Dýrildegen  dәuirdin  dәureni  jýrip  túr. Eriguge  de  zeriguge  de  shama  joq. Jahandanudyn   aldynan   jalbandap  shyghugha  jantalasyp  baghudamyz. Nege  ekeni  beymaghlúm, qazaq   bolyp   qaludan, qazaq  bolyp  ketuden  qatty qauiptenetin  synaylymyz. Tildin  týbiri,  últtyng tamyry  taptauryndy  taqyrypqa ainaldy. Barghan  sayyn   batystyn   balaghyna  basy – kózimizben  entelep eminip baramyz. «Dәndesin, dәndesin ústap   alayyn» dep batys  shyghyspen shyghysqysy  kelip  otyr.  Qazaqylyghymyzdyn  da  qaryq  bolyp  túrghany   kisi qyzygharlyqtay  emes.  Birine-biri qyr  kórsetpese qyry  synatynday qazaqy  qalpymyzgha basyp  tilge, dinge, dilge, rugha, jerge  bólinetin qynqyl-synqylymyz endi jynysqa jarylatyn syrqatqa   kóshkendey.  Songhy  kezde  úrlyq  jasau  men  ótirik  aitu sekildi  júqpaly  aurudyng da sanamyzgha sinip, boyymyzgha jayylyp  bara  jatqany  bayqalady.  Qaghynan jerigen túlparday, túghyryna  sanghyghan  súnqarday  ózimizden  ózimiz  bezinuge beyimdele  bastaghandaymyz.
       

«Balagha  úrynba bәlesi  júghady, qatyngha  jolama  qarasy  júghady» deytin  beker  bolmady. Balany qoldan  shygharyp alghanymyzdy moyyndaugha  moynymyz jar bermey, qatyndarmen «qaqpaqyl» oinaugha kóshtik. Qatyn bitken alaghyzyp úiyqtap, alabúrtyp oyanatynday halge jetti. Sebebi, әieline jaltaqtaumen jan saqtap jýrgender qolynda túrghanda qoldyratyp, tenestire salyp jaqsy  atty bolugha  jantalasyp  jamyrasa qol soqty. Sening taghdyryndy syrtynnan sheshe salady. Sen oghan sene salasyn, degenine kóne salasyng dep dәmetedi. Tenestirgende de tenseltip jyghayyn dep otyrghan  kórinedi. «Qúday úrayyn degen jigit qoynyndaghy qatynymen qas  boladyny»  eskermeydi esil erler. Aytyp otyrghan uәjderining әli de auy men bauy  bitpegen, on ekide bir núsqasy joq. Dýdәmәl dýbәra dýrmekpen eldi  dýrliktirgen atqaminerler әieldi әspetteuding «әdemi» әdisin  oilastyrghan. Tilep alghan aurugha daua joq deytindi әielder de endi úqqanday. Alayda,   әielderdi tenestiru – tendik  berip  qútylu emes,  itjyghys bolyp útylu  ekenin erkekter anghara aldy ma? Áyelding dәrejesin ósirdik, erkekti әielding dengeyine týsirdik. Qay jerden úttyq, qay jerde útyldyq?
Ásirese jas әieli barlargha qiyndau. Sýiiktisi ózinen 10 jas kishi  bolsa, 10 jyl boyy terezege telmirip, esikke elegizip, balasyn oinatyp, qazanyn qaynatyp, sarghaya sarylyp kýtetin  boldy.  Búl da tәubege keluding bir mýmkindigi  shyghar.
Ata salttan ajyrap bara jatqandyghymyzdyng anayylyq kórinisi de «qatyn bәsekede» anyq bayqaldy. Aqyl aitarlarymyz anadan tughanday emes, aidan týskendey tasyrlyq tanytty. Keshe ghana auyldyng qara topyraghynda aunap er jetkender, qara siraqtan  dara  siraqqa ainalghanda  ananyng azaby  men әjening әbigerin, tipti әlpeshin da úmyta bastaghanday. Syqpyt tanytsa, bolashaqtyng bozborbaylarynan ne ýmit, ne qayyr? Nazymyz týgili sózimizdi tyndatatyn qúlaq tappay  sendelermiz. «Ákemdi  alsan  al, Qúday,  sheshemdi  alma, shekpen toqyp berse de ólmeymin ghoy» degen tileui qabyl bolghan bala-shaghasyna bas-kóz bolyp, bas iyesining oshaghyn óshirmey, shanyraghyn shayqaltpay saqtap otyrghan Ot-Anasynyng birer jasyn  kópsinetindey kórgensizdik bizge tәn be edi?

«Oraq  ústap  әken  qalghansha, oimaq  ústap  sheshen  qalsyndy»  úrandap ósken  úrpaq  emespiz  be?

Teginen tegi jarymaghan  teksizderdin  ghana  dengeyi  tiynnyn  synghyrymen  ólshenedi. Aqsha  berse  anasyn  da  saudalap  jiberuden jýzi janbaytyndar, «túqymdy  qúrtudyn, ómirdi  qysqartudyn  tәsili» talqygha  salynsa  da  bas  shúlghyp  shybyndap, qolyn  shoshayta  saludan qysyla qoymaydy-au. Allanyn  jazasy – halyqtyn  nazasy  ekeni  eshqanday erejege engizilmegen.
Ortayynqyrap  qalghan  qazynanyn  qara  qazanyn  qatyndardyn  qara kýshining esebinen toltyrudyng tәsilin oilap shygharghan saqaldylar men  saqalsyzdardyn   saqalsyz  sayasaty tyghyraqtap   shyghudan  góri, tyghyryqqa  tireludin  basty  belgisi. «Sugha  ketken tal qarmaydy» degendey,  qysylghanda  qatyndy es kórip, búl  joly da ainalyp  kelip  tómen  etektilerding etegine oralugha tura kelgen synayly. Qaryzgha qatyn alyp,  nesiyesin qatynyna  tóletetin qazaqtyn  múnday  tәuekelshil mәrttigine tandanyp  jarymaysyn.

Degenmen, «Halyq  Qúdaydan  bir-aq  jas  kishi» deytin  ataly sóz bar. «Aytylmaghan sózdin  atasy óledi, aitylghan sózding qatesi  óledi» degen  halyq orynsyz «qaljyndy» kótermeydi. Ómirsheng da ózekti mәselening songhy týiini, әdil pikir men bayypty pәtuә da halyqtyng enshisinde. Ózimbilermendik,  әsirese Qúday tenestirmegendi tenestiruge qasarysyp qarsylyq jasau  Qúdaygha qyr kórsetumen  ten.
Áriyne, qoly aldyna, tili auzyna simay, qúl ústap, kýng júmsap, qazynasyn qamdap alghan, balasy baghuly, qazany asuly, tósegi saluly hanymdar bar da, mandayy tandayyna jabysyp, basynyn  teri  borbayyna  tamshylap,  janyn janyna   jaldap,  qynqyldap jylamay, eshkimnen eshtene  súramay, taramystay tyrysyp, qara aghashtay  qatqan  otyn – qatyndar  bar. Olar «baltalymen  alyssang da, qaltalymen qaghyspa» – dep  balasyna basu aityp tәrbiyeleydi. Ala dorba arqasynda, nәpaqasy tósqaltasynda, jalqau   bayy jeteginde, sharanasy eteginde, ebil-debili shyghyp, sýrinip-qabynyp  jýrgen qatyn-qalashtyng esebinen qalaulylar qatargha ilinip, qayqayyp,  marqayyp otyrghandaryn oigha alyp qoysa artyq etpes edi. Tipti tepenbiykelerdi temirmen salystyrghan kýnde de temirdi opyrmaydy, teben jasau ýshin de eng әueli balqytady. Senim artqan  serkelerding serkeligi selk etkizer sesinde ghana emes, es toqtatar esinde  bolar  dep  oilaymyz.  Halyq qalaulysy atanu jaqsy, halyqtyng qalauyn tabu – erlik. Halyqtyng úly bolu mәrtebe, halyqtyng qúly bolu – mindet. Tompayyp otyrghan tóbedegiler, ompayyp otyrghan tómendegilerding qoshan tirliginin     oy – shúnqyryn «dayyn qoyylymdardan» emes, jabayy jayylymdardan jayaulatyp bir aralap bayqasa.
 

Ata-baba dәstýrinde eshqashan әiel men erkekti tenestiru degen týsinik, týisik bolmaghan. Ony kýpirlik sanaghan. Ózi nәzik, ózi  kórkem, ózi sezimtal, iykemdi de sýikimdi qyz balanyng taldyrmash tabighatyna qiyanat jasamay  tóbesine  kóterip,  tórine  shygharghan. Al, ózi dóreki, ózi dýt, jabayylyghynan   anayylyghy asyp týsetin erkek  kindiktini bas asauy basylghansha «er azyghy  men  bóri  azyghy  týzde» dep  ýikýshik  bolyp  qaludan  saqtandyrghan. Áyeldi  úrpaqtyng úyasy  sanaghan, qabaghyna qaraghan,  keregine jaraghan, aituly  әjelerin  әulettin  pirine balaghan. Qútty  qúrsaqtan  tekti  úrpaq  taraghan.  Osy asyl qasiyetterimizdin  astarynan  últtyn  jandy jerin  janshyp basqan ozbyr  sayasat  san jyldar sanamyzdy sansyratqanyn әli de týsinip  ýlgermegendeymiz.

Tendikten teperish  kórgen  qaradýrsin  qatyndar   arzan  júmys  kýshinin  kózine,  jalghan   qoshamettin   qúrbanyna  ainaldy.  Áyeldi  tozdyru   arqyly  úrpaqty  azdyrudyng әkki tәsili tәlimge kóshti. Bala tuyp ot basynda  otyryp  qalu qorlyq sanaldy. Bes jyldyqtyng josparyn  beline  baylap, qúimyshaghy  qayqayyp, jatyry ayaghynyng basyna týsken  alakónil  anadan  dala  kónil  danghaza  úrpaq  órbidi.
Ekpindi enbektin  qyzuymen   aq sýtin  kýidirip, sәbiyin  uyzyna  jaryta almaghan,  emirenip   meyirimin  daryta   almaghan  dalban  etekterden  tughandar  kenezesi keuip, óshin emizikten  alyp, ashygha  qúmartyp  ósip,  óksigin  ókpesinde  saqtaghanyn   keshteu  baghamdadyq.  Araq   ishuden  de,  abaqtygha  týsuden  de  talay  eldi  shan  qaptyryp  ketkenimiz de sol  zәrli  tamshynyn  tamyrda  qalghan  uyty  bolar  bәlkim... Tabyskóy әielderding kópshiligi ózimbilermen  órkókirek keledi. Qoyghan jerden tabylatyn  qoy minez erkekterding qalqayyp  otyrghanynan asa qaymygha qoymaydy. Jaman baydy oqtaugha teneytin  sharasyz  mәtel  sodan qalghan.

Qyzdyng qyzyghyna qyzyghyp, jiyn-toyda «alyp  qoyshy» dep  qiylghan, shylym  shekkenge  ottyq úsynghan qyzyq  kórgish  kónilshekterdin   «qúrmeti» әli ortayghan joq. Búzylghan qyzdar borangha  úrynyp búzylmaydy. Senip  qalghan serigi, selge ketken senimi búzady. Búta kórse buyny bosap  búratylyp  jyghylatyn jyryndylardyng jymysqy әreketi әdepsiz әdetke ainalady. Qyzyqtan  shyjyq   shyryldap   shyghatyny  «orda  búzarlardyn»  oiyna  kirip  te  shyqpaydy.  Ókinishke  oray, búl da  bizdin  qogham, búl  da  bizdin  adam, búl da bizding shyndyq. 

Ózin syilaytyn júrt torghayy joghalsa topan su qaptaghanday  kýnirenedi. Bizdin  eldin  aqyldy  da   bilimdi,  tekti  de izetti  qanshama  boyjetkenderi  jattyn  tósegin  jylytyp, úrpaghyn  órbitip  dýniyenin  tórt  búryshyna   tastay  batyp, suday  sinip  ketti, әtten... Perzentke  zar  bolyp  jýrgenderdin  tәleyine bizdin  qúrsaghy  asyl  qyzdarmyz tura  keldi. Osy jóninde  jarty  auyz  sóz  qozghaghan  shendiler men  shekpendilerdi  әzirge  eshkim bayqamady. Erkindikting ózine erkek minez  kórseter  degen  kósemderge  aitarymyz  jeterlik.  Kýn  ótken  sayyn  súmdyqqa  tandanudan  sharshay  bastadyq. «Balany  tuyp  berse  boldy, ózim  birdeme  etip  baghyp ýide  otyramyn»  deytin  erkekter, erten  balany da  ózi tabamyn deuden tayynbas. Áueli beti óledi, odan song eti óledi. «Qoly úzynnyng qorazy júmyrtqalaydy»  degen  maqal osyghan sayady. Qoldan  úryqtandyrudyn,  jynys almastyrudyn   dәuiri  dәuirlep  túrghanda   múnday   soraqylyqtyn   ózi tabylghan  tәsilge  ainaluy  ghajap  emes.
Halyqtyn  «tayqazanyn»  qotara qashqan   alghyshtar  men jegishterdin  jegenin jelkesinen  shygharugha  jigeri   jetpegen  qauqarsyzdar  qarajat  ón-dirudin  qandayynan da qaymyqpaydy. Osyndayda, aitar oidy  aspannan sau-maysyz, jerden  qazbaysyz. Halyqtyn  óz  sózine  jýginesiz, kiyesine  iyilesiz.

«Erkek  týlki  týz  saqtaydy,  úrghashy  týlki   in  saqtaydy»   degende,  tili  salaqtap, qúiryghy  búlghaqtap  úrghashysy  úlyp  týz  kezip  ketse  iyesiz qalghan  ýngirdi  kim  saqtaydy,  esinep   otyrghan   erkegin   basynyp  peri  menen  jyn  saqtaydy ...» dep  úiqas  qualay  jónelesin.

Ásirese, ertengi  «63»-terdi  oilaghanda,  keshegi  múzday  mektepte, tastay partada  otyrghan,  shekesinen   ayaz, tabanynan  syz ótken  almaghayyp   ótpeli  kezennin  «tәjiriybe synaghynda» synalghandar kóz aldyna  keledi. Belsizdik  pen  bedeuliktin  beldigin buynghan  buyn  da  osylar bolatyn týri bar. Resmiy  derek boyynsha qazaqtyng 25-50 jas aralyghyndaghy ýiden ketpegen  qyzdarynyn  sany 360 mynnan, jýrip  qalghan sýr boydaqtary 150 mynnan  asady  eken. Búl degenimiz osynsha kóterilmey qalghan shanyraq, tuylmaghan  úrpaq, jalghyz  basty kәrilik. Áyel otynyng basynan tappaghan  baqytty  býkil әlemnen  izdese da taba almaydy. Erkeginen keyin esikten kirgen әieldin  ýiinen bereke qashady.  

Ertengi  nemere – shóberege ynyrshaghy   shyghyp, ynyranghan  әure  emes, emirengen әje qajet. Úryq  pen jatyrdy eshkim  investisiyagha úsynbaytynyn týsinsek «Kóp  qorqytady, teren  batyrady» degen  batyr babalardyn  úlaghatyn  úran  etip  ústanu  útqyr  sheshim  bolar  edi.

«Bireu tonyp sekiredi, bireu toyyp sekiredinin» keri keletindey. Qatyndardyng zeyneti beynetinin  esebinen jinalghanda, nәpaqasyn  tauyp, nesiyesin  jauyp, baqshasyn  salyp, balasyn  baghyp, oshaghyn  jaghyp, malyn  sauyp, jýnin  týtip, kýieuin  kýtip,  qúrtyn qaynatyp,  túrmysyn  jaynatyp   silelep jýrgen qatynnyn  qimyldaghan  qoly  men  qybyrlaghan  auyzynan  da  ókimet birdeme dәmetetinin  estip  qaldyq. Búrynghynyng qatyny ashulansa, qazan qaynatady deytin edi, qazirgining ashynghan qatyny qazandy tóbene qaynatudan tayynbaydy.

Malynyn  jayyn janynan búryn  súraytyn  malsaq  babalarymyzdyng әruaghyn tebirentip, aqylymyzdy at tepkendey, ata kәsipting qasiyetin  ketirip, jattyng mәrtebesin ósirip, qoyshy boludan qorlanyp, aidaladan  kelgen «ayqalpaqtargha» jaldanyp, malshygha jalshy  bolugha ainaldyq. Tegi  kýmәndi, keleshegi  shýbәli  búratana júrttyng búqasyn búidalap, búty-basyn sipalap, qazaqy  tayynshany  tasyghan   tabysqa  ainaldyramyz  dep  bir  shashyldyq. Sýt  búlaghyn  aghyzady, sýbeli et  jegizedi   degen kelimsek qúnajyndardan «qúbyjyq» shyghyp, ýiitip  jiberip óshimizdi  aldyq  әiteuir.

Daqpyrt ýshin as ta tók as berip, ata-baba әruaghyn dýrmekke ainaldyryp, bazar bәsekesinen mazar bәsekesine kóshkender ata-baba ruhyna    layyq boludyng tetigin teginen jetken amanatty aman saqtap qaludan izdese,    shirkin...
Dýnie dýmpulerden dýrligip  túrghan qily  kezende keyde shetten  alghan bilim ýiden alghan tәlimmen ýilese almaydy. Keybir elderden  ýirenetinimizben  qatar  jiyrenetenimiz  de  jetip  artylady. Tipti qúlyqtyq  qúndylyqtary qúlazyp qúldyrap ketken elderge elikteuden saqtanatyn da uaqyt jetkendey.

Áyelderding ómiri erkekterden úzaghyraq bolatynyn aldyn-ala esepshotqa qaghyp, artymda qarayyp qalmasyn dep otyrghandar kempirding qarasyna zar bolyp jýrmesin. Beti әrmen bolsyn, sausyldaghan, saudyraghan shaldar  kóbeyse  qarttar ýii azdyq etip, qariyalar qalashyghy boy týzer.

Búl tensheuding eng qauipti qasireti últty últtyn  esebinen kemitudin, kemite  otyryp  kemsitudin, týpting týbinde óz topyraghynda topyraq sipatudyn   bastapqy amaly ghana. Tapqanymyz  joghaltqanymyzdy qayta  satyp alugha  jetpey  jelkemiz qyrday boluy әbden mýmkin. Auzymen qús tistese de  әieldin  aty  әiel, edirendese de erkekting aty erkek.

Eger azamattar qyz-kelinshektermen kisilik salystyryp, ýzengi qaghystyryp, tarazynyng basyn teng ústap jýruge talpynsa, biylikting qorjynyn da teng bólisip, erlikting ýlgisin kórsetsin. Sausaqpen sanap, astyn syzyp, aitar atqa tilge tiyek etip jýrgen әielderdi tizbelegennen góri, auyr beynet arqalap, arsa-kýrsisi shyqqan qatyndardyng da tizimin tizip, týgendeytin kez keldi. Múndayda «qyzdyng joly  jip-jinishke» bola qalady da, azap arqalaghan әielderge danghyl jol sayrap jatady.

Qashanda, qay zamanda da sayasatty әiel jasaydy, erkek jýrgizedi. Áyel  eshqashan aldanbaydy, aldanghan bolady dep bas shayqaydy batystyn  aitqyshtary. Endeshe, erkekterimizge qatynnyng tóniregindegi «qatyn  әngimeden» ózge de  ózekti  taqyryptyn  qozdatar  qozy kýl astynda kómuli  jatqanyn esterine salghymyz keledi. «At túyaghy  jetken  jer  bos qalmasyn»  degen Bәidibek  biydin  qasiyetti ósiyeti de  sayyn  dalany  saqtap  qaludyn  búljymas  erejesi emes  pe. Jútqan   aua, ishken susyn, anyzaqqa ainalghan   adyr, qúlazyghan jaylau, qarausyz jatqan  orman, qamalsyz túrghan  qorghan, auyz susyz auyl, ulanghan kól, qaqys tolghan qala, búralqy iyt, búratana sóz, audaryspaq til, dýbәra  dil, aldausyratqan din mәselening mәselesi emes pe?
Shylbyr-tizgin  ústaghandar jalghan  aqpar beruden, jaghynyp qaludan, joghyrydan qorqyp  jorghalaghannan, tómendegini ýrkitkendi ýrdiske  ainaldyrudan azat bolsa  arqa sýier arysymyz bar dep arqalanar edik. Esikten kirgenderdi  erkinsitpey, tór meniki degizbey, shalqaytyp túryp shanyraqqa  qaratyp  alghannyn  da  aiyby  joq. Tilining sheberligine, tarihynyng terendigine, dәstýrining beriktigine tәnti ete bilgen el ghana eldik kelbetin moyyndata alady.

Sýisek  qúlay sýiip, sensek attan audarylyp týsetin aqkónildigimizden de  keyde qapy qalamyz. Qaydan ne kelse  de talghamay, tandamay, tolghamay, shaynamay kózimizge týskendi, aldymyzgha kelgendi júta beretin júrtqa  ainalyp  baramyz. Eshkimdi eshkim eshqashan jarylqamaydy. Berseng jaghasyn, bermeseng daugha qalasyn.

Qysqa jipti kýrmeuge  keltire almay jýrgen qatyn-qalashtyn  qarbalas  tirligi  qara  bastyn  qamyn jasau  emes, eldin  halin kóteru. Áyel mәselesi  әlem mәselesine ainalghan alasapyran almaghayyp zamanda kórgensizdikke kózimiz ýirenip, eserlikke etimiz ólip ketti. Qazirgi tanda  jalghyz  basty ana,  tiri  jesir, «óli jesir» degenderdi bylay  qoyghanda, úryghyn qúmgha, túqymyn túzgha  shashyp, tapqyzar-tapqyzbas túra qashatyn  «әtesh» erkeksymaqtar, satugha týsken  bala, shashylyp  qalghan  sharana, tәnin  saudalaghan bozbala men boyjetken, zorlanghan sәbiy  aitatyn  da  qoyatyn  әngimege  ainalyp, jetimhanalar men qarthanalardy ashyp  ta, jauyp ta ýlgere  almay batys bolamyz dep shatys  bolyp jatqan joqpyz ba?
Áyel  eldin  kýni  emes, әiel  eldin  Kýni bolugha  әbden  layyq. Ana – Otan, Ana  – Jer, Ana – Til. Baytaq jer  bay ólkeni súghanaq kózding súghynan saqtau da, iyen dalagha iyelik etetin úrandy úrpaqty baptau da, aq uyzgha toyghyzu da, qyranday qanat jayghyzu da әiel – ananyn  ghana húzyrynda  ekenin  esten  shygharmayyq. Ol  adamnan emes, Alla taghaladan kelgen búljymas búiryq.

Búl aitqandarym kósemsu de emes, sheshensu de emes, shyryldap shyqqan shyndyghym. Júrttyng kóbining kýbirlep, jybyrlap, sybyrlap,  sambyrlap  aityp  jýrgenderin  men  dauystap jetkizdim. «Sybyrdy   Qúday  estimey  me, Qúdaydan  jasyrmaghandy  qúldan  jasyrma» deydi  eken. Áli jetpegen aqyretshil, qúldan da bir sóz degen syqpytymyz osynday. Búl bebeuletken tolghaqtyng bas-ayaghy emes, taratylyp aitylatyn, tolghantyp jazylatyn әielge baylanghan últ taghdyrynyng bas taqyryby ghana.

Uaqytty ótkizuding eng ozyq  tәsilin ruhymyzdy tikteuden, sanamyzdy silkintuden, jigerimizdi janudan, namysymyzdy qayraudan izdegenimiz abzal. Amanat arqalaghan әrbir  atqaminer  azamat qoghamdaghy bir dertting dauasyn talmay izdese, shipasyn tabugha janyn salsa attan týskende el-júrtynyng betine tura qarap ar aldynda adaldyq tanytar edi.

Men, Elbasynyng «Úrpaqqa  ósiyet» kitabyndaghy  «Áyel – ómirdin  tiregi ghana emes, ómirding ózi» degen ómirlik ústanymynday aitylghan kemengerlik tújyrymyn quat kóremin. Ómirding ózindey ómirdi jalghastyrushy әiel-ananyng ózegin taldyrmaytynday qamqorlyq jasaytynyna senemin. Ájelerding ruhyn tómendetpeytindey, analardyng abyroyyn alasartpaytynday, atalarymyzdyng aqiqat jolynan  ainymaytynday, qazaq qyzdarynyng ór túlghasyn túghyrynan týsirmeytindey  azamattyq  tújyrym, kemel  sheshim   jasalatyndyghyna  kýmәnim  joq, ýmitim zor.

Abai.kz