«...Tirlikte qashqan qadirin, ólgende ghana biliner...»
Jurfakta Núrlanmen bir oqu ornynda oqyp (Ol1984 jyly bitirgen , men 86-jyly týstim), bir qalada qyzmet etsek te, tipti ekeumiz Shyghystan bolsaq ta, jaqyn aralasyp kórmeppiz.
Jurfakta Núrlanmen bir oqu ornynda oqyp (Ol1984 jyly bitirgen , men 86-jyly týstim), bir qalada qyzmet etsek te, tipti ekeumiz Shyghystan bolsaq ta, jaqyn aralasyp kórmeppiz.
Tek dostarym «Ol senin aghannyn kurstasy» deytin (agham – Beysenghazy Úlyqbek). Ony ýnemi oi ýstinde kórushi edim. Kózinde әldebir mún jasyrynyp jatqanday bolatyn. «Aqyn ghoy. Aqyngha oilylyq jarasady» deushi edim ishtey. Ara-túra merzimdik basylymdardan Núrlannyng móldir, arnaly, tamyryn terenge tartqan ólenderin oqyp túratynmyn. Oily aqyn edi. Kezindegi dýrkrep ótken jyraulardyn maqamyn eske týsiretindey-túghyn. Qalam ústaghan óz qatarynyn aldy deuge de bolatyn. Birde «Núrlan qaytys bolypty» degendi estigende, «Shyghystan shyqqan talanttardyn ghúmyry nege qysqa?» dep (Oralhan Bókey, Marat Qabanbay), kózime jas alyp, kókiregim airyla kýrsingenim ras-ty. Amal qansha, poeziya tenizinde jelkenin jel kerip, endi-endi kemeline kelip jýze bastaghanda jalghan dýnie jalghandyghyn tanytty. Artyna nәrli ólenderin qaldyryp, Núrlandy aldy da kete bardy. «Mәngilikke úlasatyn úlylyq - jalghan dýniyeni maysha shylqyghan jalpaq tabanymen jalpaghynan basu emes, tipti ilinip-salynyp aljyghansha jasauda emes, artyna óshpes iz qaldyryp, arghymaqqa mingendey asyghys zulap óte shyghu, yaghny óz ómirindi oqys әri әdemi ayaqtatu» dep edi, jerlesin, aghan hәm qazaqtyng mandayyna simay erte ketken daryndy jazushy Oralhan Bókey.
Orash aghanyn aitqany – aqiqat. Jýz jasau maqsat emes. En bastysy – artyna óshpes iz qaldyru. Senin izing – tamyrly jyrlaryn.
Tirining qamyn tiri jer,
Tiriler birin biri jer.
Tirlikte qashqan qadirin
Ólgende ghana biliner.
Ólining qamyn tiri jer,
Joqtauyn salyp jýginer.
Joghaltyp alghan asyly
Ayrylghanda biliner, – dep eding bir óleninde.
Ras, biz tirisinde eshkimdi eley bermeytin óte selqos, samarqau halyqpyz. Tek dýniyeden kóshken son ghana maqtap, estelik aityp «asyldyng synyghy edi» dep qauqyldasyp jatamyz.
IYә, sen dýniyeden ozghanda qazaq poeziyasy qalamynan tolaghay jyrlar tógilgen, Altaydyn ór shynynday óreli talantty bir aqynynan airylghan edi.
Qonyr keshte qonyr
Tau tamsanatyn.
Qonyrqay bop ótipti
Qanshama týn…
Qonyr inir janyma jaqyn mening –
Qonyr ýnmen qyryq myn
Án salatyn.
IYә, qonyr tirlik janyna jaqyn edi. Jyr kóshinde salmaqty ornyn bola túra, «men sondaymyn» dep eshkimge keude qaqpadyn. Qashanda salmaqty, syrbaz minezden taymadyn. Júrt osy beykýnә, pәk qasiyetindi, әr jolynda atan týie әren tartar oi jatqan ólenderindi saghyna eske alar.
«Mandayyna jazghanyn kórersing de…
Quanasyn, jylaysyn, ólesing de…
Ajaly jýirik
boldy jaryqtyqtyn,
Dep alyp, saqtamaydy-au,
el esinde.
...Jadynda ústaytúghyn jaqyn ghana,
Basqagha beymaghlúm atyn, bala...», – dep sher tóksende, tek jaqynyn emes, júrttynnyng da esindesin, aqyn agha. «Bir beynetten bir beynetim bop qalyn, Ajalymnyng aldyna kep toqtadym» dep eshkim aita almaghan. Biraq sen aita aldyn. Jyr kóginde jasynday jalt etinde kete bardyn. Ne bәri 43 jasta... Bererin kóp edu-au, amal ne?
Qazaqtyn qara óleni aman túrghanda, sening de atyn óshpeytini belgili. Eleusiz, izdeusiz qalmasyng haq.
Núrtóre JÝSIP, Preziydent syilyghynyng iyegeri:
– 1979 jyly qazirgi әl-Farabiy atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti jurnalistika fakulitetinin qazaq bólimine 50 bala týstik. Ol kezde studenttik ómir sәl ózgeshe edi. Senbi, jeksenbi sayyn týrli kesh, sonyn ishinde poeziya keshteri jiyi ótip túratyn. Sol jyly oqugha týsken 50 balanyng barlyghy derlik aqyn edi desem, artyq aitpaghanym.
Jurfaktyn jataqhanasynda kýrkirep ólen oqyp, taldap jatushy edik. Sol oqugha týsken týlekterdin biri, ortalarda ózinin órnekti ólenderimen tanylghan Núrlan Bergaziyev boldy. Keyinen ol aqyn retinde Núrlan Mәukenúly degen atpen tanyldy. Birinshi kursta oqugha týsken elu balanyn barlyghy derlik aqyn bolghanymen zeynetinen beyneti basym, mehnaty kóp taza aqyndyqty ústap qalghandar sanauly edi. Olar Núrlan Mәukenúly, Bayan Beketova, Ýmithan Altaeva, Beybit Qúsanbek bolatyn. Búlardyn qay-qaysy da qazaq poeziyasynda ózindik qoltanbasy bar, aqyn retinde moyyndalghan azamattar. Bәlkim sol kursymyzdan shyqqan aqyndardyn ishindegi shoqtyghy biyigi Núrlan deuge qatelespespin.
Negizi Núrlannyn minezi túiyq, kóp adammen aralas-qúralasy joq, sayaqtau jýretin. Otyrystarda topty jaryp, sóz súrap, «men bilemin, men aitayyn» degen keudemsoq minezden ada, ózindik kórkem minezi, ózindik júmbaq jan әlemi bar jigit-ti. Qalamynan keremet oily jyr tuyp jatsa da ol student jyldary basylym betterine óz ólenderin kóp jariyalay qoyghan joq. Student bola jýrip, alghashqy kitaptaryn shygharyp ýlgergen pysyqaylardyn qatarynan emes-túghyn. Sol kezde uniyversiytette Múhamedjan Seraliyn atyndaghy әdeby birlestik degen boldy. Onda Altynbek Sәrsenbayúly, Darhan Mynbay, Erkin Qydyr, Beybit Qúsanbek, Bayan Bektova jәne osy Núrlan Mәukenúly siyaqty әdebiyetke bir taban jaqyn jýretin talapty jastardyn kóbi mýshe edi. Tyrnaqaldy tuyndylarymyzdyng kóbisi sol birlestikte talqylandy. Sonday otyrystarda, jyr keshterinde Núrlan «men mynaday keremet ólen jazdym, mynany tyndyrdym, mynany bylay jazghaly jatyrmyn» dep surylyp algha shyghyp, oiyn ortagha tastap, jan әlemin ashqan emes. Biraq onashada oily ólenderin qoyyn dәpterine týsirip jýrgenin biletinbiz.
Jalpy Núrlan ekeumizdin aramyzda bir jaqsy dostyq qatynas boldy. Meni janyna jaqyn tartyp, jazghandaryn kórsetip, syrlasyp jýrushi edi. Onyn ólenderi Qazanqap, Shalkiyiz, Aqtamberdi sekildi ataqty jyrlardyng sarqyty sekildi, sol jyraulardyn jalghasy siyaqty kórinetin. Ólenderinde sol jyrlaular kótergen aldaspan oilar, tamyrly baylamdar, qúnarly pikirler túnyp túratyn. Sony býgingi oqyrmangha say etip, kórkem tilmen órip túryp beretin. Dauylpaz aqyn Mahambettin de úshqyny bar desem, artyq aitqanym emes. Núrlan oqu bitirgen son, ózi tughan ólkede – Zaysanda biraz jyl júmys jasady. Audandyq «Dostyq» degen gazette redaktor, komsomolda júmys istedi, tipogafiya diyrektory boldy. Biraz júmystyn basyn shaldy.
Men ol kezde Pavlodarda oblystyq «Qyzyl tu» gazetinde jýrgen edim. Ekeumiz hat alysyp túrdyq. Oilarymyzdy ortagha tastap, aqyldasyp, syrlasyp, túrushy edik. Keyinen ol Almatygha kelip Úlyqbek Esdәuletovpen birge «Jas qazaq» basylymyn shygharushylardyn biri boldy. Núrlannyn óndirip túryp shygharmashalyqpen ainalysqan kezi de osy tús shyghar dep oilaymyn. Keyde onymen «menin ólenderimnin janynda, seniki týkke túrghysyz» dep qaljynmen qaghytyp, әdemi әzildesip qoyatynmyn. «Áy saghan sóz joq. Seni jenu mýmkin emes» dep júmsaq jymiyp qana qoishy edi. Onyn ólenderi bayaghy jyraular dәstýrin qayta janghyrtqanday bolyp kórinip túrady. Poeziyasyndaghy sózdin quaty alapat edi. Ólenderinin qúrylysy jorghanyn jýrisindey, minsiz-túghyn. Óte oily aqyn boldy. Jyr kóginde Jasynday jalt etip, kórinip, joq bolsa da, sonyna oily, nәrli dýniye qaldyrdy. Balalar taqyrybyna qalam silteu onay dýnie emes. Núrlan sol balalargha arnap ta talay jyr jazdy. Balalaryna da eshkim qoya bermeytin, tek aqyn adamdar ghana qoyatyn erekshe attar qoydy. Úlynyn atyn – Nazdan, qyzdaryn – Gýlden jәne Gýlren dep atady.
Qazir úly mektep bitirip, oqugha týsti. Onyn boyynda әkesine tartqan aqyndyq qabilet bar. Ony qalay alyp jýredi, әriyne ol óz erki. Núrlan Almatygha kelgen son, biraz uaqyt pәtersiz jýrdi. Aqyry «Taugýl» shaghyn audanynan jer alyp, soghan óz kýshimen, manday terimen ýi túrghyzdy. Bәlkim sol tústa baspanasyzdyq, mynau aqyn janyn ayalay almaytyn naryq zamany, adamnyn asyl qasiyetteri adyra qalghan qym-quyt, dýmbilez qogham, taghdar tauqymeti bәri-bәri aqyn jýregine ýlken salmaq salghany belgili. Jýrek kótere almady ma, qaydam, aqyn dosym eki keshtin arasynda artyna bәrin qaldyryp, o dýniyege attanyp jýre berdi. Biraq artynda azamat retinde tyndyrghan júmysy, tamyry terenge tartqan mәndi de maghynaly, tau suynday móldir, dala ózenindey teren jyrlary qaldy. Uaqyt óte kele onyng jyrlary baghasyn alady dep oilaymyn. Kónilge dәtke etetin bir jayt, qazirdin ózinde tughan jerinde kóshenin, mekteptin aty berilip jatyr. Onyng atynda әdebiy syilyq ta bar. Áli de aty dәripteledi dep oilaymyn. Núrlan – halyqtyng qúrmetine layyq jigit. Núrlan dosqa berik, adal jan. Aytqanyn uaqytynda oryndaytyn. Adamiy qasiyetteri erekshe jan-túghyn. Kurstastary «Bizdin Núrlan» dep erkeletti, ardaq tútty. Ol sol dengeyden kórine bildi. Dostyn qazasy óte auyr ghoy. Qazir jary Gýlmira Mәukenkelini «Qazaq gazetteri» AQ esepshi bolyp júmys isteydi. Núrlan ekeui mektepten mahabbat bolghan, dos bolghan. Núrlannyng shygharmashylyghynda jargha degen inkәr sezimi, balagha degen sýiispenshiligi men múndalar kórinip túrghan nәrse. Jaryna da, balalaryna da talay jyr arnady. Qamshynyn sabynday qysqa ghúmyr sýrse de ýide de, týzde de ózin syilata bildi. Ózgeni syilay bildi. Artynda jaqsy sóz qaldyrdy. Amal qansha, qalamy tolyqsyn, pisken, kemeline kelgen shaghynda ómiri ýzilip qaldy. Áytpegende iyisi qazaq ýshin talay sýbeli, kesek-kesek dýniyeler berer edi, әttten! Aqyn retinde aitar kóp bolatyn.
Jurnalistika salasynda da ózin erek kórsete bildi. Ónimdi júmys jasady. Onyn jazghan -syzghan dýniyelerin jinaqtasa, bir kitapqa jýk bolar edi. Núrlannyn jýzinen baysaldylyq, parasattylyq, tau qozghalsa da ol qozghalmaytyn salmaqtylyq esip túratyn. Tipti onyn jarqyldap kýlui de siyrek. Ádemi jiyp qana qoyatyn. Keyde ol uaqyttyn salmaghyn jýrekten ótkizip, últtyn qayghysyn ózinin qayghysynday sezinip, bәrin jýrekpen qabyldap jýrgendey sezinetin. «Jýregime jiandym-au bәrin, Jolyn tappay qanghyp aqty-au qanym. Qaymanagha bola almadym qaymaq, Jan dýniyem auyrady, jarym...» dep beker jazbaghan bolar....
Ol ólen oqyghanda da keybireuler sekildi, qolyn siltep, tósin úryp jatpaytyn. Ólen oqu mәneri eshkimge úqsamaytyn. Erekshe-tin. Ol elin, jerin, últyn, qazaghyn qalay sýieytinin, qadirleytinin, tu etip kóteretinin sol sabyrly qalpyn saqtaghan kýide-aq sezdire alatyn. Student kezde әskeriy kafedaranyn Qordayda oqu-jattyghu poligony boldy. Jigitter bir jarym ai sonda boldyq. Dayyndyqtan óttik. Jusandy jer. Sol jusannyng týbine boztorghaylar úya salady. Biraq kóktemde jer jyrtqanda boztorghaydyn úyasy, balapanymen qosa jyrtylyp, traktordyng tabany astynda janshylyp qala beredi eken. Shynshyr taban traktor jerdi jyrtyp kele jatqanda boztorghay balapynyna qorghan bola almay, arqan boyy biyiktikke kóterilip alyp, shyr-shyr etetini bar. Sonday bir jaghdaydy kózben kórgen Núrlan qatty tebirendi. Kózine jas aldy. Soghan kuә boldym. Jany qatal adamgha boztorghaydyn ólgeni ne, balapany traktor tabynynyn astynda qalghany ne bәribir emes pe?. Jýregi dir etpesi anyq. Búl jayt Núrlangha qatty әser etkenin týsindim. Kózi jasqa tolyp, úzaq túryp qalghan. Jer jyrtyp kele jatqan traktordy toqtala almaydy. Memlekettin júmysy. Traktoristin de búl jerde kinәsi joq. Jyrt dedi, jyrtty. Sol kishkentay kórinisten Núrlannyn sezimtaldyghyna kuә boldym. Jýreginin әlsizdigin sezindim. Ol boztorghaydyn shyrylyn, balapannyn soqanyn astynda qalyp bara jatqanyn kózben kórip qoyghan joq, oqighany jýrekpen qabyldady. Qordaydaghy sol oqigha, Núrlannyn kózine jas alyp, túrghan shaghy әli esimde. Bәlkim onyn ruhty, adamnyn ishki qyldaryn qozghay biletin syrshyl aqyndyghyna osynday jayttarda әser etken bolar. Eli, júrty, qazaghy aman túrghanda Núrlan Mәukenúly úmtylmasy haq. Ol izdeusiz, issiz qalatyn adamdardyn qatarynan emes...
"Ayqyn" gazeti