberine Alla taghalanyng adamzatqa salghan joly, ómirdi qalay sýru kerektigi jayly jibergen núsqaulary týgel siyady.

Áuelinde әdilet pen meyirimge toqtalayyq. Imandylyqtyng sharty, ol ol ma, adamshylyqtyng barlyq asyl  múrattary osy qos fenomen sezimnen tuady. Mәselen, «din tazasy» deytinimiz әdilet, meyirim sezimderden bólek eshtene de emes. Búl ekeui dindarlyqtyng da basty belgisi. Sondyqtan әlem oy alyptary әdilet pen meyirimdi barlyq dinderge ortaq ishki mazmún retinde qarastyrady. Al, ghibadat rәsimderi aitylmysh mazmúnnyng syrtqy sauyty.

Osynau aqiqat týsinikti boluy ýshin mynaday suretti kózge elestetelik. Shól dalada kәusәr búlaqqa tap bolghan jolaushy onan shólin qandyrady әri ydysyna qúiyp alady. Biraq bir jolaushy ydysynyng syiymdylyghy, syrtqy formasy ekinshi adamdikine úqsas bolmaydy. Sheksiz san aluandyq. Mine, Qúdaydyng meyirim, ghәdelet jayly búiryghy mәngi әri barshagha ortaq, al biraq sol búiryqty últ-úlystargha jetkizetin, saqtaytyn dinning neshe myng týrli bolatyny osy jәitpen óz týsinigin tabady.  «Qúday tәbaraka uә taghalanyng barlyghynyng ýlken dәleli, - deydi Abay, - neshe myng jyldan beri әrkim әrtýrli qyp sóilese de, bәri de «bir ýlken Qúday bar» dep kelgendigi uә neshe myng týrli dinning bәri de ghәdelet, mahabbat Qúdaygha layyqty degendigi» (45-sóz).  Halyqty týnildiretin bir nәrse bar bolsa, ol - әdiletsiz, meyirimsiz qogham.

Qay jaghynan alghanda da, әdilet, meyirim - Alla taghalanyng pendesine salghan joly, sonday-aq,  Qúday barlyghynyng basty dәlelderi bolyp tabylady.

Baqsaq, dinning dәstýrlisi men dәstýrsizin aiyru, bylaysha aitqanda, din tazasyn izdestiru danyshpan Abay aitqan «Ýsh-aq nәrse adamnyng qasiyetine» tireledi. Búl ýsh nәrse aqyl, meyirim, әdilet ekendigine jogharyda toqtaldyq.

Endi atalmysh ýsh kategoriyany dәstýrsiz dinderding jalghan ilimderine qarsy qúral qylu mәselesine keleyik. «IYegovo kuәgerlerinin» hәl ýstinde jatqan auyru adamgha qan qúidyrmau «qaghidasy» bar. Búl janashyrlyqqa, pendesinde Tәniri bar qyp jaratqan meyirim sezimine jaqynday ma? Joq, әriyne. Adam ómirin tәrki etuding qay týri bolmasyn qatigezdik, ol tek qúdaysyzdyq joly.

Jalpy jana diny qozghalystar (JDQ) delinetin protestanttyq baghyttaghy shirkeulerde meyirim turaly sóz kóp. Esikten kirgennen shyqqangha deyin mahabbat núryna malynasyz, Injilde: «Qúday degen - mahabbat», «Jaqynyndy ózindey kórip, sýi» («Lubiti blijnego, kak samogo sebya») delinedi. Biraq búl kanon-qaghidalardyng oryndalghany kәne. Músylman otbasynyng bir mýshesin óz úiymyna tartqan missioner, onyng ata-anasyn ya jaryn ólsheusiz qayghy-sherge bóleytinin bilmey me? Ol pendening úrpaghy ne bolmaq? Múnday sýiekke tanba qasiretti elep-eskermegen diny úiymnyng isi qúdayshylyqqa jata ma?

Islam elderinde etek alyp otyrghan din atyn jamylghan beyberekettik pen adamnyng qanyn suday aghyzghan óshpendilikting tabighaty kim kimdi de oilantugha tiyisti. Salafizm iydeologiyasy «Ayat, hadisti aqylgha salma!» dep, janaghy qúdayylyq ýsh sipattyng birin joqqa shygharady.   Islamdyq teris aghymnyng biri - tәkfirshiler jeke adamgha, keyde býkil qoghamgha «kәpir» dep kinә taghuda. Myqty bolsang óz minezindi týze, ózgelerge, zamangha kinә artpa degen danyshpan babalar qaqsap aitqan jәit. «Qúdayshylyq jýreginde, sony taza saqta», «Qúday taghala qalbyna (jýrekti arab tilinde «qalb» deydi) әrdayym qaraydy». Mine «Kitaptyng (búl arada Qúran dep oqynyz) aitqany osy» dep eskertedi Abay 17-sózinde.

Qaytalap aitayyq, Qúday joly - aqyl (ghylym), meyirim, әdilet. Olar azayghan jerde zúlymdyq hәm qatigezdik etek jayady. Jalpysynda songhy ekeui óz aldyna bólek sezimder de, әleumettik qúbylystar da emes, bar bolghany qoghamda әdilet pen meyirimning ortayghanyn bayqatatyn belgi-nyshandar ghana. Osy payym dәleline myna bir ghibratty mysaldy keltire ketelik.

Áygili ghalym Alibert Eynshteyn ózindik oilau qabiletimen student shaghynda-aq erekshelengen eken. «Álemdegi barlyq nәrseni Qúday jaratqan ba?». Professor qoyghan búl súraqqa bir student «IYә, solay» dep jauap beredi. Professor oghan: «Eger Qúday bәrin jaratsa, onda ol zúlymdyqty da jaratty ghoy. Eger logikagha jýginsek, onda Qúday dep jýrgenimiz zúlymdyqtyng ózi bolyp shyqpay ma?» depti. Student tosylyp qalady. Osy kezde jas Eynshteyn súraq qoygha rúqsat súraydy: «Professor, suyq degen bar nәrse me?». Professor: «Búl neghylghan súraq. Áriyne, bar. Sen ómiri tonyp kórmegen adamsyng ba?» dep otyrghandardy du kýldiredi. Alibert bolsa: «Negizi, suyq degen joq. Fizikanyng zanyna sýiensek, suyq dep jýrgenimiz jyludyng joqtyghyn bildiredi», - deydi. Ári qaray: «Qaranghylyq bar ma?» degenine professor: «Áriyne, bar» deydi. Keleshek úly ghalym: «Sizdiki dúrys emes, qaranghylyq degenimiz - jaryqtyng joqtyghy. Sol siyaqty zúlymdyq ta joq, zúlymdyq degenimiz - qúdaysyzdyq qana. Ol Qúday joqtyghyn kórsetu ýshin adamdar oilap tapqan úghym» dep oiyn sabaqtapty. Múnday danalyq pikirge qarsy uәj aita almay, professor tize býgip otyryp qalypty.

Búl mysal raqymsyzdyq pen qatigezdik tabighatta joq, olar tek meyirim, әdilet azayghanyn pash etedi dep tújyrugha mýmkindik beredi. Oghan diny sauat tómendigi, aramyzda Qúday joq dep biletin adamdardyng kóptigi sebepker  desek, búl bir Qazaqstangha emes, kýlli jer-jahangha qarata aitylyp otyrghan pikir.  Shәkәrimnin: «Búl kýndegi dinderding bәri nashar» deytini sol.

Kim kimning de kózi kóredi, ainaladaghy jandy, jansyzdyng bәri de adam balasynyng paydasy ýshin, oghan kerekti qylyp jasalghan. Qúday adamzatty mahabbatpen jaratqan, Ol adamdy sýiedi degen osy emes pe. «Bismillahy iyr-rahmany iyr-rahiym» (qazaqsha «Asa qamqor, meyirimdi Allanyng atymen») deuimiz de, «Biz adamgha kýre tamyrynan da jaqynbyz» degen ayat astary da osynyng dәleli dep esepteledi. Bala әkesine qarap ósip, әke jolyna týsetini siyaqty әr adamnyng Qúday jolynda boluy paryz is. Demek, adam ómirining mәni - әdilet pen meyirimge jol arshugha sayady. Kerisinshe «Qúday bar, biz Qúdaydyng qúlymyz!» dep qansha jerden jar salsang da, biraq ózing Qúday sýigendi qylmasan, yaghny janaghy meyirim, әdiletke jaq bolmasan, onda qala qalama, qúdaysyzdyng biri bolasyng da shyghasyn. «Negizi, Alla әdiletti, izgilikti jәne aghayyngha qaraylasudy búiyrdy» (Nahyl sýresi, 90 ayat) degen ayattar sony rastaydy. Meyirim, әdilet saltanat qúrmay túryp, biz kәmil músylmanbyz, Alla taghalagha mýslim boldyq deu ekijýzdilik.  Adamzat kózin shel basty degen osy bolsa kerek-ti.

Sonymen, biz sóz etken Qúdaydyng úlyq zandaryn bilmey, oryndamay adasqandyq - dәstýrsiz dinderding ortaq sipaty bolyp tabylady.

Radikaldy diny toptar Haq taghalanyng búiryghyn halyqqa búrmalanghan týrde jetkizuimen erekshelenedi. Qazaqtyng ghúlama oishylynyng biri Mәshhýr Jýsip Qúdaydy tanu jayly halyqqa týsinikti týrde bylaysha jetkizedi:

Aldy, arty, asty, ýsti, on, soly joq,

Auyz, múryn, ayaq, bas, kóz, qoly joq.

Esh nәrsege úqsamaydy Ol esh nәrsege,

Kitaptyng aitqanynan oilama kóp.

Qúdaydyng bolmysy esh nәrsege úqsamaydy eken. Olay bolsa, bizge Ony isteri, әmiri men zandary arqyly ghana tanyp, bilu joly qalady. Sol әmir, zandardyng eng úlyghy - meyirim, әdilet. «Búlardyng kerek emes jeri joq, kirispeytúghyn da jeri joq», - dep tújyrady Abay ózining 45-sózinde. Qúran: «Elshilerding aralaryn aiyrmaymyz, estidik te boy úsyndyq» (Baqara sýresi, 285-ayat) deydi. «Estidik te boyúsyndyq» degen sózde qanday astar bar? Ony kýlli payghambarlardyng jetkizbegi bir nәrse, ol - Allanyng әdiletti, meyirimdi bolu jayly búiryghy dep úqqanymyz jón bolar, tegi. Mysal-dәiekterdi «tauhiyd» úghymyn tu etken teris aghym ókilderine ergen jastarymyzdyng qúlaghyna altyn syrgha dep keltirip otyrmyz.

Bar bәle bilmestikten, kiyeli kitaptardyng týpki mәnin dúrys týsine almaudan bastalady. Hristiandyq destruktivti aghym ókilderinen «Sizderge dinge jana mýsheler tartu - prozelitizmmen ainalysudyng qajeti ne?» dep súrasanyz, olar júlyp alghanday: «Ol Isa payghambardyng basty amanaty!» deydi. Dәlelge Isa payghambardyng myna bir sózin aluy mýmkin: «Baryndar, barlyq halyqtardy ýiretinder, olardy shoqyndyra otyryp» (oryssha mәtini - «Idiyte, nauchiyte vse narody, krestya iyh», jetkizushi apostol Matfey, 28:19). Osynau ósiyetti IYegovo kuәgerleri jәne ózge de hristiandyq aghym ókilderi júrtqa «Mine, shoqyndyru Qúdaydyng qalauy, asa sauapty is» dep úqtyryp, ózderi de dindi taratugha bar kýshin salady. Shyndyghynda osydan eki myng jyl búryn din jayly, ony taratu jayly sóz etilmegen. Hazireti Isanyng (gh.s.) missiyasy jer betine ghúrpy dindi әkelu emes, onyng әdilet, meyirim Qúdaydyng barshagha ortaq búiryghy degen ishki mazmúnyn jetkizuge sayady. Sýiinshi habar («Blagaya vesti») degen osy. Al, shoqyndyru rәsimi sening jýreging tazardy, endi Qúdaydyng qúly boldyng degen isharaty edi. Býgingi tanda din tarihynan jәne shoqyndyru isharatynan habarsyzdar, Isa (gh.s.) jer betine ghúrpy dindi taratugha kelgen, bizge de sony amanattaghan dep shatasyp jýr («Sóitip, búzyp, býldirip, esil dindi, Din dese bilimdiler túra qashar» deydi Shәkerim). Hazireti Isanyng basty amanaty, ózge de kýlli payghambarlardiki siyaqty, adamdy bir bauyr qylu, jer betine sýiispenshilik dәnin sebu bolatyn. Isa Mәsihting ózgedey missiyasy boldy degenge senbeniz, oqyrman.

Endi kiyeli kitapty teris oqyghandyqtyng mysaldaryn islamy toptardan da alayyq. Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadiysinde: «Men joghary adamgershilik qasiyetterdi tolyqtyru ýshin jiberildim» degen. Biraq qara týnek oraghan orta ghasyrlar ahualynda keybir músylman din ústazdary (ibn Teymiya, Abdul әl-Uahhab, ibn Qayym, әz-Zahabi, әl-Bani, ibn Baz jәne t.b.) búl baghyttan auytqyp, ayattargha ózderi ómir sýrgen zaman talabynan tuatyn týsindirmeler beruge, pәtuәler shygharugha kóshti. Olar әl-Maturidy men Ál-Áshghary siyaqty ozyq oily ghalymdargha «Kәlәmdik dәlelderdi qoldanyp, aqyldy Qúran men hadisten joghary ústau arqyly taza Islam senimin bylghady» dep aiyp taqty. Osylaysha din isin Qúday isimen (yaky mәngi zandardy) auystyru oryn aldy. Búl tendensiya, bir jaghynan, aqylgha (ghylymnyng damuyna dep biliniz) shekteu qoyyp, dindi qasang dogmagha ainaldyrdy. Ekinshi jaghynan, dindi sayasattyng qúraly retinde qoldanugha jol ashty. Dinning maqsaty birtindep ózgerip, Qúrannyng ishki mәni ortaya týsti. Býgingi  islam әlemining ayanyshty hәli mine osynyng da ainasy.

Baghzy zamanda býlikshi top - harijiyler basqa túrmaq, sahabalardy da kәpir sanap, olardy moyyndaudan bas tartqan bolatyn. Osy zamanghy namaz oqymaytyn kisini «kәpir» dep biletin uahhabizm ilimining jәne «Tәkfir uә Hijra» atty teris aghymnyng ókilderining olardan airmasy qaysy?  Tipti kóz kórip, qúlaq estimegen «Ákem bolsan, qayteyin?» dep ata-anasyn betten alatyn tirlikti kezdestire bastadyq.  Búl rette: «Olar Allahtyng bergenderin biledi, sonda da  moyyndamaydy. Olardyng kópshiligi kәpirler» («Nahyl» sýresi, 83-ayat), «Bizge kәpir qauymgha qarsy jәrdem ber!» (Baqara sýresi, 286-ayat) siyaqty ayattargha sýienedi. Dúrysynda, ayattaghy «kәpirler» sózi «meyirimsizder», yaghny «jýreginde Qúday joqtar» dep oqylugha tiyisti edi. Arab leksikasynda «kәpir» sózining bastapqy maghynasy osy! Halyq ta búl termindi qatigez, ishi tar, toyymsyz adamgha qoldanghan bolatyn. Mәselen, Abaydyng «Eskendir» poemasynda:

Kәpir kózding dýniyede arany ýlken,

Alghan sayyn dýniyege toya ma eken?

Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni,

Ózge kózben birdey-aq bolady eken.

Aytayyn degenim, sóz bolyp otyrghan terminning shynayy maghynasy kómeskilenip, is jýzinde onyng ornyn «músylman emes» tirkesi basty. Júrtshylyq kәpir sózining osy mәnin ghana biledi.

Qazirgi tanda «Shyn músylman kim?» súraq ta oilantady. Oghan bireuler «bes uaqyt namazyn kim qaza qylmasa, sol kәmil músylman», endi bireuler «Jaqsylyqty kóp istegen adam naghyz músylman» dep jauap berui mýmkin.

Qúran Kәrimde: «Iman etkender jәne izgi is istegender...» dep keletin kóptegen ayat bar. Baqsaq, búl ayattarda iman men amal bir-birinen bólek etip kórsetilgen. Óziniz de oilanyz, eger ekeuin bir nәrsege balap, izgi isterdi, yaky amaldy imangha kirgizetin bolsaq, onda Qúdaydyng jogharyda sóz etilgen meyirim, әdilet zandary jabuly qazan astynda qalyp, shetke ysyrylmaqshy. Aynalyp kelgende, búl dýniyeni tәrki etuge әkep soghatyn kózqaras.

«Hujurat» sýresining 14-ayaty: «Bәdәuiyler: «Iman ettik» desedi. Sen olargha bylay de: Iman ettik degenshe boysúndyq dender. Iman senderding jýrekterine әli de jetip bolghan joq», - dese, múny iman ettim deu jetkiliksiz, ony paydaly, jaqsy istermen bekitu shart dep týsingen jón, tegi.

Sóitip, iman men izgi ister ajyramas baylanysta, biraq bolmysy bólek úghymdar ekendigine kóz jetkizemiz.

Birin biri moyyndamau, óshpendilik, sonday-aq, memleketting zandary men últtyq qúndylyqtardy qabyldamau - dәstýrsiz dinderding ortaq sipattary. Diny sektalarda, әsirese, jergilikti halyqtyng túrmys-saltyna degen nemkettilik, suyq qabaq menmúndalap túrady. Dәstýrli dinder, kerisinshe, últtyq salt-sana, әdet-ghúryptardy ayalap, saqtap qalugha mýmkindik beredi. Óitkeni, eshbir últtyng yrym-joralary, soghan negizdelgen tәlim-tәrbie jýiesi qúdaysyzdyqqa ýiretpeydi, adamgershilik múrattardy algha qoyady. Osymen, dәstýrli dinderding tәrbiyesi men etnopedagogika bir saghada toghysady.

Sóz sony, toleranttylyq jayly birer pikir. «Meni tanyghan - ghalymdar qorqady» degen ayattaghy astar teren. Ózge dinge, bóten pikirge tózimdilik, sabyr, kishipeyildilik siyaqty qasiyetter adam sanasyna nyq shógui әdilet, meyirim Qúdaydyng әmiri degen tanym, senimge sýienedi. Qysqasy, toleranttylyq pen halyq ruhyn sauyqtyru isi zayyrly oqu oryndarynda jәne diny bilim beruding kez kelgen satysynda teologiyalyq ilimdi qajetsinedi.   Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsipter dintanushylar emes, Qúdaydy tanushy jәne tanytushylar, býgingi tilmen aitqanda, úly teologtar boldy. Demek, osy arnany damyta jalghastyrudan útpasaq, útylmaymyz. Búl baghyttyng eng basty bereri - dәstýrli emes dinderge qarsy myqty tosqauyl qoyylady degen oidamyn.

Asan Omarov -

Qazaqstan Respublikasy Din isteri agenttigi

«Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau

ortalyghynyn» jetekshi ghylymy qyzmetkeri.

Abai.kz