«Auyl jaqqa bir baryp qaytpasam» dep biraz jyldan beri oilap jýrsek te, reti bolmady. Aqyry shalqadan týsip qiyaldamasqa, lәj bolsyn ba, qiyalgha erik beresin. Tughan jerding shóbi de, shóngesi de óleng bolyp, qurayy qúbylghan qu zamandy sybyzghyday syzylta jóneledi. Kókireging qobyzday kýnirenip, «baqsynyng molasynday jalghyzdyghyndy» eske salghany­men, «eski zanymen jýrgen elindi» tau qozghalsa, qozghalmas úly mahabbatpen jaqsy kóretinindi sezingenine de sansyz shýkir aitasyn...

«Qamzanyng balasy...»

«Auyl jaqqa bir baryp qaytpasam» dep biraz jyldan beri oilap jýrsek te, reti bolmady. Aqyry shalqadan týsip qiyaldamasqa, lәj bolsyn ba, qiyalgha erik beresin. Tughan jerding shóbi de, shóngesi de óleng bolyp, qurayy qúbylghan qu zamandy sybyzghyday syzylta jóneledi. Kókireging qobyzday kýnirenip, «baqsynyng molasynday jalghyzdyghyndy» eske salghany­men, «eski zanymen jýrgen elindi» tau qozghalsa, qozghalmas úly mahabbatpen jaqsy kóretinindi sezingenine de sansyz shýkir aitasyn...

«Qamzanyng balasy...»

Shaghanghol dep atalatyn auyl ortaly­ghynan bes-alty shaqyrym, Kekjek tauynyng etegindegi shaghyn qystaq – tuyp-ósken topyraghym. Kók dónennen jýirik kónil qanat qaqqanda, búryn qalay jýrip ótkenindi sezbey de qalatyn joldyng beli jazyldy. Myng kýnning bir kýnine ghana jazylatyn jalghyz Jaratushyny jýrekpen sezine alatyn, jan rahatyna bóleytin ghayyp mezgil de osy. Dәl osy. Qiyaldap jatyrmyn degennen góri, qalqyp jýrmin degen dúrys shyghar. Qara joldyng batys jaghynda sarqyrap aghyp, jalanash Shaghanghol jatyr. «Bayaghyda osy ózenning boyy it túmsyghy ótpeytin jynys orman bolatyn, «Mәdeniyet tónkerisinde» «shpion jasyrynady» dep «belsendiler» týgel otap tastady». Ýlkender osylay aitatyn. Sol zobalannyng kuәsi bolyp, aspangha boy sozghan jalghyz terek bizding auylda. Júrt bir bútaghyna da tiyispeydi, «Kiyeli aghash» ataydy. Qajeti jetip, qajygha barghan tirkis shal – Tókenning ýii jalghyz terekting qasynda. Biraz balanyng sauatyn ashqan múghalim Nәsip­qan osy kisining balasy. Odan keyingi ýy – Áusәpiydiki. Emshi, otashy, qúsbegi. Ýiinen alys-jaqynnan shúbyrghan kisi ýzilmeydi. Mertikken, dertine shipa tappaghan beybaqtyng bәri osy ýiden tabylatyn. Eskishe hat tany­ghan, dәrigerlik mamandyghy bolmasa da, jazbaytyn auruy joq. Qisyq bitken, kýl-talqany shyqqan sýiekti sausaghymen sanap, oryn-orynyna salatyn. Qazaq «Jinishke auru», «Qúrt auru», t.b ataytyn dert-der­bez­ding bәri jazylatyn. Qalanyng dәrigerleri: «Shanhaygha aparyp kórsetpesender, basqa jer emdey almaydy», – degen nauqasy da Áuennen jazylghan-túghyn. Áytpese, Shanhay qayda, qazaq qayda? Shanhaydy qoyyp, audan ortalyghyn jylyna kórse kórdi, kórmese ol da ertegidey elesteytin qarapayym sharua­nyng qaltasynyng jayyn aitsanshy. Áueng shal kórsetken qyzmeti ýshin eshqashan eshkimnen aqy dәmetpeytin. Júrt ózi razylyghymen syi-siyapatyn jasap jatady. Keyin sol jaryqtyq seksenge kelgende: «E, Qúday! Osyn­sha jasqa kelgende kelin-keshekting jalanash tәnin kórsetpey, tezirek alsang eken», – dep dúgha qylyp otyratyn edi. Sol sekseninde ketti. Auruy jangha batyp kelgen qyz-kelinshekti sharasyz emdegenimen, ishtey úyattan órtenetin kórinedi... Al, anau auyl­dyng qaq ortasyndaghy shatyry biyik, enseli ýy – Qasanbay aqsaqaldyki. Qasekeng kezinde Ospan batyrdyng senimdi serigi, oqqaghary bolghan, jaujýrek batyr kisi dep estip óstik. Tilining mýkisi bar. Qara temirdi qayyssha iyleytin ústa. Ashulanghanda ýlkenge de, kishige de «Oshpannan jaynynyng aityq pa» deytin jalghyz-aq sózi bar. Mýkis tilimen Ospan batyr turaly talay әngimening basyn qayyrghan. Ataq, medali qúmar zamannyng úrpaghy bolghan song ba, soghan qatysty aitqan hikayasy jadymnan óshpeydi. «Ospan batyrdy aldap-sulap, keudesine medali taghyp, óz yrqyna kóndirmekshi bolghandargha bahadýr: «Men keudesine әlpenshek-sәlpenshek tagha­tyn qatyn ghoy dep pe en! Qúryndar, týge! Últym­nyng azattyghyn ataq-abyroyyna satatyn satqynyng men emes!», – dep jauar búlttay týnerdi batyr», – deytin Qaseken. Ózi Tarym týrmesine otyryp keldi. Bandy atanyp, jiyrma jylgha jazasy kesilgen jaryqtyq merziminen búryn bosatylypty. Qara qytaydyng kýni týsipti. Qúm arasyndaghy týrmeni tekseruge kelgen qytaydyng joghary shendi әskery basshysy mingen kólik búzylyp, aidalada qalady. Mashinanyng aldynghy eki donghalaghyn ústap túrghan oq temir mayysyp, mysy qúryghan shendi-shekpendi amal tappaydy. Qasanbaydyng ústalyghyn biletin bireui: «Ana saqaudy alyp kelinder. Ágәrәky myna mashinany jóndey alsa, merziminen búryn bosatamyz», – dep uәdesin berse kerek. Qolynda eshqanday qúral-jabdyghy joq Qasekeng oq temirdi sheshkizip alyp, astyna laulatyp ot jaghady. Temir әbden qyzaryp, balqiyn degende eki-ýsh jigit tep-tegis qyp jayyp qoyghan qúmnyng ýstine salmaqtap tastay salghanda, qisyq temirding qyrysy jazylady. Auyzdary ashylyp, anqiyp qalghan qytaylar uәdesi boyynsha Qasanbaydy merziminen búryn bosatady...

Tarym týrmesine mening atam da jiyrma jyl otyryp keldi. Qol-ayaghyn kisen qighan sol jaryqtyqtyng beynesi de emis-emis esimde. «Qúday saldy, qúl kóndi» degen tәu­besinen janylyp, kórgen qorlyghyn shaghyn­ghan sәti joq edi. Dәret alyp, «Ýsh qissany» oqyp otyratyn. Payghambarymyz dәuirinen syr shertetin ol anyz-әngimeler bizge de asa qyzyq. Dauystap oqytyp, jalyqpay tyn­day­myz. Ol kisining týrmeden shyghyp, ýige kel­ge­nin de eshkim bilmey qalypty. «Bórining ból­tirikteri» auyr júmysqa jegilip, hat-ha­barsyz, «ýnsizdikke» shatylghan. Aylap, jyldap auylgha jaqyndaghan jaryqtyq atqa minip, aldynan ótip bara jatqan jas jigitti: «Áy, sen Qamzanyng balasy emessing be, búryla ketshi», – dep toqtatady. Ýsti-basy alba-júlba beytanys shaldyng ózin shyramytyp túrghanyna tang qalghan bozbala: «IYә, Qamzanyng balasymyn. Qaydan bildiniz aqsa­qal? Siz óziniz kim bolasyz?», – dep tandany­syn jasyra almapty. «Men Núrsal degen bolamyn. Tarymnan kele jatyrmyn. Atqa otyrysyn, әkeng Qamzagha úqsaydy eken», – dep jaybaraqat til qatady. Attan sekirip týsken jas jigit kóligin kóldeneng tartyp, ózi alaqaylap auylgha jýgire jóneledi...

Tәtti qiyaldyng shyrqy búzylatyn túsy osy. Qara joldy boylap qayqayyp bara jatqan qiyal qúsy kilt toqtaydy. Yapyr-ay, jýr­ginshisi sayabyrlamaytyn sol joldyng boyy­nan sonsha jat, sonsha suyq men jәne me­ning saparlastarym órli-qyrly ótip bara jatyr. Salqyn bas iyzesip, samarqau sәlemdeskenimiz bolmasa, jýrekte kóz. Átten!..

«...Alla akbar deytinder me?»

Erterekte Altaydyng týkpirindegi Shaghan­ghol­gha kiyim-keshek satyp, somka kótergen qy­tay­lar kele bastady. Jabayy adam kór­gendey artynan tas laqtyryp, it qosamyz. Keyde kesh týse bastaghanda janaghy saudager qytay amalsyz auylgha bas súghady. She­she­lerimiz bizding qylyghymyzdy jaqtyrmay: «Qytay da bolsa adamnyng balasy ghoy. Qoyyndar, boldy beysharanyng mazasyn almay», – dep qalghan-qútqan tamaqty berip, syrtqa tósek salyp beretin. Al ertesi tósek-kórpeni juyp-shayyp, aptalap kýnge jayady. Tamaq ishken ydysyn kýlmen juyp, ony da kýn týsetin jerge qoyady. Bylghanghan ydysty syrttan kelgen bireuding qolynan tappasan, odan keyin eshkim de, «adamzattyng bәrin sýigen» shesheng de syltauyn tauyp, syrtynan iyteredi. Keyin qújynaghan qytaylary kóp qalada oqyp jýrgende auyldan ýlken kisiler izdep kelip qalady. «Bóri aryghyn bildirmey» qazaq, úighyr nemese dúnghan ashqan dәmha­nalar­gha aparsang da: «Áy, mynalaryng mal soyghanda Alla akpar deytinder me? Joq, әlde, haram asty qylghyta beretin nemeler me?», – dep bergen asynnyng egjey-tegjeyin súray bastaydy. Qansha týsindirseng de týshirkenip as ishpey, ash qaytady. Tamaqtyng tabylghanyna quanyp, jalmang qaghatyn bizge úzaq tesilip qaraydy... «Auylda bireu araq ishipti» dese «adam óltiripti» degendey, júrt ýrke qaraytyn kez de sol shaq edi-au!.. Qaryn toyyp bolmasa qyzara bórtip otyryp Otan, últ turaly әngime bola qalghanda bayqamay lepirip sóz aityp alyp, artynsha osynyng bәri eske týskende... úyat, úyat! Tútas aghzany tap-taza ústaytyn talghamdy, kózge kórin­bey­tin qorghan men qorshaudy saqtap qala almay, úzyn-úzyn sózge ýiir sýrepet mynau...

Yrysbek Dәbey
"Qazaq әdebiyeti" gazeti