Belgili bir dәuirding syr-sipatyn terenirek týsingisi kelgen jan әueli sol kezende ómir sýrgen jekelegen azamattar taghdyryna zer salsa kerek-ti. Ákem Ýshbay Ýrkimbayúly – Kenes ókimetining «besiginde» terbelip, tútas ghúmyry soghan baylanghan, ateistik qoghamda azamat bolyp qalyptasyp, «sovettik» jýiege tәn auyrtpalyq ataulynyng barlyghyn da óz basynan ótkergen jan. Ásirese, asharshylyq zardaptaryn…

«Maldy bolghanyng – ýlken aiyp…»

Belgili bir dәuirding syr-sipatyn terenirek týsingisi kelgen jan әueli sol kezende ómir sýrgen jekelegen azamattar taghdyryna zer salsa kerek-ti. Ákem Ýshbay Ýrkimbayúly – Kenes ókimetining «besiginde» terbelip, tútas ghúmyry soghan baylanghan, ateistik qoghamda azamat bolyp qalyptasyp, «sovettik» jýiege tәn auyrtpalyq ataulynyng barlyghyn da óz basynan ótkergen jan. Ásirese, asharshylyq zardaptaryn…

«Maldy bolghanyng – ýlken aiyp…»

Ákemiz ózderi kuә bolghan kenestik nәubetter jayly ýiishilik ortada ghana әngimeleushi edi. «Bay men kedeydi tenestiremiz», dep alasúrghan: «Jazyghyng bay bolghanyn!» dep bar maldaryn tartyp alyp, bay-bolys bitkendi jer audaryp tynghan Kenes ókimeti: «Qolynda jeke menshik malyng bolghany – sosialistik kelbetine aiyp!» dep joqty soghyp, endi kelip, kedey beysharalardyng bar maldaryn tartyp alyp, ortaqqa qostyrghan bolatyn. «Ortaq» sózi «sosialistik ortaq menshik» degendi bildiredi. Olargha týk emes, qit etkendi «kontra» dep, atyp tastay salady. Ýreylengen júrt – ýnsiz. Endi qaytsin-ay! Maldan góri jan tәtti degendey… Búl jaghdaydyng barlyghyn, bir kezderi mynghyrtyp mal aidaghan Ýrkimbay baydyng tәrkileuden keyin jetim qalghan qos úly tikeley kózderimen kórip, kuә bop jýrgen edi.
Áne-mine degenshe, arada eki jylday uaqyt ótip ketken eken. Sóitip jýrgende, bir kýnderi Qarashengel alqabyna shekelerine qyzyl júldyz taqqan, qayys belbeuliler sau ete týsedi.
Jogharydan búiryq keldi. Sovet halqynyng jany da – ortaq, maly da – ortaq. Ana jaqta bizden góri qinalyp jatqan bauyrlarymyz bar eken. Solargha qaray maldardy aidaymyz, – de-e-ep, shimirikpesten soghyp túr deydi. «Ana jaqtyn» qay jaq ekeni de belgisiz. Aytylmaydy. Qúpiya…
«Mal ashuy – jan ashuy» demekshi, narazyly­ghyn bildirgen biraz kisi bolghan eken. Olardy pysqyrsyn ba?! Qayys belbeuliler aspangha birdi-eki ret oq atyp, odan song auyl adamdaryna kezengennen keyin bәri de tynyshtalsa kerek. Sonymen, ata-babalarynan beri qaray mal baghumen qatar, qyzyl tary egudi kәsip etken Kókirek júrtynyng mal ataulysy myltyqtylardyng aldynda aidalyp, astyq bitkeni olardyng arbasyna tiyelip kete barady. Aytyp-aytpay ne kerek, sonymen, ainalasy eki-ýsh aidyng ishinde qúmdy ónirding taryday shashylghan auyldaryn 1931-1934 jyldarghy asharshylyq yzghary tolyghymen jaylaghan eken.
Ákemiz aitatyn:
– Tigerge túyaghy qalmaghan júrt an-qús aulap, ony da az uaqyt ishinde bitirgen bolatyn. «Jút –jeti aghayyndy» demekshi, әlde an-qús bit­ken ashtyq jaylaghan ónirlerden aua kóship ket­ti me, kim bilsin, әiteuir, sodan keyin auyl­­­­das­­­­tarymyzdyng ishinde qauqary barlary tú­zaq qúryp, tyshqan aulaugha kóshkeni esimde. Al, on­day tirlikke de jaramaytyn kәri-qúrtang ki­si­ler men jas balasyn qúshaqtaghan әielder jaghy jaujúmyr degen jabayy shópting tamyryn qazyp jeushi edi. Onyng ózin shamadan tys kóp jep qo­yyp, isip-keuip, kóz júmghandary qanshama… Ýi­li-jayly degen auyldastarymyzdyng jaghdayy my­­nanday bolghanda, ýisiz-kýisiz jýrgen bizding halimizding búdan da auyrlay bererin týsindik te, Jetpisbay atang ekeumiz: «Shu qalasyna jetsek, ashtan ólmespiz» dep búdan eki jyl búryn qa­shyp kelgen izimizben keri qaray qayta jol tart­tyq.
Osylay degen әkem әngimesining osy túsyna kelgende: «Áy-әi-әi-ә-ә-әi!» dep, keyistikpen basyn shayqap, bas barmaghyn tistep, ýnsiz otyryp qalushy edi. Sóitetin de, әngimesin qayta jalghastyratyn:
– Balam, Alla ondaydyng betin úrpaqtary­myzdan aulaq qylghay! Halyqtyng basyna nәubet tóngen kezde adamnyng qúny súrausyz, ómiri týkke alghysyz bolyp qalady eken. Ózing bilesin, bizding auyl men Shu stansasynyng arasy 100 shaqyrymday jer ghoy. Jayaulatqan júrt bo­syp kelemiz. Biz siyaqty bozbalalar sәl shiy­raq­tau qimyldaydy. Egde kisiler ayaqtaryn әzer sýiretisedi. Ár-әr jerde tenkiyip jatqan mә­yit­ter… «Búl kim boldy eken?» dep әlgi jazghangha qayyrylyp qaramaq týgili oilaugha shamasy bolmaydy eken kisinin. «Ash adamda es qalmaydy», deushi edi qariyalar. Sol ras bolyp shyqty.
Qazir oilap otyrsam, әngimelerine qaraghanda, sol ashtyqtan qashqan saparyndaghy kórgen qúqaylary әkelerimizdi tez eseytip jiberse kerek. Talay serikteri jolshybay jýre almastan, jetken jerlerinde qisaya ketip, qala beredi eken. «Sәl tynyghyp alayynshy», deydi eken, jaryqtyqtar. Odan keyin qansha jerden «túr-túrlasanyz» da tym bolmasa enbekteuge de shamalary jetpey qalatyn kórinedi. Onyng ýstine, óz kózderimen kórmese de, әkelerimizding talay-talay kuәgerlerden nebir jantýrshigerlik әngimelerge qanyq bolghan jayy taghy bar. Sonday oqighalardyng biri myna taqylettes…
Ádette, el ishi tynysh zamanda, kýsh-quaty boyyndaghy azamattan qorqau qasqyrlar tay­saqtay jýredi eken. Al, qalyng eldi jappay ashtyq bughan kezde, erlerding de qauqarsyz bolyp qalghanyn ol qorqaular birden sezetin bolsa kerek. Er kisiden osylaysha qaymyghudy qoyghan «qasekender» әiel zatyn búiym qúrly kórsin be?! Ashtyq tyrnaghynan qashyp, balalaryn jetektep bara jatqan әiel adamdy qasqyrlar qamalap alady eken. Ondayda beyshara sheshe, sasqalaqtap jýrip, balalaryn jasyryp, etegimen jauyp qoymay ma?! Sonyng ózinde, qorqaular taysalmastan kelip, anasy beysharanyng etegining astyna býrise tyghylghan sәbiylerdi tartyp jep ketken kezderi de bolghan eken. Eki ayaqty «qasqyrlar» esh ayausyz kýide talap tastaghan kenestik qoghamdaghy halyqty týz taghysy ayap qaytsin?! Elden erek qazaqtyng basyna tauday bop qúlaghan búl ne qylghan nәubet, tútas júrtymyzdyng belin qayystyrghan netken qasiret edi, desenizshi! Aytyp jetkizgisizdey, qoldan úiymdastyrylghan qastandyq…
Bir qayran qalarlyq jaghday: qos bauyr tiske basar dym tappay, ashtan búratylghandaryna qaramastan, osydan eki jyl búryn: «Balalardy shoqyndyrghaly jatyr eken», degen qauesetten shoshyna ózderi qashyp shyqqan sol bayaghy «jetim balalar ýii», yaghny internat jaqqa qaray, «músylmandyghymyzdan aiyrylyp qalarmyz» degen qauipti oilap, ayaqtaryn attap baspaghan eken. Al endi, qos jetimekting sol bir qylyqtaryna imandylyq túrghysynan oy jiberip kóreyikshi, aghayyn. Aynalasyn ashtyq qúrsaulaghan, basar tau, barar jerleri, talshyq eterge bir týiir nandary da qalmaghan aghayyndy jasóspirimder ateistik qoghamnyng tasqyn suday qaptap kele jatqan, imansyzdyqqa toly qatygezdikterinen qoldarynan kelgeninshe imandaryn osylaysha qorghap qalugha tyrysqan eken-au!
Ákelerimizding osy bir qylyqtary sóz bolghan sayyn oiyma ylghi, tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynda, bәzbir zamandastarymyzdyng asyl dinimizdi bolmashy bir dýniyelikke bola shimirikpesten satugha deyin barghan qadamdarynyng oiyma oralatyny bar. Ras, endi ghana qaz-qaz túra bastaghan derbes memleketimizde 1992-1996 jyldar aralyghynda túrmystyq auyrtpalyqtar biraz boldy. Biraq baspanasyz kýide, japan týzde qanghyp qalghan nemese ashtyqtan bauday týsip jatqan eshkim bolmaghan edi ghoy?! Das­tarqanymyzda nan boldy, dәm boldy. Sәl tapshy kýiinde… Sonda deymin-au, osynday uaqytsha qiyndyqqa bola músylmanshylyqtaryn bir qap ún nemese jarty qap qúmshekerge aiyrbastap, Haq joldan óz erikterimen bas tartyp, basqa dinge ótip ketkender ertengi kýninin, yaghny o dýniyesining jay-kýiin oilady ma eken desenizshi?!

Qúny jarty nangha da tatymaghan qayran qazaq

…Sonymen, qos bauyr Shu beketine de jetedi. Múnda da qazaq ýshin jýrek jalghar jaghday qaydan bolsyn? Shu qalasynda ontýstikti soltýstikpen, batysty shyghyspen jalghastyratyn poyyz joldary qiylysady. «Toghyz joldyng toraby» dep ataluy sondyqtan. Osynyng saldarynan, sol jyldardyng ózinde, qalada basqa últ ókilderi, әsirese, basqa últtar kóptep qonystanghan eken. Múnda mynanday qasiretti kórinister kózge badyraya úryp túrghan kórinedi. Kóshe tola ashtyqtan búratylghan, kiyimderi alba-júlba auyl qazaqtary. Búlar – Shu ózenining orta jәne tómengi aghystaryn boylay ornalasqan auyldardan keudelerin sýirey jetken ishindegi «shiraqtary» ghana… (Al, jete almastan, óz ýilerin nemese ashyq dalany qabirhanagha ainaldyryp, jantәsilim etkenderi qanshama, desenizshi…) Osy aitylghandargha Shu qalasyndaghy kereghar kelesi kórinis – ózge últ ókilderining jayy-tyn. Olardyng qaryny toq, kóilekteri – «kók». Qolyn sozyp, qayyr súraghan qazaqtargha jiyirkenishpen qarasady. Qadam sa­yyn: «Osylar-aq basymyzgha pәle boldy-au!» – degen keyistikterin balaghat sózderimen aralas­tyra tógip jatqandary. «Ana ólgen qazaqtardyng mәiitterin sasytpay, qaladan tezirek shygharyp tastasandarshy!», dep kókirek keretinderi qansha­ma edi, desenizshi…
Qala bazary tola qayyr súraghan qazaqtar. Kenet ashqúrsaq jasóspirim balanyng biri bazarshynyng jarty bólke nanyn ala qashqan eken. Nan iyesi quyp jetip, jelkesinen bir-aq týigende әlgi beyshara tabanda jantәsilim etken kórinedi. Sonda: «Au, joldas, múnyng qalay? Bireuding er jetip qalghan balasyn óltirding ghoy? Kәne, qúnyn tóle nemese zang aldynda jauap ber!» degen bir auyz sóz aitylmapty. Sebebi, Stalin «joldastyn» núsqauymen, Goloshekindey qandyqol qaraqshynyng asa belsendiligimen, Ortalyq jýrgizgen osy bir súrqiya sayasat kesiri­nen qazaq balasynyng qúny, jasóspirimning ómiri jarty bólke nangha da tatymay qalghan zaman edi. Átteng dýniye-ay!…

Qazaqqa tabylmaghan ún – kórshi elding mal jemi

Jýrekti syzdatqan jogharydaghyday kórinis­­terden sekem alghan әkelerimiz shekaralas Qyrghyz jerine qaray jyljy berudi jón kórse kerek. Ol ýshin jýk tasityn «tovarnyak» poyyzdargha jarmasugha tura kelgen. Onday jýk poyyz­daryna jarmasqandar sany edәuir bolghan desedi. Alayda, solardyng ishinde Allanyng qol­dauymen, keudelerindegi jandary amanat bolyp, aman jetkenderi sanauly-aq kórinedi. Sóitip, olar «Kamyshinovka» degen qyrghyz auy­lyna jetedi. Ózderi «Kamshenke» dep aitushy edi, estelik әngimelerinde. Isher astary bolmasa da, as qúiyp alar ydystary ýnemi ózderimen bolghan. Óz sózderimen aitqanda, bir-bir temir «kәtólók», yaghny otqa iluge arnalghan tútqasy bar shaghyn temir ydys, bir qasyq, bәki, sirinke siyaqty eng kerekti jabdyqtary belderinde baylauly jýretin.
Aghayyndy ekeu, sóitip, auyl ýilerdi jaghalap jýrip, «Kamyshinovka» kolhozynyng mal bor­daqylau qorasyna tap kelipti. Sóitse, júmyskerler ýlken kespekke su qúiyp, oghan ún salyp shylap, shiyki atalany astaulargha qúiyp, malgha beredi eken. «O, toba! – dep tang qalysypty qos jetimek aghash sharbaqtyng jiginen syghalap túryp, – bizding jaqta mynanday únnyng tym bolmasa bir tabaghyna qol jetkize almay adamdar ashtan qatyp jatyr. Al, mynalardyng qap-qap úndy malgha berip jatqany nesi?!». Múnday narazylyq saualdaryn syrtqa shygharyp aita almady olar. Ishterinde túnshyqtyrdy. Osynshalyqty әdiletsizdikke toly keregharlyq olardyng balang týsinikterine, kónilderine siyar emes. Sonymen ne kerek, qos bala sharbaqtan syghalay baqylap biraz otyrysady da, júmyskerler basqa bir sharualarymen kespek qasynan alystap ketken kezde, jýgirip baryp, әlgi atalagha «kәtólókterin» bir-bir batyryp alghan kýileri túra qashysady eken.
– Bizding sonymyzgha týse qualaghan eshkim bola qoymady. Shamasy, «qazaqtyng ash balalary ghoy», dep ayasa kerek. Sodan qashqannan qashyp otyryp, baghana bir әzirde tauyp qoyghan «mekenimizge» keldik. Ol kezderi kirpish kýidiru degen qarapayym tәsilmen jasalatyn edi ghoy. Kepken kirpishterdi dóngelete biyik etip qalap, ortasyna ot jaghady. Sonday kýidirilgen kirpish peshining biri qanyrap bosqa túr eken. Dereu ot jaghyp, bylamyghymyzdy pisirip jedik. Ne túz, ne may qosylmasa da bylamyqtyng osynshalyqty dәmdi bolatynyn birinshi ret sezinuim… Sóitip, kýnde bir «kәtólók» bylamyq jep jýrip jat­tyq. Auyl arasyn aralay jýrip, artynsha Omarbek degen bir qazaqpen tanysyp alghanymyz múnday ondy bolar ma?! Ol ózi myna bizge kórshi «Kókterek» auylynan eken. Kartóshke qoy­masynyng qarauyly bolatyn. Kelisim boyynsha, týn qaranghysynda jasyrynyp baramyz. Ol bizge bir shelektey mayda qartóshke beredi. Sony bir aptagha jetkizuimiz kerek. Sóitip jýrip 1932-den 33-jylgha qaraghan qatal qystan da shyqtyq-au aman. Búl qys qatal jút jyly bolyp sanamyzda qalyp qoydy. Keler kóktemning kýni jylt etisimen: «Endi Moyynqúmgha jeteyik», desip, kelgen izimizben keri qayttyq. Joldaghy kórgen azaptarymyzdy sanamalap aitpay-aq qoyayyn. Áyteuir, aman qalghan janymyzdy olja kórip, «ólmegen qúlgha boldy jaz» dep Qarashengelge de jettik.
Ákemizding әngimesi odan әri bylaysha jalghasa­tyn. Elge kelse, «Qyzyl otau» auyly jartylay qanyrap qalghan eken. Alghashqy bolyp oral­ghandardyng biri bizding әkelerimiz bolady. Bas saughalap, jan-jaqqa bosyp ketken júrt kýn jylysymen birtindep jiyla kele, Qarashengel tósinde azdaghan auyldastary qayta týtin týtete bastasa kerek.
– Asharshylyqtyng halyqqa eng auyr tiygen túsy – biz Qyrghyzstanda qystaghan sol 1932-den 33-jylgha qaraghan qys aiy bolatyn. Negizi asharshylyq 1931 jyly bastaldy ghoy. Sol 1933 jyldyng sonyna qaray Qazaqstangha basshylyqqa Myrzajan (Mirzoyan) kelip, qazaq auyldaryna azdap mal tarata bastaghan edi. Sonyng arqasynda, 1934 jyldyng ashtyghyn asa qatty sezine qoymadyq. Ei, balam-ay, «Ashtyqta jegen qúiqanyng dәmi esten ketpes», deydi atam qazaq. Bayaghy bizge kartóshkemen qaraylasqan Omarbek degen kisi esimnen eshqashan shyqqan emes. Syrttay ylghy alghysymdy aityp otyramyn. Qazaq atamyz ne nәrseni de dóp basa aita bilgen ghoy, balam, «Ash adamnan aqyl súrama!» dep. Sol ras sóz. Ashtyq jyldary 14-16 jas aralyghyndaghy bala edim ghoy. Bәri de әli kýnge deyin kókiregimde sayrap túr. «Kәmpeskege» deyin bayyng bayday, kedeying kedeydey bir-birine meyirimdi edi. Kәzir kәzitterine «tәrkileu» dep jazyp jýrsinder ghoy. Sol tәrkileuden keyin kedeylerding jýreginde baylardyng túqymyna degen kek payda boldy. Sóitip jýrgende, «ol az» degendey, «sәbet» ókimeti sol kedeylerinizding qoldaryndaghy maldaryn da tartyp alyp, ortaq qazangha qosqannan keyin ne joryq?! Áytpese, sol «ortaghynyzgha» deyin kedeyding eng joq degeninde eki siyr, bir jylqy, jiyrma shaqty úsaq maldary bolatyn. Ókimet sol aryna auyz salmaghanda, halyq búlaysha qyrylmas edi. Biz ol kezde ashtyqtyng anyq mәnin, sebebin týsinbedik. Týsingenderining ózi ókimetti kinәlaudan qorqatyn. Derbestigimizdi alghaly beri ashyq jazyp jatsyndar ghoy. Ol kezde qayda-a-a… Ashtyq turaly jaq ashu degen bolmaytyn. Ýiishilik dastarqan basynda ghana sybyrlasa eske alatynbyz. Ózderine de sóitip әngimeleushi ek qoy?! Sol ashtyqtyng kesirinen halqymyzdyng keng pighyly edәuir taryldy, minezi ózgerdi, tabighaty búzyldy dep oilaymyn. Alla onday súmdyqtardyng betin úrpaqtarymyzdan alys etkey, dep, әkemiz marqúm әjeptәuir tolqyp qalatyn.

«Ash qazaqqa dәrigerlik kómek kórsetilmesin!»

Tarihshylarymyzdyng jazuynsha, Goloshe­kiyn­ning qandy qoly arqyly әdeyi úiymdastyrylghan búl nәubetting maqsaty – qazaq jerin biz siyaqty «búratana» halyqtan «bosatyp alu» edi. Búl oiymyzgha Robert Konkvesting «Jatva skorbi» atty kitabynan keltirilgen myna bir derekting dәlel bolary anyq: «Ashtyq jyldary Qazaqstanda basshylyq qyzmette bolghan Goloshekinning ashtan qyrylyp jatqan qazaqtargha dәrigerlik kómek kórsetuge qatang tyiym salghan jasyryn núsqauy bolghan eken». Tútas bir halyqqa qarsy baghyttalghan zúlymdyqtyng naghyz dәleli emes pe, búl sóilem?! Ayta berse, múnday derekter jeterlik.
Jurnalist Núrbek Bekbau «Jaqsy.kz» saytynda jariyalanghan «Qazaqty joi jobasy» degen maqalasynyng «Qazaqtyng songhy túyaq serpui» atty bóliminde naqty derekter arqyly halqymyzdyng basyna ala-bóten týsken sol bir zúlmat jóninde bylaysha oy tolghaydy: «Shydamnyng da shegi bar. «Malym janymnyng sadaghasy», – deytin qazaq tórt týligin tartyp alghanda «sabyr» dedi. Sonynan jan dýniyesine dýrbeleng salghanda, qauqary bary qolgha qaru aldy. 1928-1930 jyldary respublikanyng týgel aumaghyn qamtyghan 372 kóterilis bolyp ótti. Oghan 80 myng adam qatysty. Kommunister pulemet, úshaq, atty әskerdi qarsy qoldandy. Alayda, әbden ashynghan halyq ajalgha tura shapty. Is nasyrgha shapqan son, «bәlshebekter» kelisimge keluge mәjbýr boldy. Aragha adam salyp: «qaruyn tapsyrsyn, talabyn oryndaymyz, jazalau bolmaydy», dep sendirip baqty. Eki tarapty tabystyru Eltay Ernazarov, Áliby Jangeldinge jýkteldi. Bas kótergen qazaqtardyng talaby mynau edi:
1. Din bostandyghyn beru, meshitterdi qaytaru, diny salttar men sharalargha kedergi jasamau;
2. Iri baylar tәrkilengennen keyin, endi tәrkileu bolmaytyndyghy jóninde dekret shyqqan edi, biraq búl is orta sharuagha qarsy әli jasaluda;
3. Kolhozdargha zorlap kirgizu toqtatylsyn. Olar tek erikti negizde qabyldansyn;
4. Qazaq dalasynda tapqa bólip, jikteudi qoy kerek. Isti sheshuge komsomoldardy jibermeu, ony auyldyng jalpy jinalysynda sheshu qajet;
5. Salyqtardy mal-mýlikting sanyna qaray salu kerek. Egin ekpeytinderge astyq salyghy salynbasyn…»
Alayda, búl – (Eltay Ernazarov pen Áliby Jangeldindi araghayyn etip, uәde beru – N.Ý.) baryp túrghan aldausyratu edi. Halyq myltyghyn tapsyryp bolysymen, qyzyl armiya olardy «basmashy» dep aiyptap, jappay atyp-asudy bastady. Auyldardy shapty. Malyn aidap ketti. Qazaqtyng songhy demi ýzildi. Songhy ret túyaq serpidi».
Atalghan ýzindide jurnalist Núrbek Bekbau naqty derekterge sýiene bayandap otyrghanday, halqymyz jaydan-jay qasiret qamytyna mo­yyn­súna salmaghan eken. Kenestik myltyqtyng ýnireygen únghysyna qasqaya qarap túryp-aq, narazylyghyn bildirgen, naqty talaptaryn qoyyp, sharttaryn kóldeneng tartqan. «Din bostandyghyn beru» atty alghashqy bapty oqyghan sәtte sol bayaghy 1929 jyly «shoqyndyryp jiberui mýmkin»,  dep, dinining amandyghy ýshin janúshyra qashqan qos jetimek әkelerimizding asharshylyq kezinde de әlgi «Jetim balalar» ýiin ainalyp ótken talpynystary taghy da oralyp otyr esime.
Bes tomdyq «Qazaqstan tarihy» enbegining 4-tomynda kórsetilgenindey, biz tilge tiyek etip otyrghan asharshylyq jyldary qazaq halqynyng 42 payyzdayy sheyit bolghan nemese jer auyp ketken. Atalghan nәubet Qazaqstanda jýrgizilgen qos halyq sanaghynyn, uaqyt jaghynan, shamamen orta túsyna sәikes kelgen eken. Áriyne, jalpy, halyqtyq búl qasiret sanaq mәlimetterinde tiyisinshe kórinis bergen bolatyn. «Sanaq jýrgizushiler búltartpas sandardy kórsetu arqyly, bizding qazaqqa qarsy ashtyq úiymdastyrghan qylmysymyzdy әdeyi әshkereleuge tyrysty», dep sekemdendi me eken, kim bilsin?!
Áyteuir, óz kólenkelerinen ózderi qoryq­qan stalinshil qogham sol halyq sanaghyn jýr­gizuge basshylyq jasaghan qazaqtyng nebir marqas­qalaryn 1937 jyly bastalghan, taghy da qoldan úiymdastyrylghan kelesi qyrghyn kezinde, «halyq jauy» degen jalamen atyp tastaghan eken. El ishindegi bas kóterer brigadirden bastap, memleket basshysyna deyingi aralyqtaghy «elim» dep eniregen azamattardy jappay qyryp-joyghan qughyn-sýrgin nauqany shaghyn ghana «Qyzyl otau» auylyn da ainalyp ótpegen edi. Naqtyraq aitqanda, ashtyq qyrghynynan esterin jiya bastaghanyna eki jylday óter-ótpesten halyqtyng basyna 1937-1938 jyldarghy sayasy qughyn-sýrgin auyrtpalyqtary kelip týsken bolatyn. Halyq bayghústyn: «Bú bәleden de qútyldyq-au!» dep oilap ýlgergenderine ýsh jyl tolar-tolmasta Ekinshi dýniyejýzilik soghys kelip kiylikkeni taghy belgili. «Apyr-au, tughan halqyn es jighyzbastan, әrbir eki-ýsh jyl sayyn qyryp otyrghan, búl ne qylghan jauyz memleket edi?» dep oigha qalamyn keyde.
Núrlytay ÝRKIMBAY.
ALMATY.

"Egemen Qazaqstan" gazeti