Preziydentting veto qongyna negizder jetkilikti
Áyelderding zeynet jasyn úzartudy byltyrghy jyldan beri qauzap jýrgen Últtyq bankting tóraghasy Grigoriy Marchenko aqyry múnysyn aqtaytyn salmaqty dәleldi tapqanday. Osy kýnge deyin anany bir, mynany bir syltauratyp, týrli sebepterdi algha tartqan bas bankir endigi jerde “eger әielderding zeynet jasyn kótermese, budjetten aldaghy on jylda zeynetkerlerge bólinetin soma 19,6 milliard dollargha jetedi” dep qoyyp qaldy. Bayypty sarapshylar búghan kýmәnmen qaraydy.
BAS BANKIRDING DÁLELDERI
Grigoriy Aleksandrúlynyng ózi әielderding zeynet jasyn kóteru bastamasy ózine tiyesili emes dep at-tonyn ala qashqany bar. Desek te, byltyrghy jyldan beri búl taqyrypqa tym kóp moyyn búryp, pikir bildirgen sonyng ózi. Bastapqyda búl bastamagha qarsy shyqqan enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi artynan atalghan zang jobasyn dayyndaugha kiristi. Tayaqtyng bir úshy Últtyq bank zang jobasyn jasaugha jәne úsynugha qúqy joqtyghyna baryp tireletindey. Sol sebepti halyqtyng narazylyghyn tudyrghan zandy Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi dayyndap, úsynugha mәjbýr boldy.
Áyelderding zeynet jasyn úzartudy byltyrghy jyldan beri qauzap jýrgen Últtyq bankting tóraghasy Grigoriy Marchenko aqyry múnysyn aqtaytyn salmaqty dәleldi tapqanday. Osy kýnge deyin anany bir, mynany bir syltauratyp, týrli sebepterdi algha tartqan bas bankir endigi jerde “eger әielderding zeynet jasyn kótermese, budjetten aldaghy on jylda zeynetkerlerge bólinetin soma 19,6 milliard dollargha jetedi” dep qoyyp qaldy. Bayypty sarapshylar búghan kýmәnmen qaraydy.
BAS BANKIRDING DÁLELDERI
Grigoriy Aleksandrúlynyng ózi әielderding zeynet jasyn kóteru bastamasy ózine tiyesili emes dep at-tonyn ala qashqany bar. Desek te, byltyrghy jyldan beri búl taqyrypqa tym kóp moyyn búryp, pikir bildirgen sonyng ózi. Bastapqyda búl bastamagha qarsy shyqqan enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi artynan atalghan zang jobasyn dayyndaugha kiristi. Tayaqtyng bir úshy Últtyq bank zang jobasyn jasaugha jәne úsynugha qúqy joqtyghyna baryp tireletindey. Sol sebepti halyqtyng narazylyghyn tudyrghan zandy Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi dayyndap, úsynugha mәjbýr boldy.
Songhy kezderi tisqaqqan sarapshylar Grigoriy Aleksandrúlynyng keltirgen dәiekteri bos, sylbyr jәne jalang emosiyagha negizdelgen degen pikir bildirip jýr. Aytsa aitqanday-aq, bastapqyda G.Marchenko genderlik tendikti algha tartqan-dy. “Zeynet jasyn tenestiru jónindegi úsynys búrynnan bar. Alayda qazaqstandyq jurnalistika ar-úyat týsiniginen júrday bolghandyqtan, ony maghan qystyra saldy. Meninshe, búl – birqatar jurnalisting maghan jasaghan aramzalyghy. Búl mәseleni talqylau kerek. Biraq talqylaghanda da naqty sandardy negizge alyp, sabyrmen qarau kerek”, – dedi G.Marchenko byltyrghy jyly mausym aiynda ótken baspasóz mәslihatynda. – Zeynet jasyn kóteru – jinaqtaushy zeynetaqy jýiesining emes, birynghay zeynetaqy jýiesinin, qajet deseniz, genderlik tendikting mәselesi. Bizde zeynet jasyndaghy 2 million әiel bar, al zeynetke shyqqan er adamdardyng sany – 800 myn. Bir elde 50 payyz protestant, 50 payyz katolik túrady delik. Protestant on jylgha úzaq ómir sýrse de, zeynetke bes jyl búryn shyqsa, múnday qoghamda ne bolar edi? Varfolomey týni bolar edi. Sondyqtan әiel aghzasynyng erekshelikteri nemese búl qogham әielge әdiletsiz degen syltaudy algha tartqansha, sandargha qaranyz”.
Osy jerde sózin bekite týsu ýshin Qazaqstandaghy әielderding jaghdayyn Últtyq bankte qyzmet etetin әieldermen salystyryp ótti. “Últtyq banktegi basshylyq oryndardyng 53 payyzy әielderding enshisinde. Újymnyng 67 payyzy – әielder. Teng enbek ýshin әieler erlermen teng jalaqy alady. Últtyq banktegi әielderge arnalghan dәrethanalar sany da erlerdikinen eki ese kóp. Bizde dekrettik demalystaghy әielder eldegi osy ortasha kórsetkishten on alty ese kóp. Sebebi olargha dúrys qaraydy, júmys berushi olardy qanap, júmystan shygharugha tyryspaydy. Últtyq bankte genderlik tendik prinsipteri saqtalady jәne qúrmetteledi. Sondyqtan Últtyq banktegi әielder zeynet jasyn tenestirudi qoldaydy”. Búl orayda eldegi jalpy әielder qauymyn bir ghana mekemede qyzmet etetin nәzik jandylarmen salystyru qanshalyqty oryndy degen súraqqa ol bas qatyryp jatpady.
Endi senatqa jetken Marchenko Joghary palata deputattaryn “ýreyli” sandarmen qorqyta bastady. Aytuynsha, әielderding zeynet jasyn kótermese, 2023 jylgha deyin zeynetkerlerge budjetten tólenetin soma 19,6 milliard dollargha jetpek. Al búl zeynetaqy jýiesin bankrotqa úshyratady. Múny estigen birqatar deputat shynynda da alandap qaldy.
Bas bankirding algha tartatyn taghy bir dәleli – 60 jyldan keyin múnaydyng tausylatyny. Sarapshylar aldaghy 60 jyldy oilau – bizding sheneunikterge tәn emes qasiyet deydi. Sheneunikterding múnay tausylghannan keyingi ómir ne bolmaq degen mәselege bas qatyryp, sonyng negizinde sheshim qabyldauy – elimizde búryn-sondy bolmaghan tanghajayyp oqigha.
Keshe Últtyq bank aqparat qúraldaryna zeynetaqy jýiesining modernizasiyasyna qatysty jii qoyylatyn súraqtargha jauap jiberipti. Onda әielderding zeynet jasyn úzartudyng sebepteri týsindirilgen. Últtyq bankting mәlimetinshe, búl úsynys sonau 1997 jyldan beri aitylyp keledi eken. “1997 jyly 12 mamyrda QR ýkimeti bekitken zeynetpen qamtu jýiesin reformalau jónindegi tújyrymdamada erler men әielderding zeynetke shyghu jasy 2016 jylgha deyin birte-birte tenesetini aitylghan. Búdan bólek 2011 jyldyng qyrkýieginde zeynetaqy jýiesining damuy jónindegi úsynystar әzirleytin komissiya qúryldy”.
Osy aqparatta Últtyq bank G.Marchenkonyng búghan deyin keltirgen derekterin taghy bir mәrte qaytalap, qaysybireulerin kestemen bekite týsken. Sheshimining dýrystyghyn dәleldeu ýshin Germaniya, KSRO, Grekiya mysaldaryn algha tartqan. Múny bylay qoyghanda, Reseyding mysalyna siltegen. Búl rette bizding Últtyq bank zeynet jasyn úzartudan birjolata bas tartqan Resey ýkimetine bylay dep kenes beredi: “Reseydegi erlerding ómir sýru jasynyng ortasha úzaqtyghy – 63,8 jas, әielderdiki – 75,5 jas. Ortasha boljammen búl 2030 jylgha qaray sәikesinshe 68,9 jәne 78,9 jasqa deyin kóteriledi. Al júmys isteytin adamdardyng sany qysqaryp, júmys isteytin azamattar men zeynet jasyndaghylardyng araqatynasy arta bermek. Eger zeynet jasyn úzartu, enbek ótilin arttyru tәrizdi sharalar qoldanbasa, Resey Federasiyasy zeynetaqy qorynyng tartatyn tapshylyghy arta beredi”. Zeynet jasyn úzartpaymyz dep nýkte qoyghan Putinge bizding Últtyq bankting búlaysha aqyl aituy tipti kýlkili endi.
“ON JYLDAGhY ÝNEM – 365 MILLIARD TENGE”
Biz Marchenko keltirgen dәlelder qanshalyqty senimdi degen súraqty sarapshylargha qoyyp kórdik. Onyng ishinde әielderding zeynet jasyn kótermese, budjetten zeynetkerlerge tólenetin soma on jyldyng ishinde 19,6 milliard dollargha jetedi degen derek qanshalyqty ras degen mәselege toqtaldyq. Búl esepteudi Últtyq banktegi aktuariyler jasaghan edi.
“Birinshiden, búl esepteuler osy kýnge deyin esh jerde jariyalanbady. Al búl manyzdy mәsele bolghandyqtan, barlyq mәlimetter ashyq jәne qoljetimdi boluy kerek. Esepteulerdi jasyryp, osynyng negizinde mәlimdeme jasau búghan senim bildiruge mýmkindik bermeydi, – deydi Makroekonomikalyq zertteuler ortalyghynyng diyrektory Oljas QÚDAYBERGENOV. – Ekinshiden, 19,6 milliard dollar nemese 2,9 trillion tenge – búl 2023 jyly tólenetin barlyq zeynetaqy somasy boyynsha boljam. Eger inflyasiyany shegerip tastasaq, búl 2013 jyly 0,9 trillion tengege ten. Qazir budjetten osy baghytta tólenetin soma da osy 0,9 trilliongha ten. Biraq naqtyly budjet te ósip jatyr. Aytalyq, songhy on jylda ol 7 ese ósti. Aldaghy on jylda ol kem degende 3-4 ese ósui kerek. Demek, budjetten zeynetaqy tólemderine júmsalatyn sala mólsheri salystyrmaly týrde ózgermeydi. Múnday naqtyly sandardy salystyrmaly taldausyz kórsetu qisynsyz. Ýshinshiden, belgili bir shara turaly sóz qozghaghanda jalang sandardy algha tartpay, búdan týsetin ýnemdeuding әseri turaly aitu kerek. Zeynetaqy jasyn kóteruding arqasynda 2014-2023 jyldar aralyghynda ýnemdeletin jalpy soma 365 milliard tenge bolmaq. Búl sifr inflyasiya kórsetkishi shegerilgen 2013 jylghy baghalarda kórsetilgen. Aytpaqshy, búl esepteulerde birynghay jýieden zeynetaqy alatyndardyng qatary birtindep azayatyny esepke alynbaghan. 2018 jyly jinaqtaushy zeynetaqy jýiesining endirilgenine 20 jyl tolmaq. Demek, 1998 jylgha deyin zeynetke shyghyp, birynghay jýieden zeynetaqy alyp otyrghandardyng qaytys bolu prosesi óse beredi”, – deydi ekonomist.
“ÝKIMETKE JANA KADRLAR KELUI KEREK”
Qazaqstan zeynetaqy qorlary qauymdastyghynyng tóraghasy Aydar ÁLIBAEV ta 19,6 miylliard dollar degen sangha kýmәn keltirdi. “Biz búl somany eseptedik. Ol tym asyrylyp kórsetilgen. Aldaghy on jylda budjetten zeynetkerlerge tólenetin qarjy asyp ketse 2,3 milliard dollargha jeteqabyl. Marchenkonyng әlgi sifrdy qanday sausaqtan soryp alghanyn bilmeymin. Biraq shyndyqqa janaspaytyny kórinip túr. 58-63 jas aralyghyndaghy әielderding azghantay bóligine sonsha qarjy júmsalsa, onda olardyng júmys istemey-aq qoyyna bolar edi”, – deydi sarapshy.
A.Álibaev qogham narazylyghyn tudyrghan zang jobasyn qabyldaugha eshqanday ekonomikalyq, әleumettik, sayasy negizder joq deydi. Sebebi budjetting kiris bóligi qatty tapshylyq kórip otyr. “Múnay baghasy tómendedi, tau-ken shiykizatynyng qúny týsti, shaghyn jәne orta biznes qúldyrap, salyq az týsude. Al ónerkәsip atymen joq. Sondyqtan Jәmishev týrli ailagha basyp, qaryzgha aqsha aludyng joldaryn izdestirip jatyr. Budjetke týsetin aqsha tapshy bolghandyqtan, sheneunikterge kiris bóligin toltyryndar nemese shyghys bóligin qysqartyndar degen búiryq berildi. Toltyru mýmkindigi az, sondyqtan olar bayaghy halyq esebinen qysqartugha kiristi”.
Ol sonday-aq zang qabyldanghan kýnning ózinde memleket búdan týk útpaydy degen pikir bildirdi. “Preziydentting búl zang jobasyna veto qonggha negizder jetkilikti. Sonda búl dúrys jәne myqty qadam bolar edi. Narazylyq tómendep, biylikke senim artar edi. Al bylaysha, memleket zannan týk útpaydy. Sebebi memleketti tiyimsiz basqaru jýiesi býkil ýnemdeuding әserin joqqa shygharady. Týptep kelgende, ýkimetke kadrlyq reforma kerek. Budjet qarjysyn júmsaudyng tetikterin retteytin jana adamdar qajet. Budjet qarjysyn tiyimdi júmsaudy retke keltirse, qyruar aqsha ýnemdeuge bolar edi. Aytalyq, budjet qarjysyn maqsatty júmsau nemese memlekettik satyp alulardy ýnemdeuding arqasynda býkil әleumettik mәselelerdi sheshe alar edik. Qazirgi sheneunikter múny bilmeydi emes, jaqsy biledi. Biraq olargha osy jýie tiyimdi. Sebebi óz mýddesin osynday jolmen sheship jýr”.
Elnúr BAQYTQYZY
"Jas Alash" gazeti