1. Pavlodar oblysy, Aqsu qalasynda 1992 jylgha deyin túrghan Ermaktyng eskertkishi

2. Maqal avtory - Svetlana Qondykerova

Egemendikting alghashqy kezeninde, tipti oghan deyin de ataman Ermaktyng mýsini jәne Ermak qalasynyng atauy býkil qazaqstandyqtardyng kónilin alandatty desem, artyq aitqandyq emes. Respublika men oblys basshylyqtaryna, bizding qalanyng әkimdigi men Kenesine, «Azat» qozghalysynyng jetekshilerine jan-jaqtan  týsken talap-tilekterde esep joq shyghar. Týrli dengeydegi BAQ arqyly tarihshy ghalymdar, qogham qayratkerleri, deputattar, memlekettik qyzmetshiler, jurnalister, qogham belsendileri, sonday-aq qarapayym enbekkerler de jýzdegen maqala, habar jazyp, súhbat berdi, pikir bildirdi, úsynys jasady.

Ár kezenderdegi jariyalanymdardyng sayasi, tarihi, iydeologiyalyq eleuli mәn-manyzy bar, әriyne. Degenmen, ol materialdarda pikirler әrkelkiligimen qatar mәlimetter sәikessizdigi bayqalady. Múnyng anyq-qanyghyna jetu - bolashaqtyng isi, zertteushilerding enshisinde.  Al men ózime qatysty jayttardy ghana bayandaudy jón kórdim.

Biz - últ janashyrlarymyz!

1. Pavlodar oblysy, Aqsu qalasynda 1992 jylgha deyin túrghan Ermaktyng eskertkishi

2. Maqal avtory - Svetlana Qondykerova

Egemendikting alghashqy kezeninde, tipti oghan deyin de ataman Ermaktyng mýsini jәne Ermak qalasynyng atauy býkil qazaqstandyqtardyng kónilin alandatty desem, artyq aitqandyq emes. Respublika men oblys basshylyqtaryna, bizding qalanyng әkimdigi men Kenesine, «Azat» qozghalysynyng jetekshilerine jan-jaqtan  týsken talap-tilekterde esep joq shyghar. Týrli dengeydegi BAQ arqyly tarihshy ghalymdar, qogham qayratkerleri, deputattar, memlekettik qyzmetshiler, jurnalister, qogham belsendileri, sonday-aq qarapayym enbekkerler de jýzdegen maqala, habar jazyp, súhbat berdi, pikir bildirdi, úsynys jasady.

Ár kezenderdegi jariyalanymdardyng sayasi, tarihi, iydeologiyalyq eleuli mәn-manyzy bar, әriyne. Degenmen, ol materialdarda pikirler әrkelkiligimen qatar mәlimetter sәikessizdigi bayqalady. Múnyng anyq-qanyghyna jetu - bolashaqtyng isi, zertteushilerding enshisinde.  Al men ózime qatysty jayttardy ghana bayandaudy jón kórdim.

Biz - últ janashyrlarymyz!

Men  ózim - Reseyding tumasymyn, sonda bilim aldym. Mamandyghym - orys tili men әdebiyeti pәnderining múghalimi. Mektepte 30 jyl ústazdyq ettim, 14 jyl radiojurnalistikada tilshi-redaktor bolyp istedim, memlekettik qyzmetter de atqardym.  Ermak (qazirgi Aqsu) qalasyna 1990 jyly qonys audaryp, birjola ornyghyp qaldym.  №19 KTU-de orys toptaryna qazaq tili men әdebiyetinen sabaq berdim.

...1989 jyly «Til turaly» Zang qabyldanyp, últtyq sana oyanghan, últtyq ruh kóterile bastaghan kezen. Áytkenmen, Zangha sózben de, ispen de jariya qarsylyq bildiru siyaqty kelensizdikter әr kezde qylang beretin. Qay salada bolsa da, shovinistik, nigilistik pighyldaghy shendilerdin  ýstemdigi bayqaldy.   Kez-kelgen dialog últtyq mәselege baryp tireledi.  Ermak eskertkishin qúlatu jәne qala atauyn ózgertudi kózdeytin  qazaqtar arasynan mýddeles dostar, shәkirtter taptym.

Almatydaghy ozyq oily, bilimdi de bilikti qayratkerlermen de tanysyp, bilistim. «Azat»  Qazaqstan azamattyq qozghalysynyng basshylary   -  Sәbetqazy Aqatay (marqúm), Mihail Esenaliyev (marqúm), Dos Kóshim, Jasaral Quanyshәliyn, Hasen Qojahmetov, «Azat» gazetining redaktory - Batyrhan Dәrimbetov (marqúm), kýresker aqyn - Aysúlu Qadyrbaevamen etene aralasyp, sayasiy-әleumettik mәselelerge syny kózben qarap, taldau, zertteu, qorytyndy jasau, ózindik pikir bildiru, qoghamdyq pikir qalyptastyru, pikirsayysqa týsu, úsynystar jasau joldaryn ýirendim. Sayasiy-ruhany ósu jyldarym sol kezden bastaldy. Bilikti qyzmetker bolu óz aldyna, naghyz aghartushylyq dengeyge kóterilu tipti ózgeshe bir әlem eken, men soghan jetu kerektigin týsindim.

1991 jyldyng 30 nauryzynda «Azat» azamattyq qozghalysynyng Pavlodar oblystyq  filialy qúryldy, al shilde aiynda «Azattyn» Aqsu qalalyq-audandyq bólimshesin ashyp, Qabdyrahman Seyilghazin ekeumiz teng tóraghalary bolyp saylandyq.

Últshyl demokrattar, qogham belsendileri: «Azat» qozghalysynyng oblystyq filialynyng tórayymy  - Biykesh Dýrmanova (marqúm, әigili aqyn-kompozitor Jayau Músanyng úrpaghy),  mýsheleri - aghayyndy Meyram men Maqsút Qaliyevter, maydanger aghamyz Qamatay Battalov (marqúm), halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi, dzudoshy Batyrbek Seysenbaev (marqúm), sportshylar: Áytkeldi Hamitov (marqúm), Tileubek Jýnisov, Mýtәn Kýshikov (marqúm), Múrat Jýsipov, kәsipker - Nauqanbek Rysbaev, sonday-aq Janat Qonyrov, Jaqsybek Ótenov, Aydarghazy Mәkishev siyaqty patriot agha-inilerim bizge týrli  kómek kórsetip otyrdy.

Tartys pen taytalasqa toly kezende aqsulyq serikterim de tegeurin tanytty: ferroqorytpa zauytynyng júmysshylary: Sembay Qúsayynov (marqúm), Ghúmar Alpysov, Qydyr Baqradenov, Asqar Jýsipov, Qanatbek Nәbiyev, Arystan Qaydarov (marqúm), Bolat Syzdyqov (marqúm), Rafael Shaihov, Sәule Ázenova, Serik Kәrimov (marqúm), Tóken Áytenov, Baghdat Syzdyqov;  múghalimder: Qarlyghash Týgelbaeva, Gýlnәr Qayyrhanova, Zәuresh Mahadil; kәsipkerler: Qabdyrahman Seyilghaziyn, Múrat Ensebaev, Ádil Smaghúlov, taghy basqalar edi.  Sonday-aq, memlekettik qyzmetshi: Zýbәira Múqasheva, músylmandyq pen últtyq qúndylyqtardy nasihattaushy әpkelerim: Kýlzipa Rahmetova, Rashida Iskakova (marqúm), Zurәsh Seysembaeva bizge ish tartty. Óitkeni, bәrimizding oiymyz, tilegimiz, mýddemiz oraylas edi.

«Azattyn» Ermak qalalyq-audandyq bólimshesi qúryluy nәtiyjesinde  isimiz ongha basty. Últjandy azamattar lek-legimen qatarymyzgha qosyldy.  Ásirese, auyl adamdary esebinen tileushimiz kóbeydi. Qarshygha Shayahmetov pen Toqtar Smaghúlov agha sekildi auyl azamattary bizge údayy qoldau kórsetti. Qalamyzdaghy №8 dýkenning diyrektory Múrat Ertaev  «Azattyn» is-sharalaryna demeushilik jasap otyrdy.

-Is kerek apay, is kerek! - dep, - Qabdyrahman  janyp túr. Zauyttyng jigitterin, deneshynyqtyru tehnikumy studentterin qozghalysqa әkeldi,  Semeymen baylanysqa shyqty. Men Almaty qalasymen jәne ontýstik oblystarmen baylanys jasadym.

«Azattyn» qalalyq-audandyq bólimshesi shtabynda әrbir sәrsenbi kýni jinalyp, belsendi azamattargha tapsyrma jýkteymiz. IYdeyany ortagha tastaytyn - men, iske asyratyn - Qabdyrahman, Qanatbek bastaghan jigitter. Senbi, jeksenbi kýnderi -  belgilengen is-sharalardy ótkizemiz. Dýisenbi kýni qorytyndy jasap, aldaghygha jospar qúramyz. Atqarghan isterimiz turaly baspasóz hatshylarymyz: Bolat Syzdyqov (marqúm) pen Serik Kәrimov (marqúm) gazetterge aqparattar úsynady. Q.Baqradenov, Gh.Alpysov - sózi men isi bir jerden shyghatyn isker azamattar.

«Jeltoqsan» kóterilisining jetekshileri: Baqtybek Imanqojaev jәne Qúrmanghazy Aytmúrzaevpen kezdesu úiymdastyrdyq, sharagha Qúrmanghazynyng anasyn da shaqyrdyq. Aldynda búl sharany mәdeniyet ornynda, júrtshylyq aldynda ótkizudi oilaghanbyz,  biylik oryndary rúqsat bermedi.  Osy sebepti, kezdesu Zýbәira Múqashevanyng ýiinde ótti. Qaladaghy №1 orta mektep diyrektory R.Slambekova joldasy   U. Amanjolov ekeui beynetaspagha týsirip alypty, endi búl taspa tarihy jәdiger tәrizdi. Zәuresh Mahadilding pәterinde de jeltoqsanshylargha  qúrmet kórsetu, Jeltoqsan qúrbandaryn eske alu, basqa da sharalar   ótkizildi.

«Azat» qozghalysy, «Qazaq tili» qoghamy, Músylman әielderi ligasynyng jergilikti bólimsheleri bas biriktirip, eleuli kýshke ainaldyq, sóitip «Slaviya», «Lad» úiymdarymen tiresuge jarap, kýresuge bel budyq. «Azat» qozghalysy oblystyq úiymynyng jetekshi qúramymen   kenesip túramyz.

Tikeley «Ermak mәselesimen» qatar ózge problemalardy da  kóterdik. Mәselen, júmyssyz, baspanasyz qazaq jastaryn júmysqa ornalastyru (ol kezde óndiris oryndarynda qandastarymyzdyng ýlesi mýlde az edi), pәterlermen, jataqhanalarmen qamtamasyz etu, qazaq gazeti men radiosyn  ashu, meshit salu, onomastika, toponimika salalaryndaghy olqylyqtardy týzetu,  últtyq salt-dәstýrlerdi janghyrtu, Semey yadrolyq synaq poligonyn jabu tәrizdi asa ózekti mәselelerding barlyghy bizding ortamyzda talqylandy.

Balalar panajayy, Qarttar ýii, mýgedekter jaghdaylaryn da nazarda ústap, qayyrymdylyq aksiyalaryn ótkizdik.  Ana men bala qúqy, qazaq júmysshylarynyng mýddesi, jer mәselelerin de kóterdik. Halyqtyq tyndaular men merzimdi baspasóz betterinde  ózekti taqyryptar boyynsha pikirtalastar úiymdastyrdyq. Auyl túrghyndary men enbek újymdary arasynda «Azat» qozghalysy men «Jeltoqsan» komiyteti toptaryn qúrdyq. «Semey-Nevada» qozghalysyn qoldap, qol jinadyq.

Sәbetqazy Aqatay (marqúm), Hasen Qojahmetov, Jasaral Quanyshaliyn, Qizat Dosjanov qalamyzgha birneshe ret kelip, ruhymyzdy kóterdi.  Almatydaghy respublikalyq is-sharalargha jeke ózim de, jigitterdi bastap ta bardym.  «Ermak mәselesi», til taghdyry, әskerdegi úlandar jaghdayy, taghy basqa problemalar jazylghan týrli qújattargha mýddeli adamdardyng qoldaryn qoydyryp, Jogharghy Keneske jetkizem. Negizgi maqsat  -  Ermak mýsinin alu, qala atyn ózgertu.

Jasaral men Hasen   Myrzatay Joldasbekov aghamyzben jolyqtyrdy. Ol kisige mәn-jaydy týsindirdik. Últ maqtanyshy, abyz aghamyz әngimelesu barysynda oy kókjiyegin keneytip tastady. 1992 jyly Qabdyrahman Seyilghazin ekeumizdi Quanysh Súltanov pen Altynbek Sәrsenbaev (marqúm) qabyldady. Olargha qol qoyylghan talap hattar men derektik materialdar tapsyrdyq. Ángime taqyryby - sol bayaghy, qalamyzdyng tarihy atauyn qaytaru. Jogharghy Keneske Pavlodar oblysynan saylanghan deputat jerlestermen kezdesip, talap-tilegimizdi aittyq. «Egemen Qazaqstan» gazetining redaksiyasyna Sherhan Múrtaza aghany da izdep bardym, tek kezdestire almadym. Jurnalist Qaly Sәrsenbaev Ermak mәselesi jayynda kóp súraqtar qoyyp, qyzyghushylyq tanytty.

Jergilikti  «azattyqtar»: kәsipkerler Múrat Ertaev, Múrat Jýsipov (Pavlodar), Kýlzipa Rahmetova әpkem men Qabdyrahman Seyilghazin bauyrym siyaqty azamattar Almatygha baru-kelu shyghynymdy kóterip, Atymtayday jomarttyq tanytty.

Áriyne,  «Azat» qozghalysy qalalyq-audandyq bólimshesi atynan jergilikti biylik organdaryna da osy mәselelerding sheshiluine ong yqpal etuin súrap úsynys jasap, ótinish týsirdik. Adalyn aitsam, Amangeldi Mendibekov, Vladimir Shokarev, Mәdeniyet Omarghaliyev tәrizdi qala basshylary bizge ong qabaq tanytty. Audan basshysy (keyinnen Ermak aumaqtyq әkimshiligining basshysy) Quat Esimhanov «Azat» bólimshesine kabiynet bólip, telefon ornatqyzdy, sonymen qatar «azattyqtardy» qabyldap, pikirlesip otyrdy.  Birde bizdi jәne «Qazaq tili» qoghamy audandyq bólimshesining tóraghasy Amanjol Rysaqov aghamyzdy shaqyryp alyp, kenes qúrdy.

-Qazaqsha gazetke kýsh-qarymdaryn, bilim-biliktering jete me, bayqayyq. Jana basylymgha qarjy mәselesi kelesi jyly sheshilip qalar, oghan deyin ýgit-nasihat júmysyn jýrgize berinder, - degen kenes berdi.

Ol kezde jergilikti «Novyy puti» gazeti janynan «Jana jol» atty audarma gazet ashylghan edi.  1991 jyly, 1 qantarda uchiliyshedegi enbekaqysy mol jaqsy qyzmetimdi tastap, audarma gazetting bas audarmashysy retinde júmysqa kiristim. Enbekaqym - jýz elu som (rubli) ghana. Qasymda - últjandy batyl kelinshek Qarlyghash Týgelbaeva, gazetting jauapty hatshysy - Sәbira Saghynay, ýsheumiz de - orys tili mamanymyz. Aptasyna eki ret, otyz eki bet gazetti tәrjimalaymyz.  Gýlsim Kobzina (zauyttaghy ýlken enbekaqysyn qiyp, bizge kelgen) materialdardy - mashinkada, Saghila Shalghynbaeva - linotipte teredi.   Basylymnyng qazaqsha audarma núsqasy shyqqanyna ózimiz mәzbiz, qazaq oqyrmandary da mәz. Keyinirek: «Bizge bireuding sózderin qaytalaytyn «toty»  basylym tiyimsiz, qazaqtyng últtyq múnyn aitatyn derbes gazet qajet» - dep, biyliktegilerge ótinish aita berdik... «Novyy putitin» redaktory  L.Nikolaeva әr adymymyzdy andidy. Qarlyghash Týgelbaeva ekeumiz tanerteng júmys uaqytyna deyin jaqyn mandaghy auyldargha baryp, qazaq gazetining qajettiligi jayynda týsindirme júmysyn jýrgizip, qoldaushylardyng qolyn jinaymyz. Saghat toghyzda eshtene bilmegensip qyzmet ornynda otyramyz...

Bir kýni Q.Esimhanov taghy shaqyryp alyp, «Jeke qazaq gazetin shygharu» mәselesi boyynsha mәjilis ótkizdi, úiymdastyru toby qúryldy. Barlyghy - 13 adam, arasynda  men de barmyn. Bolashaq basylymnyng qyzmetkeri retinde «Qyzyl tu» (qazirgi «Saryarqa samaly») oblystyq gazetine tәjiriybe alugha jiberildim.

...Qalada 55 myng halyq túrsa, tek 13 myny ghana - qazaq, onyng jartysynan kóbi - orystildiler. Demek,  qazaq baspasózine shóldep otyrghan auyl adamdarynan qoldau tauyp, oqyrmandar dayyndauymyz kerek, sol baghytqa kýsh júmsadyq. Aqyry, kópten kýtken jana gazetimiz  ashylyp, barlyghymyzdyng jas balasha masayraghanymyz-ay!  Biraq, quanyshtyng sony men ýshin ýlken renishke ainaldy,  búl jóninde  - sәl keyinirek...

...Sóitip, biylik jәne qoghamdyq úiymdar ókilderining ózara týsinistikpen júmys isteuining nәtiyjesinde alghashqy qazaq balabaqshalary, mektepter, «Aqjol» gazeti, «Aqsu tolqyny» radiosy, meshit birinen song biri ashyldy.  «Aqjoldyn» redaktory, tәjiriybeli jurnalist Qayyr Jýnisqaly (marqúm)   qarymdy qalamymen til maydanynda kýreske shyqty. «Qazaq tili» qoghamy qalalyq-audandyq úiymynyng tóraghasy Iliyas Ospanúly (marqúm)  gazet betterinde  últ pen til taghdyry jayynda mәsele kóterip otyrdy.

«Atamannyng aqyry»...

...Ataman Ermaktyng mýsinin alyp, qala atyn ózgertudi «azattyqtar» -  ózimizding tól isimiz» - dep týsinse,  ózge últshyl demokrattar da «bizding azamattyq paryzymyz» - dep úghyndy. Eskertkish pen atau mәseleleri  «Azat»  qozghalysynyn, «Qazaq tili» qoghamynyng respublikalyq, oblystyq, qalalyq, audandyq qúrylymdarynyng  jinalystarynda, sonday-aq bizding qalalyq Kenes sessiyalarynyng kýn tәrtibinde túraqty qaralatyn boldy. Qala әkimdigi men Kenesten eskertkishti alyp tastaudy talap etken qogham belsendilerining piyketteri keyde rúqsatpen, keyde rúqsatsyz birinen son, biri ótip jatty. Isimizge «bizding sýiikti milisiyamyz» aralasady. Shyndyghynda, milisiya bólimining bastyghy T.Jәmekov myrzanyng tәrtip saqshylary bizge tek «týsindiru» sharasyn qoldanumen shekteldi.

...Bir týni belgisiz bireuler Ermaktyng mýsinine sarjalaq syr qúiylghan bótelke laqtyryp, ýsti-basyn alabajaq qylyp býldirip ketipti. Qala - u-shu! Oqighagha esh qatysymyz joq ekeni ózimizge ayan, sonda da bizdi tergedi. (Búl - kerekulik patriot jigitter: Janat Qonyrov, Aghybay Jaskenov, Maqsat Ghabdullin ýsheuining isi ekenin keyin bildik). Orystildi gazetter oqighanyng boyauyn odan beter qalyndatyp, dýrildetip ala jóneldi! Orys aghayyndardyng keybiri búrqyldap jýr, әsirese, egde adamdar. Ekinshi týni kommunaldyq sharuashylyq mýsindi jap-jasyl týske boyap tastady.

Bir aigha juyq tynyshtyqtan keyin taghy shu kóterildi. Jasyl týsti atamannyng kindiginen tómenirek túsy endi qyp-qyzyl boyaugha  bylghanghan. Oqigha qalalyq Kenesting VIII sessiyasynda (26. 12. 1990 j.) talqylandy. Kommunaldyq sharuashylyqtyng bastyghy Robert Birimjanov tapsyrmany oryndaudan  qajysa  kerek: «Ábden eskirip bitken eskertkishti juyp, tazalap, qayta syrlap  otyrudan payda joq, birjola alyp tastau kerek!»,  -  degen oiyn dýnk etkizdi. Onyng aitqany keyin Qazaqstan Suretshiler odaghynyng Pavlodar oblystyq úiymynyng Ermak mýsinine zertteu jýrgizgen (17.10.1991 j.)  saraptau komissiyasynyng qorytyndysymen oraylas keldi. Qorytyndyda  mýsinning  tehnikalyq jaghdayy qanaghattanghysyz ekeni kórsetilip, hattama toltyrylghan. Solay bola túra, patsha zamanyndaghy otarlau sayasatyn qoldaushy keybir jerlesimiz baspasóz betterinde ataman eskertkishin «Ónerding ghajayyp tuyndysy» retinde baghalady.

Maydanger jazushy aghamyz Qalmúqan Isabaev bolsa, «Ermak týiinin» ózgeshe tәsilmen sheshkisi kelgen siyaqty, «Ataman Týmen ónirinde qaza tapqan  ghoy, eskertkishin sol oblysqa syigha tartayyq» - degen iydeya kóteripti. Qala basshylary: V.IY.Shokarev pen A.O.Mendibekov búl tyng oidy maqúl kórip, jazushynyng janyna ózderining ókilin qosyp, Týmen qalasy basshylyghyna attandyrghan.  Biraq olar: «Ataman Ermaktyng eskertkishi  ónirimizdegi jýz myndaghan bayyrghy  últ ókilderining últtyq namysyna tiyip, narazylyghyn tudyruy yqtimal» -  degen uәj aityp, su tegin syilyqty aludan bas tartypty.

Aqyry, 1992 jyldyng 12 nauryzynda Ermak qalasy әkimshiligi men halyq deputattary qalalyq kenesi Ermak mýsinin alyp tastau jóninde birlesken sheshim shyghardy, qújatqa qala әkimi V. I. Shokarev pen qalalyq Kenesting tóraghasy A.O. Mendibekov qol qoyghan. Sheshim nauryz aiynyng 12-sinen 13-ine qaraghan týni  jýzege asyryldy.

Kýmpiyip túrghan mýsinning kólemi ýlken bolghanymen, ishi quys eken, keramzit toltyrylyp qoyylypty, beluarynan temir arqan baylap kranmen kótere bergende-aq birneshe jerden bytyrlap synyp ketip, ishindegi kýidirilgen úsaq jenil tastar jerge shashylyp týsken. Sóitip, «Ónerding ghajayyp tuyndysy» degen baghanyng shyndyqpen esh juyspaytyny birden anyqtalyp,  týkke jaramsyz eskertkish qaldyqtary kýresinge aparylyp tastalghan.

Ataman Ermak eskertkishining alynghany jayynda alghashqy aqparatty erteninde Pavlodar oblysy júrtshylyghyna radiojurnalist, kýresker aqyn Arman Qaniyev oblystyq radionyng janalyqtar habarynan  óz dausymen oqyp berdi. (Ol 15 nauryzda ótkizilgen mitingiden 40 minuttyq radiohabar jasady jәne keyin «Ermak oqighalary» turaly maqalalar da jazdy). Búl jóninde men oblystyq televiziyadan súhbat berip, júrtshylyqtan sýiinshi súradym.

Búl asa quanyshty tarihy oqigha   barlyq namysshyl qazaqtyng ruhyn asqaqtatyp, aspandatata týsti! Áytse de, sol 13 nauryz kәri-qúrtang kazaktar men  «Slaviya» ýshin  qaraly kýnge ainalghan sekildi. Oblys halyqtary Assambleyasy tóraghasynyng orynbasary Qanat Dәrjúmanov agha (marqúm) osynday ahualdan sekem alsa kerek: «Ázirshe Pavlodarda boy tasalay túr, Ermakta bireuler qastandyq qylar, qaraghym» - dep, maghan janashyrlyq tanytty.  Biraq, Kerekuge bardym da, qayta oraldym.

Ermak eskertkishi alynghan son, eki kýnnen keyin, 15 nauryzda (1992 j.) «Sәtbek batyrgha as beru» rәsimin ótkizu degen jeleumen miting úiymdastyru qajettiligi tuyndady. Búl sharany ótkizu  jauapkershiligin  biz óz moynymyzgha   jýktedik.  Tiyisti organdar rúqsat eterde, Qabdyrahman Seyilghazin  - «Azat» Qazaqstan azamattyq qozghalysy Ermak qalalyq-audandyq bólimshesining teng tóraghasy; Svetlana Qondykerova -  Azat» Qazaqstan azamattyq qozghalysy respublikalyq ýilestiru Kenesining mýshesi; Qanatbek Nәbiyev - «Attan» audandyq halyqtyq shtabynyng tóraghasy  - ýsheumizge  janjal shyqqan jaghdayda basymyzben jauap beretinimizdi eskertti.

Qabdyrahman Seyilghazin úiymdastyru júmysyn basqardy. Zәuresh Mahadil ekeumiz mitingining ssenariyi men qararynyng jobasyn dayyndadyq.   Jigitter úranjazular әzirledi. Kýlzipa Rahmetova tәtemiz qyz-kelinshekterdi jinap,  shelpek, bauyrsaq pisiruge kiristi. Astyng shyghynyn ózimiz kóterdik. Tәrtip saqtau, basqa jaqtan kelgen «delegasiyany» qarsy alu Arystan Qaydarov (marqúm) pen Qanatbek Nәbiyev bastaghan Rafaeli Shaihov, Ghúmar Alpysov, Qydyr Baqradenov, Ádil Satybaldiyev, Asqar Jýsipov, Bolat Syzdyqovqa (marqúm), taghy basqa jigitterge tapsyryldy. Deneshynyqtyru tehnikumynyng studentteri kómekke keldi.

«Azat» degen atau jazylghan eni bes elidey aq matany mandayyna baylap alghan Biykesh Dýrmanova (marqúm) bastaghan Kerekuding  qas batyrlary: aghayyndy Meyram men Maqsút Qaliyevter, Batyrbek Seysenbaev (marqúm), Múrat Jýsipov, Janat Qonyrov, Maqsat Ghabdulliyn, Mýtәn Kýshikov (marqúm), Tileubek Jýnisov, Aydarghazy Mәkishev, Asyl Ysqaqov sharagha kelip, aibynymyz asqaqtady. «Attan» respublikalyq shtabynyng tóraghasy Amantay Asylbekov (keyinnen Amantay qajy atandy)  jәne  «Jeltoqsan» kóterilisining kósemi Hasen Qojahmetov bastaghan almatylyq jigitter, «Azat», «Semey-Nevada» qozghalystarynyn,  «Qazaq tili» qoghamynyn  belsendileri, aqyn, jurnalistter: kerekulik Arman Qaniyev pen  Sosial Áytenov, ekibastúzdyq  Júmaghaly Qoghabaev,  bayanauyldyq Alpysbes Ádilhanúly, taghy basqa últshyl demokrattar jәne BAQ ókilderi kelip jetti.

Abylay hannyng aq tuyn kóterip semeylikter, músylmannyng jasyl tuyn kóterip ertistikter jetti, tipti, Reseyding Altay ólkesinen de últjandy azamattar keldi. Jalpy,  qala túrghyndary men oblystyng barlyq audandary ókilderi sharagha jinalyp, ortalyq alang halyqqa lyq toldy. Solarmen birge «Lad» pen «Slaviya» mýsheleri de qatysty.

«Sәtbek batyrgha as beru» is-sharasyn Qabdyrahman Seyilghazin men   Svetlana Qondykerova basqaryp jýrgizdi. Oblystyng bas imamy  diny rәsimdi oryndady. As beru sony mitingige úlasty. Almatylyq  ýlken aghalarymyz: «Beybit ómir, últaralyq yntymaq, azamattyq kelisim  tek qazaq halqynyng esebinen bolmaugha tiyisti, tarihy әdildik ornasyn, óz elimizde erkin jýrip, óshkenimizdi jandyryp, joghaltqanymyzdyng ornyn toltyrghymyz keledi» -  degen jalyndy sózder aitty. Ózge últ ókilderi men ózimizding kózqamandar ataman mýsinin   alu sharasynyng sayasi, tarihy mәn-manyzyn úghynghan sekildendi. Shәmshi men Júmeken aghalarymyzdyng «Mening Qazaqstanym» әnin barlyghymyz bir dauyspen asqaqtata shyrqadyq (Búl әn keyin Qazaqstan Ánúranyna ainaldy).

Qala әkimi Vladimir Shokarev, onyng orynbasary Mәdeniyet Omarghaliyev, audan әkimi Quat Esimhanov, ózge de basshylar búl sharagha esh qatysy joq keyipte jaybaraqat jýrgensidi. Shovinister bolsa, búrynghy ekpininen janyldy. Áytse de tisteri  qayrauly edi... Abyroy bolghanda,   mitingimiz tynysh ayaqtaldy. Áriyne,  jergilikti biylik pen milisiya organdary sharany úiymdastyru kezeninen bastap ayaqtalghanynsha jiti baqylauda ústady.

Búdan song Ermak qalasynyng atauyn ózgertu mәselesi qolgha alyndy.  Qala basshylyghynan, bizden, bylayghy júrtshylyqtan taghy tynyshtyq ketti. Áytkenmen, «70 jyl úiyqtadyq qoy, jeter endi!»  - deymiz ishimizden. Talay ótinish, aryz, talaphattargha myndaghan qol qoyylyp, Almatygha jóneltilip otyrdy. «Azattyn» býkilrespublikalyq is-sharalaryna qatysa jýrip, qala atauyn ózgertu mәselesin algha jyljyta berdik. Halyq qalaulylaryn saylaugha jergilikti «Qazaq tili» qoghamy men bizding belsene aralasuymyzdyng nәtiyjesinde «Azattyn» ókili Ádil Satybaldiyev oblystyq Kenesting deputattyghyna saylanyp, birneshe ókilimiz qalalyq Keneske ótti.

1992 jyldyng 19 nauryzynda halyq deputattary qalalyq Kenesining kezekten tys sessiyasynda Ermak atauyn ózgertu mәselesi qaraldy. Qatysyp otyrghan  64 deputattyng 7-eui ghana qazaq. «Azattyn» oblystyq filialy men Ermak qalalyq-audandyq bólimshesining jetekshi qúramy qoghamdyq baqylaushy siyaqty qatysty. «Azat» pen «Attannyn» jigitteri Kenesting aldynda on saghat boyy  piykette túrdy.

Deputattar arasynda teketires bastaldy.   Kýiip túrghan mәseleni kýn tәrtibine bekituding ózi bir jarym saghatqa sozylyp, sessiya segiz saghat boyy jýrdi. Kenes tóraghasy Amangeldi Orazaqúly Mendibekov sabyrly minezi, iskerligi әri joghary kәsiby sheberligi arqasynda  sessiyadaghy psihologiyalyq ahualdy shenberden shygharmay rettep otyrdy!  Almatydan arnayy kelgen  «Azat» respublikalyq qozghalysy tóraghasynyng orynbasary Jasaral Quanyshalinning  sózi kópshilikting sezimin ýiirip aldy. Ghalymdar  A.Elagin men Á.Abdyrahmanov «teris kózqarastaghy» deputattargha  Ermaktyng naqty kim ekenin aiqyndaytyn derekterdi algha tartyp, «qazaqtyng últtyq tarihy sanasy», «tarihy әdildik»  degen úghymdar turaly ghylymy týsinik berdi.

Sodan, әiteuir, sessiyada Ermak atauyn ózgertu, ornyna  Belovodsk, Glinka, Voskresensk, Qyzylshyrpy, Dostyq,  Aqsu   degen ataulardyng birin úsynu dúrys degen sózder aityla   bastady. Biraq sheshim shygharu keyinge qaldyryldy, qoghamdyq pikirdi zertteu qajet boldy.

Ferroqorytpa zauytynyng diyrektory S.Donskoy 1992 jyly 4 sәuirde, qalalyq mәdeniyet sarayynda ótken jiynda: «Qala atauyn jerebe tastau arqyly shesheyik,   kimning úsynghan atauy shyqsa, sol adamgha zauyttan jihaz syigha tartamyn» -  dedi.  Sol sәtte №4 sehtyng kәsipodaq qyzmetkeri  Q.Baqradenov ornynan atyp túryp: «Otan jihazgha satylmaydy!» -   dep, aiqaylady. Du qol shapalaqtaudan mәdeniyet sarayy guildep túrdy.

Biz de uaqytty tekke ótkizbey, ózge últ ókilderi ortasynda ýgit-nasihat  júmystaryn jýrgizdik.

-Soghysta bizding jap-jas jigitterimiz ben qyzdarymyzgha deyin Resey, Ukraina, Belarussiya jerlerinde janyn qidy. Eng qiyn әri eng sheshushi shayqasta Mәskeudi qorghaghan negizinen qazaqstandyq әskerler emes pe? Al sizder bizdin, qazaqtardyng tarihy sanasyn janghyrtyp, mәdeniyetin órkendetuine, aqtandaqtaryn qalpyna keltiruine, últtyng adamdyq biyigi men azamattyq namysy ýshin kýresuine nege qarsy bolasyzdar? Eger L.Tolstoy, N.Chernyshevskiy, V.Belinskiyler  o dýniyeden oralyp,  myna qylyqtarynyzdy kórse, úyalar edi. Olardyng izgilik izdenisterin (nravstvennye iskaniya) nege qúrmettemeysizder?»  -  deymin. Jigitterim janyp túr, tóbeleske de dayyn...  Biraq «Qaytsek te, últaralyq janjalgha jol bermeuimiz kerek. Qay halyqtan bolsa da, qarghys emes, alghys alugha tiyistimiz»  -   dep, sabyrgha shaqyramyn, olar bas iyzeydi.

Búdan keyin, 3 mausymda  ótken sessiyada júrtshylyq pikirin zerttegen komissiyanyng derek-dәiekke negizdelgen qorytyndysy tyndaldy. Taghy da qalalyq Kenesting aldyna «azattyqtar»: «Net shovinistkim proiskam Muhinyh! Gospoda Bondarev, Karaban, Kostyanoy, Buzov, Matviyenko! Kazahstan  -   bez problem kazahov?! Ne vyidet!», «Qyzylshyrpy atauy qaytarylsyn!», -  degen úranjazular ústap túrdy.

«Slaviya» slavyan mәdeniyeti qauymdastyghy da ýnsiz qalghan joq: «Otstoim g. Ermak!», t.s.s. úrandar ústap shyqty. Osylaysha, júrtshylyq Kenes aldynda sendey soghylysty.

Almatylyq jas ghalym Qizat Dosjanov, qalalyq Kenesting deputaty Tamara Zaghitova erekshe belsendilik tanytyp, teris kózqarastaghy deputattargha toytarys berdi de otyrdy.

Aqyry, halyq qalaulylary mәseleni  «jabyq dauys» beru arqyly sheshuge ózara kelisti. Sóitip,  jeti-segiz ataudyng ishinen Aqsu men Potaninge toqtalyp,  osy eki ataudy da Jogharghy Keneske úsynu turaly sheshim qabyldady. Al onda tek bireuin bekitetini belgili.

Grigoriy Nikolaevichting tegi ayaq astynan qalay aitylyp qaldy? Osydan sәl búryn oblys әkimi Asyghat Jabaghin oblystaghy bir otyrysta Potanin atauyn qolay kóretinin bildirgen. Ákimdikting yqpaly ma, kim bilsin, әiteuir, sessiyagha qúrmetti qonaq retinde qatysyp otyrghan jazushy Qalmúqan Isabaev aghamyz kenet G.N. Potaninning maqtauyn kelistirip sóiledi de, onyng tegi qala atauyna layyq dep  qalghany...   Deputattar múny óte  oryndy úsynys retinde qabyldap, hattamagha engizudi  birauyzdan maqúldady.

Ýziliste týstenuge shyqqan Qalmúqan aghagha beytanys aq jaulyqty apa renishin bildirse,  Maqsút Ghabdullin (Shәkәrim qajy Qúdayberdiúlynyng úrpaghy), Qanatbek Nәbiyev bastaghan jigitter jasy ýlken ekenine qaramay ony ortagha alyp, auyr sózder aita bastady. Biraq aghany qala әkimining orynbasary Mәdeniyet Omarghaliyev óz denesimen qalqalap, top ortasynan alyp shyqty. Aghamyz sol ketkennen mol ketti. Degenmen, óz ónirimizden shyqqan  maydanger jazushy keyin «Qazaq әdebiyeti» gazetinde:  «Onomastika zany talaby boyynsha kisi esimi qala atauyna berilmeydi, sony bilgendikten, әdeyi Potanindi auyzgha alghan edim» - degen uәj aityp, bizding jigitterge keyistik bildiripti.

...Shovinister qayta qarsylyq sharalaryn bastady. Resey kazaktary әskery kiyimmen sap týzep Aqsugha keludi kózdepti. Biraq, kazaktar sapy qazaq  jerine ayaq basysymen-aq qazaqstandyq qaruly kýshter qúrylymdary qolma-qol  qúrsaugha alyp, tyqsyra quyp otyryp shekaradan ary asyryp tastaghan.

Tәuelsizdikting bir jyldyghyn toylau qarsanynda, 1992 jylghy jeltoqsan aiynyng 15-si kýni belgisiz bireuler ataman Ermaktyng bos qalghan túghyrynyng ýstine biyiktigi kisi boyynday qara krest ornatyp ketti. Keyin anyqtalghanynday, krest ferroqorytpa zauytynda qúiylyp, bir avtobazanyng boksynda óndelip, dayyndalghan. Krest túghyrgha túrghyzylghan sәtte on eki týrli kóriniste  fototýsirilim jasaugha Sibir kazachestvosy tarapynan tapsyrma berilgen. Osy aksiyagha arnayy 500.000 rubli bólinipti. Biraq attan shtabynyng tóraghasy Qanatbek Nabiyev  qyraghylyq tanytyp, әkimdikke habarlaghan. Tiyisti kәsiporyn qyzmetkerleri 26 minut ishinde әlgi belgini alyp tastady, tapsyrmany oryndaushy fotograf qolgha týsti.

Taytalas jalghasa berdi. Týngi uaqytta bos túghyrda iri әriptermen  «Jivi, Ermak!» -  degen  jazu payda bolady... Ekinshi kýni әlgi jazudyng  janyna «...Na svalke goroda Qyzylshyrpy!», -  degen sózder jazylyp qalady...

Tәuelsizdikting bir jyldyghynda krest ornatu oqighasy turaly respublikalyq, oblystyq gazetterge «Halyq namysyna tiyispes bolar» degen maqala jariyaladym. Almatygha, Jogharghy Keneske baryp, últjandy deputattargha jariyalanymnyng kóshirmesi men kresting suretin kóbeytip, taratyp berdim. «Mynau - ne degen masqara?!» -   dep, olar namysqa mindi. Aqyry, túghyrdyng janynan tereng or qazylyp, alyp beton soghan qúlatyldy da, ýsti qalyng topyraqpen kómilip tastaldy.  Osylaysha, túghyrmen birge ataman Ermakqa baylanysty tartys ta jerlenip, últaralyq yntymaq, halyqtar dostyghy nyghaya týsti. Sóitip, Ermaktan Aqsugha deyingi auyr jol ayaqtaldy...

Býgingi kezde qalamyzdyng kire beris osy jerinde metall qúrylghylary arqyly kókke  kóterilgen appaq shanyraq beynelengen, basynda - barys keskini ornatylghan, al uyqtar men keregelerding arasynan qazaqy ong týrindegi jaryq kózderi sәule shashyp, qaranghy kezde ainalasyna kórik berip túrady. Kýndiz manayyndaghy gýlzardyng kórkemdigi kóz sýisindirip, hosh iysinen kókireging ashylady.   Jas júbaylar, mektep bitirushiler, qala qonaqtarynyng  estelik suretke týsetin ornyna ainalghan  osy tústa bizding jigerli jastyq shaghymyz da gýldep túrghanday...

Arandatu men alalau jәne qamqorlyq  pen qoldau

Ashyq tartys ayaqtaldy da,  iydeologiyalyq shiyelenis jalghasa berdi. Bireuler kinәlilerdi izdedi, ekinshileri sol «kinәlilerdi»  súq sausaghymen núsqap kórsetti...

«Kazahstanskaya pravda» gazetinde qala basshylyghyn negizsiz jazghyrghan «Kto stoit za vami, zemlyakiy?» atty maqala basyldy (26.03.1992), Ermak ferroqorytpa zauytynyng «Metallurg» gazeti «Ermak taqyrybynda» asa belsendilik tanytty. Zauyttyng kommersiya boyynsha diyrektory Yuriy Muhin әlgi basylymnyng betinde Vladimir Shokarev pen  Amangeldi Mendibekovting ar-namysyn qorlaugha deyin  bardy. Qalalyq sot isti qarap, Yu. Muhin myrza men gazet redaktory N. Alegina hanym ózderining zangha qayshy әreketteri ýshin sol basylymnyng betinde qala basshylarynan keshirim súrauyn jәne әrqaysy 5 myng somnan aiyp tóleuin mindetteytin sheshim shyghardy.

Jergilikti «Novyy puti» gazeti bizding is-әreketimizge  qarsy jauyqqan, óshpendilik sezimine toly jariyalanymdargha oryn berdi. Sonday bir maqalada: «Sen, Qondykerova Svetlana, Reseyden Qazaqstangha kelding de, dostyghymyzgha iritki saldyn, halyqty jikke bóldin. Mýmkin, qalanyng atauyn ózgertuge eki million tenge aqsha tauyp berersin...   Áytpese, óz atyndy qazaqshalap  alghanyn  dúrys bolar nemese 24 saghattyng ishinde qaladan tabanyndy jaltyratqanyng jón shyghar...», -  degen  synayda oilar aitylghan. Shovinister onymen tynbay, slavyan tekti  ýsh búzyq jigitti sonyma salypty. Tosynnan kezdesken   әlgilerden qashyp bara jatqanymda sýrinip qúlap,  qatty jaralandym, ayaghymnyng qong eti jalbyrap qaldy.

...Miting ótkizgen kýni, keshqúrym Qabdyrahman Seyilghaziyn, Ghallam Shabbanov jәne meni jenil aq mashina qaghyp ótti. Men bir shetke múrttay úshtym, palitomnyng qúndyz jaghasy jyrtylghan, ýstim  - qan-qan. Qabdyrahman kapottyng  ýstine etpetinen týsip, sausaqtary  ilikken jerden myqtap ústap aldy, onyng qolyn ishindegi ýsh kisi úrghylap otyryp jerge qúlatty da,  jyldamdyghyn arttyryp kete bardy. Ghallam - din aman, tek túrghan ornynda qimylday almay,  qatyp qalypty («nervnyy stupor»).  Áytkenmen, «Azat» respublikalyq qozghalysy shtabyna shúghyl jedelhat jiberu qajettiligine baylanysty juynugha múrshamyz bolmay poshtagha bardyq, telegrafta isteytin Zura tәtemiz týrimizdi kórip shoshyp ketti. Al  ana ýsh búzaqyny bizding jigitter kóp úzatpay qolgha týsirip, milisiya bólimine tapsyrdy. Keyin bildik: bireui qalalyq MAY  basshysynyng - jiyeni, ekeui - zauyt belsendilerining serkesi men erkesi eken. Sondyqtan ba, ýsheuine qanday da bir jauapkershilik jýktelgen joq...

Shaghyn qala halqy  týrimdi jaqsy tanyp alghan. Ózge últ ókilderi de jadynda saqtap qalypty. Keshkilikte ayaldamada túrghanymda  avtobus jýrgizushisi meni kóre sala esikti tars jauyp, ornynan jyldam qozghalyp ketedi. Ýiimning syrtqy esigine eki ret órt salyndy. Taghy birde, qyshqyl qúiylghan sauyt dәl qasymda jaryldy. Keri yrghyp ýlgerdim, asfalit beti  qyshqyldyng uytynan appaq bolyp ketti. Osynday oqighalardan keyin Arystan Qaydarov (marqúm), Rafaeli Shaihov, Qanatbek Nәbiyev siyaqty azamattar meni syrtymnan baqylap, qorghaushyma ainaldy.

...Endi jogharyda keyinirek aitudy jón kórgen jaytqa toqtalayyn. Ózim ashyluyn sonshalyq tilep, belsendilikpen atsalysqan «Aqjol» gazeti redaksiyasyna meni qyzmetke almady, sóitip  men «Kemeden syrtqa laqtyrylyp», taghdyr tolqynynda bir batyp, bir shyghyp jýrdim.  (Qarlyghash Týgelbaevany on kýn istetti de, enbek kitapshasyn qolyna ústatyp qoya berdi). Sóitip, jeke problemalar qyspaghyna týsken mening sergeldeng ómirim bastaldy. Qogham da - ekonomikalyq qiynshylyq  qúrsauynda, azyq-týlik pen tauar talonmen bosatylady. Al  júmys joq, ýy joq, kýy joq, ne aurudyn, ne saudyng tiziminde joq men sekildi júmyssyzdargha  talon berilmeydi. №19 uchiliyshening jataqhanasynda jaldap  túrghan bólmemning ailyq tólemaqysyn tóley almaytyn kýige týstim, sol sebepti  odan shyghuym talap etildi.  Ash qúrsaq әri syrqat, onyng ýstine qoly qysqa әiel adam ýshin búl - auyr soqqy edi.   Key kezde әlsizdik pen auru saldarynan kózim qarauytyp, basym ainalady, qúlap týspes ýshin, býk týsip otyra qalyp, әl jinaugha tyrysam. Janashyr tuystarym  - alysta, múnda ózime aghayyn tútqan  adamdar teris ainalyp ketti...

Áyteuir, atasyna rahmet, múrat-mýddemiz bir, iydeyalas jigitter qol úshyn sozdy, óz kelinshekterine aitpay, talondarynan bólip beredi. Quanyshym qoynyma syimay shamam jetkenshe jýgire basyp dýkenge baramyn, amal ne,  men kelgende azyq-týlik «tausylyp qalady»... Osylaysha, 1991 jyldan  1994 jylgha deyin júmyssyz jýrdim. Joghary bilimdi maman retinde qyzmetke qabyldauyn súrap ótinish jazghan  mekemelerge men turaly týrli sypsyng sózder men aryz-shaghymdar ile jetetin kórinedi. (Búl turaly keyin bildim). Biraq ózgeler meni «qara qarghalardyng arasyndaghy aq qargha» siyaqty kórse de, mening ózimdi de, sol kezdegi auyr halymdy da el aghalary: Amangeldi Mendibekov, Vladimir Shokarev, Mәdeniyet Omarghaliyev, Quat Esimhanov jaqsy biletin. Áytse de, qanday da bir sebeppen mening júmyssyzdyq problemamdy sheshuge olardyng qúziretteri jetpedi...  Ózim ýmittengen «Qazaq tili» qoghamy da jәrdem ete almady. «Azattyn» belsendileri bolsa: «Sotqa jýgininiz!» - dep, kesip aitty, biraq, maqúl kórmedim. Últ mýddesi ýshin otqa týsuge tiyisti qazaqtar bir-birimen sotta tartysyp jatsa, dúshpan taba qylady ghoy...

Sol  qiyn kezende Qarlyghash pen Qanat Týgelbaevtar, Zýbәira Múqasheva, Kýlzipa Rahmetova, Zәuresh Mahadil, Arystan Qaydarov (marqúm), Qabdyrahman Seyilghazin sekildi  ýzengiles serikterim janashyr  tuystaryma ainaldy, mening azyq-týlik problemam azdap sheshildi. Oblys halyqtary Assambleyasy tóraghasynyng orynbasary  Q. Dәrjúmanov (marqúm), oblystyq músylman әielderi ligasynyng tórayymy  Z. Qojahmetova, audan,  qala әkimdikteri qyzmetkerleri  B.Sýleymenova, L.Demesinova, L.Núrghojina, R.Imanghaliyeva, Q. Bayysov,  audannyng auyl sharuashylyghy salasynyng mamany  O.Beysenbaeva, oblystyng belgili jurnalisteri  J. Bijanov pen Gh. Baltabay jautankóz, qamkónil shaghymda maghan ruhany qoldau kórsetip, jiger berdi. Qazaqtyng janashyry Asyly Osman әpkem men qogham qayratkeri Aysúlu Qadyrbaevagha aitar alghysym zor.

Babalary kenpeyildik pen keshirimshildikke  ýndegen darhan halyqtyng qyzymyn ghoy, ózime dúshpan kózben qaraghan qandastaryma kek saqtay almadym. «Bәrimiz -  bir ýiding balasy, bir qoldyng salasy» siyaqty emespiz be?», -  degen oigha jyghylyp jәne sol oimen belimdi bekem buyp, ayaghyma qayta túrdym, tabanymdy nyq bastym. Maqsat-mýddesi  әdil, isi adal qogham belsendileri taghdyr  soqqysynan keyin esin jinay almay,  ensesi ezilip ketse, olardy kim ýlgi-ónege tútady?..  Sony úghynghandyghymnan shyghar, qiynshylyqta jasyp qalmay, kerisinshe shiray týsip, shynyqqan ekenmin.  Tyn, sony  isterdi qolgha alyp,  «Jana qoldanystar» sózdigin jәne GRES, ferroqorytpa zauyty, ózge de kәsiporyndardaghy júmysshylardyng jalpy sany, últtyq qúramy, basshylyq qyzmettegiler sany, onyng ishindegi qazaqtardyng payyzdyq ýlesi, t.s.s. mәlimetterdi jinaqtap, statistikalyq derekteme -  «Derekter bankin» jasadym. 1994 jyly, qalalyq әkimdikke, til bólimin basqarugha qyzmetke túrdym, jaghdayym onala bastady.

Áytse de, jýregimdi ong qolymmen basyp túryp aqiqatyn aitayyn:  maghan bәrinen qadirlisi de, maqtan eterim de - «Azat» Qazaqstan azamattyq qozghalysynda jәne «Qazaq tili» qoghamynda últ mýddesining jýzege asuy ýshin tamshyday bolsa da qosqan ýlesim. Kezinde  tәuelsizdigimiz  ben egemendigimiz ýshin kýresken  «Jeltoqsan» úiymdary, «Azat», «Nevada-Semey» qozghalystary jayynda Elbasynyng ózi tolymdy  pikir bildirgeni jәne «Tәuelsizdikting alghashqy qarlyghashtary» atanghan qoghamdyq birlestikterdin  qyzmeti orta mektepting tarih pәni oqulyqtarynda jazylghany men ýshin - zor maqtanysh!

Qazir qúrmetti demalystamyn, beynetimning zeynetin kórudemin. Biraq zeynetker atanyp, ýide otyryp qalghan joqpyn. «Últ taghdyry» respublikalyq qozghalysynyng Pavlodar oblysy boyynsha ýilestirushisi, «Qazaq tili» qoghamy oblystyq úiymy Basqarmasynyng mýshesi retinde keleli mәselelerge aralasyp, elding ortasynda jýretinimdi de maqtan tútamyn!

Tek, bir ókinishtisi, «azattyqtardyn» aumaly-tókpeli shaqtarda erlikke para-par  tegeurindi is-әreketterin kenestik kezende shen taghyp, shekpen jamylghandardyng keybiri endi kózge ilmey, iygilikti isterding barlyghyn tek ózderine telude. Kisilikten attap ketu jaqsy emes,  biz sony bile túra kishilik tanytudamyz... Sol kezenning shynayy qaharmandarynyng kópshiligi óz aranda jýr, aghayyndar!.. (Ómirden ótken ýzengiles serikterimizding jandary jannatta bolghay!)  Atamyz qazaq: «Qyzmet et te, mindet qyl» demey me? Enbekting elengeni,  әdil baghasy berilgeni dúrys qoy.

Ras, bizder biraz jasqa kelip qaldyq, ózgege ókpe artyp, bireuge renish aitar jas emes búl. Ensesi biyik elimizding amandyghyn, egemendigimizding  bayandylyghyn Jaratqan IYemizden jalbarynyp otyryp tileytin   jasqa jettik.  Al bizding ómirbayanymyz ótken shaqpen jәne býgingi kezben shektelmese kerek, elimizding tarihyndaghy aqtandaqtar ashylyp,  erlerimizding taghdyryndaghy kómeski tústar aiqyndalatyn bolashaghymyz әli alda ghoy...

Sóz sony nemese súraqtar jauap tileydi

Dәl qajet kezinde ózim bastaryn qosyp, biriktirgen azamattardyng qazir maghan qoyatyn súraqtary az emes.

-Qalamyzdyng 40, 45, 50 jyldyqtaryna arnayy shygharylghan mereytoylyq bukletter men kitaptargha «Azat» qozghalysy» degen eki auyz sózding enbeuine ne sebep?

-Aqsudyng   5, 10, 15, 20 jyldyqtary nege atalyp ótilmedi? Kezinde býkil el bolyp, zorgha degende ashqyzghan aqjoltay gazetimiz  «Aqjoldyn» 20 jyldyghy nege eskerusiz qaldy?

- Egemendikting alghashqy kýrdeli kezeninde  ashyluyna ózimiz ýles qosqan túnghysh qazaq synyptary, mektepter, balabaqshalar, mәdeny ortalyqtardyng atauly kýnderinde biz nelikten nazardan tys qalamyz? Jas úrpaqtyng sanasy - otansýigishtik sezimge, iydeologiya  últtyq patriottyq tәrbiyege susap túrghan qazirgi kezende osy taqyryptaghy jiyn, forumdargha biz nege shaqyrylmaymyz?

- Bir jiynda 13 adam Aqsu qalasynyng «Qúrmetti azamaty» ataghymen marapattalsa da, búl ataqtyng bizding bir ókilimizge de búiyrmauy qalay? Ózge de marapattaular tiziminde tegimiz joq, saltanatty jiyndar qonaqtarynyng qúramynda  ózimiz joqpyz, nege? Qalamyzdyng 50 jyldyghynda mereytoylyq tósbelgiler  «aq jaghalylar» men «aghasy jaqsylargha» qos-qostan taratylghan desedi, al bizge  shaqyru qaghazy da berilmedi, sebebi ne?

- Álde azamattyq jәne demokratiyalyq qogham ornatu jolyndaghy zamanauy qazaqstandyq qoghamnyng bir tetigi bolyp otyrghan  bizding jergilikti biylik últshyl demokrattar men qogham belsendilerin bayaghy otarshyl Aq patsha men Qyzyl imperiyalar dәuirindegidey  qoghamnyng ógey balalary sanay ma eken?..

Búl saualdargha men jauap bere almaymyn, qúziretim jetpeydi, qala basshylyghy bolmasa...

Svetlana QONDYKEROVA,

Aqsu qalasy,

Pavlodar oblysy.

Abai.kz