«Qazagro» holdingi qarjy naryghynan, onyng ishinde shetel qarjy naryghynan «Agrobiznes-2020» baghdarlamasy boyynsha tauar óndirushilerdi qarjylay sauyqtandyru ýshin 2 mlrd. dollar júmyldyryp jatyr. Ol ýshin shetel qarjy kompaniyalarynyng arasynda ózining evro obligasiyalaryn satyp (eshbir kepildiksiz), tiyisti qarjyny tartpaqshy. Búl turaly Auylsharuashylyq ministri Asyljan Mamytbekov Facebook әleumettik jelisindegi paraqshasynda jazypty.

Al 2 mlrd. qarjyny júmyldyru ýshin, holding belgilengen rәsimderden ótu kerek. Onyng biri -investisiyalyq reyting alu. «Álemde ýlken investorlar eskeretin, olardyng sheshimine tikeley yqpal jasay alatyn ýsh-tórt aq transúlttyq reytingilik mekeme bar (Standard & Poor's, Fitch, Moody's). Reyting bergen kezde búl mekemeler baghalanyp jatqan kompaniyanyng júmysyn, jaghdayyn jan-jaqty zerttep, әsirese qarjy jaghdayyna, onyng aktivterining naghyz baghasynyng tengerimdegi (balans) kórsetkishterine sәikes keluine, bar tәuekeldikterge qarap tiyisti bagha (reytingi) beredi», - dep jazady ministr.

Qarjysyn salardyng aldynda investorlar obligasiya shygharatyn kompaniyanyng qarjy jaghdayyn ózderi zerttemey, berilgen reytingige sýienip ózderining sheshimin qabyldaydy. Neghúrlym reyting joghary bolsa, soghúrlym qarjy alu mýmkindigi joghary, al qarjynyng baghasy tómen bolady.

«Qazagro» holdingi qarjy naryghynan, onyng ishinde shetel qarjy naryghynan «Agrobiznes-2020» baghdarlamasy boyynsha tauar óndirushilerdi qarjylay sauyqtandyru ýshin 2 mlrd. dollar júmyldyryp jatyr. Ol ýshin shetel qarjy kompaniyalarynyng arasynda ózining evro obligasiyalaryn satyp (eshbir kepildiksiz), tiyisti qarjyny tartpaqshy. Búl turaly Auylsharuashylyq ministri Asyljan Mamytbekov Facebook әleumettik jelisindegi paraqshasynda jazypty.

Al 2 mlrd. qarjyny júmyldyru ýshin, holding belgilengen rәsimderden ótu kerek. Onyng biri -investisiyalyq reyting alu. «Álemde ýlken investorlar eskeretin, olardyng sheshimine tikeley yqpal jasay alatyn ýsh-tórt aq transúlttyq reytingilik mekeme bar (Standard & Poor's, Fitch, Moody's). Reyting bergen kezde búl mekemeler baghalanyp jatqan kompaniyanyng júmysyn, jaghdayyn jan-jaqty zerttep, әsirese qarjy jaghdayyna, onyng aktivterining naghyz baghasynyng tengerimdegi (balans) kórsetkishterine sәikes keluine, bar tәuekeldikterge qarap tiyisti bagha (reytingi) beredi», - dep jazady ministr.

Qarjysyn salardyng aldynda investorlar obligasiya shygharatyn kompaniyanyng qarjy jaghdayyn ózderi zerttemey, berilgen reytingige sýienip ózderining sheshimin qabyldaydy. Neghúrlym reyting joghary bolsa, soghúrlym qarjy alu mýmkindigi joghary, al qarjynyng baghasy tómen bolady.

Qazirgi uaqytta «Qazagro» holdingi egemendi (suverendi) dengeyde reyting alyp, belgilengen keste boyynsha 1 mlrd. dollargha ózining obligasiyalaryn satty. Qarjy birneshe kýnning ishinde Holdingting esep shotyna týsedi. Kelesi jyly taghy bir milliard dollar osy jolmen tartpaqshy. Sóz arasynda aityp ketetin jay, elimizding «Qazmúnaygaz», «QTJ», «Qazatomónerkәsip» jәne t.b. aty shuly múnay-gaz tútqalaryn ústap túrghan, respublikalyq dengeyde monopolist bolyp sanalatyn kompaniyalardyng reytingileri bir-eki saty tómen. Anyqtama retinde: bir elding mekemesi sol elding ózining reytingisinen joghary reytingi ala almaydy, sondyqtan «Qazagronyn» alynghan reytingisi alugha bolatynnyng ishinde eng jogharghysy.

«Aytylghannyng bәri tek aqparat retinde ghoy. Óitkeni, qúrmetti dostar, ony basqa aqparat kózinen de estuge mýmkindikteriniz bar. Mening negizgi aitqym kelgeni - osydan ýsh-tórt jyl búryn bastalghan "Qazagronyng aqshasyn iship-jep qoyypty, jymqyryp qoyypty, jappay jemqorlyq" degen u-shu, du-du әngimening bәri qayda qaldy? Onday faktiler bolsa, holding qalay egemendi dengeyde reyting alatyn edi. Álde, reytingilik mekemelerding bergen baghasy búrys pa? Álde sayasy astarsyz, sabyrlyqpen, obektivti týrde shu shygharyp túrghan súraqqa qarasa, tanylyp, úsynyp jatqan tez piskish sheshimderden, jasalynyp jatqan tújyrymdardan bólek, mýldem basqa pikir men kózqaras tabugha bola ma?» - dep jazady Mamytbekov. «Sonda qazirgi auyl sharuashylyghy salasyndaghy súraqtardyng ainalasyndaghy dýbirding astary nede? Súraq kóp dostar, sondyqtan bagha qoyyp, qorytyndylaghangha asyqpayyq», - deydi ministr.

Abai.kz