Abay! Ol - úly esimimen jýrekting dәl týbin jashyghan, qiyagha sharq úryp samghaghan, el bolashaghyna jana baghyt izdegen, әzir tappaghan, biraq qaydan tabatynyn dәl sezip bolghan el balasy, zaman jasy, dýiim júrttyng alysty boljay alghan, ilgeri sýiregen oiy, qiiy qashyp, ydyray bastaghan eski qoghamdaghy әdiletsizdikke qarsy kýresip, demokratiyashyl ozat oilarda berik tútynghan kesek túlghaly asa kórnekti qogham qayratkeri. Ol kýndelikti tirshiligimizde, ruhany әlemimizdi, qaraqan basymyzdy alyp jýruden bastap, biyik adamgershilikke deyingi aralyqta tegis qamtityn jan-jaqty qúbylys. Abaydy tanuda sayasat yqpalynan, uaqyt qyspaghynyn asa almaghan kezder boldy. Endi zaman ózgergen shaqta azat elding azat oiymen, azat jýregimen, azat zerdesimen Abaydy tanugha tiyispiz. Onyng ómiri men enbegi Múhtar Áuezovtyng tvorchestvasynda ýlken oryn alghan taqyryp. Jazushynyng Abay ómiri men tvorchestvasyna ghylymy - zertteu júmysyn jýrgizu jolynda sinirgen qyruar enbegi óz aldyna bir tóbe. Ol 1939 jyly óz L. Sobolevpen birge «Abay» atty tragediyasyn 1945 jyly Abaydyng tughanyna 100 jyl toluymen baylanysty «Abay» operasynyng librettosyn jәne  «Abay jyrlary» atty kórkem suretti filimning ssenariyin jazdy. Alayda jazushynyng Abay obrazyn kemeline keltire surettep, somdap soqqan klassikalyq shygharmasy - «Abay joly» atty tórt tomdyq epopeya. Qogham qúbylystaryn boyyna mol sinirgen. Búl epopeya elding ruhany ýlgisi bolghan Abaydyng ómiri, ýmiti, armany, aitysy, tartysy, halqyna etken enbegi jayynda sóz qozghaydy. Halyq qamqory, «Qalyng elim, qazaghym» degen Abaydyng adal ósiyetti oily jandardyng kókiregine úyalap, olardy bolashaqqa megzegen.

Abay jayynda roman jazu jolynda jazushygha kezdesken kedergiler men qiyndyqtar az emes. Eng aldymen material tauyp, jinaudyng ózi qiyamettey qiyndyq keltirdi. Sondyqtan da jazushy óz jaghdayyn qonalqagha kem jetip, óship qalghan kýl arasynan bolar-bolmas shoq tauyp, ony óz demimen ýrlep, jylytyp, ot tútatqan jýrginshi jolaushyday sezingeni mәlim. Qúnanbay, Abay, Begesh, Jiyrenshe, Orazbay, Bazaraly taghy ózgeler turaly kóp biletin  kóneler, aqylgóy aqsaqaldar halyq shejiresi qariyalardyng aitqandaryn jazushy әr kezde jalyqpay jazyp otyrghan. M. Áuezov búl jaydy bylaysha bayandaydy: «Jas shaghynda Abaydyng ini-dosy Kәkitay, Kókpay, Múqa siyaqty kisilerden estigenim romandy shyndyq mәlimettermen tolyqtyra týsuge  kóp sebep boldy. Abaydyng әkesi Qúnanbaymen kóp alysqan Jigitek siyaqty rulardyng qart-qariyasymen kóp kezdeskenim bar. Abaydyng ómir boyy dosy bolyp ótken ertegishi Baymaghanbet  te kóp qyzyq jaylardy bayan etken edi» [1.129 bet].

Búl shygharma oqushygha qyzyqty qiyal men óren oy ólkesin kezdirip, talay tereng tolghanystar tudyrady. Ol sovet әdebiyeti tuyndylarynyng manday leginen oryn alady deu azdyq qylady, әlemning basqa elderinde onymen teng týser shygharma tabu qiyn.

Sýier úlyn bolsa, sen sýi,

Sýienerge jara el - dep Abay atamyz aitqanday, jýrekteri qalaghan úldardyng atyn júrt ózderi-aq jerge tastamaydy. Alpamys batyr, Qambar batyr, Baluan Sholaq, Birjan Sal, Aqan Serining esimderi sonyng jarqyn mysaly. Qúdaygha shýkir, maqtan tútar, ýlgi etip algha ústar danagha da, batyrgha da bay elmiz. Olardyng eli ýshin jasap ketken enbekterin  daralap atap, tughan halqymen qayyra tabystyrudan, teginde, kende emespiz.

Solardyng biri - halqymyzdyng birtuar ardaqty azamaty M. Áuezov «Tirlikke tereng shomyp, oy úryghyn tereng kómip izdenu kerek» [2.193 bet] dep jazushynyng ózi aitqanday ýzdiksiz izdenister men keng tolghanystar arqasynda ghana adam janynyng asyl  qasiyetteri, onyng oiy men sezimining kinәratsyz shynayylyghy barynsha anyq, naqty kýiinde kez-kelgen shygharmanyng arqauy bola alady. Osynday sәtterdi jete sezingen, tereng tanyghan jazushynyng ózi de shygharmalarynda adam janynyng shynaylyghyn, onyng oiy men sezimin tabighy qalpynda, taza kýiinde beyneleydi. Búl sabyrly da parasatty, kemenger túlghamyz - Abaydyng beynesin ashuda kórinedi. Jýzinde jyly jymiysy әdemi izgilikti adamnyng shytyrmany, bel-belesi, qiyasy men óri, qat-qabaty mol óz joly haqynda jazylghan «Abay joly» romany - jazushynyng ómir-dәpteri. Romannyng alghashqy kitabynda balalyq shaqtan bastap, azamat bolyp qalyptasqan Abay beynesi kórinedi. Búl uaqytta bala aqyn ózin qorshaghan orta ainalasynda qaynaghan jauyz tirshilikting kuәsi bolady. Bala kezden әkesi ornatqan tәrtipke, zorlaq-zombylyqqa jany týrshige, jiyirkene qaraydy. Eriksizdigi men jigersizdigi esebinen búl feodaldyq - rushyldyq salt-sanagha qarsy bel sheship kýrespey tek ishtey ókinish etedi. Balghyn jastyng birden tarihy qayratker atanyp, kýreske aralasyp ketuinde mýmkindik bolmady. Eski qoghamdyq sana, әleumettik bitispes qayshylyqtyng ayaqqa túsau, kónilge búghau boldy.

Abay Qarqaralygha attanarda anasynyn: «Balam, ýlkender birde tatu, birde araz bola beretin ... «Kýndestin kýni kýndes» degendey, sen bilmey-aq qoy. Ákeng dúshpan dese, sen әdil bol!» degen ósiyetin jadynda myqtap saqtaydy. Ákesine jau adamdargha degen onyng iygi qúrmetin Bójey asynyng oidaghyday ótuine sinirgen ereng enbeginen angharugha bolady. Ómir boyy Abaydyng eng alghashqy ret úiqysyz týnder ótkizip, qabaghy qatyp, qajyghan joly osy edi. «Jaqsy aghanyng zor dәmesin әmse óstip aqtaghaysyn! «Órising alda! Betin dúrys! Dәl osy betinen jarylghasyn»» [3.131 bet] - dep qart Bójey men aqsaqaldar alaqan jayyp, aq batamen tileulestikterin bildirdi. Bójeydi ishtey jaqtap, oghan ishtey tilektes bolyp jýrgen Abay onyng әkesinen japa shegushi dep qana jaqtamay, halyq úly dep qúrmettedi. Búl soqtyq basy, shytyrmany, bel-belesi mol ýlken ómir jolynyng bastamasy ghana, sol kezdin ózinde oynng kónilinde san oilar kezegimen kórinis berip, әr sózining ar jaghynda qorghasynday zil batpan oilar, kónil tolqyny, jan jarasy, qatygez ómirding ashy shyndyghy jatty.

Abaydy qorshap, qaladan alyp qaytqan serikteri - Baytas pen Júmabay biri seri, әnshi bolsa, ekinshisi odan ózgeshe Qúnanbay baghytyn ústaghan adam. Abaydyng janyndaghy joldastarynyng minezderi eki týrli bolsa, onyng keleshektegi ómirining de osynday bir-birine qarama-qarsy túrghan eki toptyng arasynda qalyptasatynyn, avtor osy eki adam arqyly Abaydyng keleshekte eki ortamen istes bolatynyn, onyng sýigeni, qalaghany halqy, aqyndyq bolatynyn alghashqy betten-aq bayqatady.

M. Áuezovtyng aituynsha, Abaydyng ruhany kemeldenuine yqpal jasaghan arna - ýsheu:

«Últtyq jәne  býkil adamzattyq mәdeniyetting ýsh týrli mol arnasy danyshpan aqynnyng shygharmashylyq isine ruhany azyq boldy..Abaydyng býkil oi-qiyalyna, әleumettik, aqyndyq isine dem berip, shapaghatyn tókken arnanyng biri - halyqtyng ózi jasaghan, auyzdan auyzgha taraghan, baspa jýzinde saqtalyp kelgen qazaqtyng baghzy zamandaghy halyq mәdeniyettining bay múrasy...,aqyndyghyna ruhany dem berip, azyq bolghan ekinshi arna-Shyghys mәdeniyetining tamasha múrasy, ýshinshi arna-orys mәdeniyeti, Europa mәdeniyeti» [4.336 bet].

«Qary kóp qalyng qystyng artynan kógi qalyn, kóli mol jaz keledi», - deydi Abay. Halyqqa degen satqyndyq onyng bolshaghyna senbeuden bastalady. Al Abay sendi. Sondyqtan ol orys ónerine eliktedi. Semeyge jer audarylyp kelgen shyn janashyr dostarmen jýzdesti. Talay kesh jan-jaqtyn habaryna qúlayqtanatyn, orys klassikterining jazbasha múralaryn sarapqa salatyn qily әngime keshine ainalatyn. Asyly, Abay aqyndyghynyng arghy tamyry ózining tughan topyraghyndaghy, tól әdebiyette, halyqqa ónerinde, ózin sәby kezinen qiyal-ghajayyp ertegilermen әldeliygen Zere әjede, múnshyl jyrau - Barlasta, shynshyl jyrshy - Shójede jatsa, bergi bútaghy men jasyl japyraghy orys әdebiyetinde - Mihaylov, Pavlov sekildi orys dostary arqyly qoly jetken Pushkinde, Lermontovta jatyr. Abay әdeyi qala kitaphanasynyng kitaptary ýshin Semeyde qysqy ailarda úzaq jatyp alatyn bolyp, óz-ózinen izdenip, qarmana bastaydy. Al keyinen orys tilin jaqsy mengerip, ghylym әlemine óz betimen baghyt alghan abay ozyq oily Shyghys dýniyetanymyn Batystyng órkendegen jana jetistikterimen sabaqtastyra otyryp tapty.

Qyryqtan asyp, ómirding ashy shyndyghymen betpe-bet kelgen uaqytta, jattan da, jaqynnan da kónil qaldy. Ómirding bayansyzdyghyn alauyz aghayynnyng baryn kýnshildik pen satqyndyqtyng jalghan dos, jalghan tuys, jalghan bi, jalghan janashyrdyng baryn kózben kórgen kezde óleng sózding patshasy, әulie Abay janasha keyipte, bar bolmysymen, bar qúdiretimen tanylady. Onyng sana-sezimi - zanghar sәuleli bolshaqqa bet alghan alyp qúbylys. Halqyna jany ashydy onyn. Tanym jolmen izdedi ol. Sonda atalas qandas aghayynnyng tarapynan «búzylyp ketti», «endi bәrimizdi búzady» deu - netken beysharalyq. Ótkenning bәrine bir-birin kinәlap, retin týsse, bir-birine ósh alugha tyrysatyn, auyzdary asqa tiyse baylyqty kótere almay, taqymdary taqqa tiyse biylikti kótere almay, bas-basyna by bolyp óz, aghayynyng san-saqqa, jan-jaqqa bólgen adamdar dәl Abaydyng ainalasyna sh bórishe toptanghan óz aghayyny bolyp shyqty ghoy. Maytalman retker Qúnanbay manyndaghy bar adam arqyly solar ómir sýrgen zaman kesinin de zegerlikpen beynelep kórsetken. Baylar men biyler dәuirindegi qazaq qoghamynyng «Altybaqan alauyzdyghyn» da útymdy anghartqan. Abay bastaghan jananyng ata-dúshpandary qatarynda Qúnanbay jalghyz emes. Onyng manynda әr rudyng basynda, әr auyldyng aqsaqal - qara saqaldary - Bójey, Baydaly, Sýiindik, Baysaldar bar, óz irgesindegi maybasar, yzghútty, Tәkejan, Jiyrensheler bar. Ázimbay, Shúbar, Orazbaylar bar. Olar ózara baqtalastar, bәsekelester Qarahan basynyng qolyna kelgende olar birin-biri ayamaydy, birge bere talap tastap, bóline bere tútyp jep jýrgender. Birining tizginine biri jarmasyp, birining shalghayynan biri tartyp, birin ayaghyna biri jyghyp, orgha shalyp, kórge kómip jatqan Qúnanbaylar, әriyne óz zamanymen birge tarih sahnasynan ketedi.

«Kýzding qysqarghan kýni keshkire bastaghan kezde alystaghy Shynghystyng úzaq, iyrek jotalaryna qalyng qara búlt qona berdi.Sol súrapyl kóshkinning suyq tynysyn - day shapshang basshysynday bop qatty jel sogha jóneldi. Ymyrt býgin әp-sәtte jetti de, týn qananghylyghy tez tóndi, endi búlt beynesi aspan әlemi adam kózine kórinbeydi. Biraq jel dauylgha ainalyp ah ókirip túr» [5.196 bet]. Osy surette, osy kórinis «óktep, órlep, býktele jayylyp alysy, sharpysy dauylgha ainalyp kele jatqan býkil ezilgen halyqtyng qaharyn, ýstem tapqa qarsy halyq kegining «óktep qatayghan» dauyl jelin elestetkendey». Qazaq qoghamyndaghy әleuumettik tensizdikter men kýres taqyryby songhy kitaptardyng kýlli mazmúnyn keulep, sujettik arqauyna ainaldy. Jana men kýres sәulesi Dәrkenbaylar men Bazaralylar ýstine týsse, Ábender men Ábdiler, Seyilder men Seyitterding de manyn núrlandyrady. Alghash ret Qúnanbay kezelgen ishti myltyqtyng shýrippesi Dәrkenbay qolymen basylghaly jatqanda, búl pighyldan ony Bóje arashalaydy. Endi birde, qajylyqqa jýrgeli jatqan Qúnanbaygha qalyng júrttyng kóz aldynda Qodardan tigerge qalghan jalghyz túyaq Dәrmendi ertip kelip, bala qaryzyn talap etedi. Osylardyng barlyghy Dәrkenbaydyng tirshilikten kórgen túrmys tepkisi qansha auyr bolghanymen, qatygez taghdyr talqysyna kónbey qasaryp, óle-ólgenshe qayratyn kekke qayrap ór de er, tapandy kýresker eknin kórsetedi. Al Bazaralynyng ýstemderimen silkisu, qalyng búqaranyng qanaushylaryna qarsy kýsh synasuy tipti oqshau, búl manda bolyp kórmegen jana ýlgidegi joyqyn әreketi. Ol juandar zorlyghyn kóre-kóre, qorlyghyna tóze-tóze әbden shydamy tausylghan kóp kedeyden qol qurap, tiisyz da jiisyz ketken Tәkejannyng bir ýiir jylqysyn quyp alyp, qyryp salady. Bay auyldardyng týndikteri jelpildep, bolys biylerding boylary qaltyraghanday bolady. Tensizdik tepkisindegi qalyng búqaranyng kýreske kóz ashylyp, ózin-ózi, óz kýshin ózi tyn sipatta janasha týrde tany bastady.

Tórt kitapta ýlkendi-kishili, irili-úsaqty әiel keyipkerleri bar. Romannyng búlargha arnalghan betteri oqyrmannyng kózi men kónilin qatar jaulap, jan-jýregin qosa bauraydy. Áyel-ana ma, júbay ma, boyjetken ba, әiteuir qiyanaty bólek qazaq qyzynyng minez-qúlqyn is-әreketin, syr-sezimin qimyl-qylyghyn dәl, tereng nәzik suretteuge kelgende sheber aldyna jan salmaydy. Sonda әr keyipker - tiyp. Sonda ar-ojdany tap-taza imannam qúiylghanday meyirimdilikke toly Zere әjeler ýlgisi, salqyn qandy, sabyrly aqyl iyesi Úljan analardyng ýlgisi, «Syldyrlaghan sholpysy әldeqanday byldyrlaghan tilmen» bar syrymen nazyn Abaygha ghana qúpiya bayan etetin, «Aq eti atqan tanday» aru Toghjan - alystan araylaytyn qol jetpes arman sekildi mahabbat tanynyng belgisi. Alayda olardyng tәueldilik qaqpanyna qúrsaluy bәrinen de qym-qighash. Qyrshyn jas kóz úshinda saghymday oinaghan armanyna ilese almay, qynjyluda ótetin. Osylaysha «mahabbat izdep sharq úrghan» tap-taza, móp-móldir, uyzday-aq sezimge toly qyz jýregining lýpili óz demin basatyn.

Abay! Búl - epopeyanyng jany men jýregi. Abay beynesi Áuezov qiyalynda, onyng qalam ústaghan, kýninen bastap órbigen. Áuezovtyng ózi Abaygha, Abay ózine ainalyp ketkenshe búl beyneni qaghaz betine týsirmey tek ishtey pisire bergen.

1939 jyly jaryq kórgen «Abay» tragediyasyna deyin-aq Áuezov abay jayynda roman jazugha bel baylaghan. 1937 jyly jazylghan «»Tatiyananyng qyrdaghy әni» atty ýzindi romannyng tarauy retinde josparlaghan bolatyn. Alghashqyda avtor romangha «Telghara» degen at bermekshi boldy. Júmys barysynda romannyng shenberi keneytile týsedi. Áuezov romannyng birinshi kitabyn 1942 jyly, ekinshi kitabyn 1947 jyly jazyp bitirdi. 1949 jyly búl romanghan sosialistik realizm әdebiyetining kesek, qúndy shygharmalarynyng biri retinde birinish dәrejeli memlekettik silyghy beriledi. 1959 jyly tórt t omdyq epopeya jaryq kórgennen keyin Lenindik syilyqtyng laureaty atanady.

Ózining tereng iydeyaly, kórkem shygharmasymen Áuezov hkalqymyzdyng әdeby tilin bayyta beru jolynda talmay enbek etip keldi.

Áuezovtyng tvorchestvalyq ómiri - halyqqa, otangha qyzmet etuding aiqyn ýlgisi boldy.  Ol ózining ortasynda qaldyrghan kóp tomdyq múrasy arqyly qazaq jazushylarynyng bir emes әldeneshe buynyna sheberlik shynynday jón silteytin, shyng mәninde ústazdyq qaqyna ie bolghan asa kórnekti jazushysy.

Ádebiyetter:

1. Áuezov M., Abay joly romany, 3 tom, -Almaty: Jazushy, 2002

2. Bitibaeva Q., Ádebiyetti oqytu әdistemesi, -Almaty: Rauan, 1997

3. Omarov  D., Abaytanu, Almaty: Mektep, 2002

4. Tasbolatúly Q., Qazaq әdebiyeti pәnin oqytudyng әdisnamalyq negizi, -Taraz: 1999

5. Áuezov M., Abay joly romany, 3 tom, -Almaty: Jazushy, 2002

ShÚGhA AYTQOJINA

QARAGhANDY Q., №34 JBBOM TARIH PÁNI MÚGhALIMI

Abai.kz