Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 2755 0 pikir 21 Mamyr, 2013 saghat 08:04

Ámirjan Qosanov. Preziydent myrza, múnayshylargha raqymshylyq jasanyz!

Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa
Ámirjan Qosanovtan

 

Ashyq hat

Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa
Ámirjan Qosanovtan

 

Ashyq hat

Qúrmetti preziydent!

Demokratiyalyq kýshter qatarynda jýrgen úzaq jyldar boyyna men Sizding atynyzgha joldanghan qoghamdyq-sayasy manyzy bar talay újymdyq hattargha qol qoyyppyn. Búl joly Sizge sayasy astary joq hat jazugha bel buyp otyrmyn.

28 mamyr kýni QR Jogharghy sotynyng qylmystyq ister jónindegi sot alqasy Janaózendegi jappay tәrtipsizdikter ýshin sottalghandardyng isin qaramaq.

2012 jyldyng 4 mausymynda Janaózen isi boyynsha aiyptalghan 16 adam shartty týrde 3 jylgha bas bostandyghynan aiyrylugha kesildi, 5-ui amnistiyalandy, 3-ui aqtaldy. Sonymen birge, Roza Tóleutaeva 7 jylgha, Maqsat Dosmaghambetov, Naryn Jarylghasynov, Qanat Jýsipbaev - 6 jylgha, Shabdal Ýtkilov - 5 jylgha, Tanatar Qaliyev jәne Talghat Saqtaghanov - 4 jylgha, Núrlan Asqarúly, Qayrat Ádilov, Marat Áminov, Bauyrjan Nepes, Jaras Besmaghambetov, Múrat Qosbarmaqov - 3 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy.

Jan-jaqtan aqparat alghan Sizge Janaózen tragediyasynyng sebepteri men jaghdayaty mәlim dep oilaymyn.
Janaózendikter osy kýnge deyin Sizding sol ónirge barghan kezdegi múnayshylardyng talaptary әdiletti bolghandyghy turaly sózinizdi qaytalap jýr. Sizding osy sóziniz olargha quat berip keledi, әdilettik izdegen olardyng ýmiti men әli de senimin nyqtay týsude. Múnayshylardyng taghdyryn sheshu kezinde sayasat manyndaghy koniunkturalyq jayttar olardyng әleumettik talaptarynan bólek qarastyryluy kerek dep sanaymyn.

Basqalar sekildi men de o bastan Janaózen oqighasyn әsire sayasilandyrugha qarsy boldym. Ashyq alangha shyqqan sayasatkerlerding joly belgili, al ózderining enbek qaqtary ýshin dauys kótergen múnayshylardyng joly - basqasha. Sondyqtan biylikting óz qarsylastaryna degen qiyn da qily kózqarasy taghdyr aidauymen temir tordyng ar jaghyna týsken qarapayym enbekshilerding bolashaghyna әser etpeui tiyis! Men ýshin әrbir múnayshynyng jeke taghdyry, onyng bas bostandyghy men densaulyghy, otbasylarynyng amandyghy men baqyty manyzdyraq. Taza әleumettik sipattaghy problemalar dәl osynday búryn-sondy bop kórmegen dengeyge kóterilgenine men de qapalymyn.

Qandy oqighagha deyin әriptesterimmen birge men de Janaózende bolghan edim. Ereuilshilder alanda temirdey tәrtip saqtaluyn, qúq búzushylyqqa jol berilmeuin bir adamday qoldady. Ony men óz kózimmen kórdim. Olar júmys berushi men әkimmen kelissóz jýrgizu iydeyasyn qoldady, óz qatarlarynan sol kelissózge qatysugha tiyis ókilderin saylap ta qoydy.
Sóitip, qala әkimining kabiynetinde ýsh jaqty kelissóz bastaldy! Ókinishke oray, múnay manyndaghy bastyqtardyng kesirinen, dialog óz jalghasyn tappady. Eger de sol kelissóz toqtamaghanda, 2011 jyldyng jeltoqsanyndaghy qandy qyrghyn oryn almas edi!

Osynau sebepterdi negizge ala otyryp, men, Preziydent myrza, Sizden óz qúqynyzdy paydalanyp, gumanizm men adamsýigishtikting asqaq ýlgisin kórsetuinizdi súraymyn! Yaghni, isting Jogharghy sotta qaraluynyng aldynda múnayshylargha ne amnistiya berip, ne raqymshylyq jasasanyz! Ata Zanymyzdyng kepili retinde Sizding múnday qadam jasauynyzgha tolyq mýmkindiginiz bar!
Sizding búl sheshiminiz sottalghan múnayshylar men olardyng otbasylarynyng ýmitin jalghap, qoghamda gumanistik múrattargha degen senimdi nyghaytar edi.

Mening búl sózim múnayshylardy qoldaghan myndaghan pikirding bir mysqaly ghana ekenin әri de eng manyzdy sheshim qabyldau ýshin mýldem jetkiliksiz ekenin men týsinemin. Biraq sottyng basty sheshimi qabyldanar aldynda men ýnsiz qaludy jónsiz dep sanadym.

Jәne de men Sizding әrtýrli maqsat kózdegen lobbistik toptardan biyik qalpynyzda qalyp, óz otandastarymyzdyng - múnayshylardyng rizashylyghyn tudyrar layyqty sheshim qabyldaytynynyzgha senimdimin!

Ámirjan Qosanov,
Almaty, 2013 jyldyng 20 mamyry

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333