Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 5167 0 pikir 28 Mamyr, 2013 saghat 05:25

Ershat Aghybayúly. Ábu Hanifa mәzhaby – el birligining kepili

Tәuelsiz damuymyzdyng jiyrma ekinshi jylyn bastan ótkerip otyrghan shaqta, halqymyzdyng últtyq tútastyghy jәne memleketimizding irgeli birligi negizinde ornyghyp otyrghan ruhaniy-mәdeny ýrdister bolashaq úrpaq tәrbiyesinde nasihattalatyn qúndylyqtar jýiesin anyqtap alu mәselesin kýn tәrtibine qoyyp otyr.Býgingi memleket pen dinning arasyndaghy qatynas jahandanu dәuirine negizdelgen jana ústanymdar arqasynda jýrgizilude. Ruhany iydeologiyanyng eng basty aspektilerining biri – ata-babalarymyz ústanghan islam dinining qúndylyqtarynyng dúrys týsindirilip, dәripteluinde bolmaq.

Árbir qogham ayasynda adamdar ózderining qarym-qatynastaryn negizdeytin dinnin, diny qaghidalardyng boluy tabighy qúbylys. Tarihta dindi ústanbaytyn adam bolghanymen, dinnen tys qalghan qoghamnyng bolmaghandyghy shyndyq. Olay bolsa, Euraziya kontiynentinde beybitshilik pen yntymaghy jarasqan ortalyq, aimaqtyq dengeydegi ekonomikalyq jәne sayasy damudyn, halyqaralyq dengeyde «Ortalyq Aziya kelissózder qaqpasyna» ainalghan Qazaqstannyng últtyq әleuetin damytugha bastaytyn eng manyzdy qúndylyqtardy anyqtau, osy qúndylyqtardy qoghamdyq sanagha siniru, qoghamdaghy túraqtylyqtyng simvoly ata-babamyz ústanyp kelgen – dәstýrli Islamnyng ómirshendigin tanu býgingi kýnning manyzdy mәseleleri bolyp qala bermek.

Tәuelsiz damuymyzdyng jiyrma ekinshi jylyn bastan ótkerip otyrghan shaqta, halqymyzdyng últtyq tútastyghy jәne memleketimizding irgeli birligi negizinde ornyghyp otyrghan ruhaniy-mәdeny ýrdister bolashaq úrpaq tәrbiyesinde nasihattalatyn qúndylyqtar jýiesin anyqtap alu mәselesin kýn tәrtibine qoyyp otyr.Býgingi memleket pen dinning arasyndaghy qatynas jahandanu dәuirine negizdelgen jana ústanymdar arqasynda jýrgizilude. Ruhany iydeologiyanyng eng basty aspektilerining biri – ata-babalarymyz ústanghan islam dinining qúndylyqtarynyng dúrys týsindirilip, dәripteluinde bolmaq.

Árbir qogham ayasynda adamdar ózderining qarym-qatynastaryn negizdeytin dinnin, diny qaghidalardyng boluy tabighy qúbylys. Tarihta dindi ústanbaytyn adam bolghanymen, dinnen tys qalghan qoghamnyng bolmaghandyghy shyndyq. Olay bolsa, Euraziya kontiynentinde beybitshilik pen yntymaghy jarasqan ortalyq, aimaqtyq dengeydegi ekonomikalyq jәne sayasy damudyn, halyqaralyq dengeyde «Ortalyq Aziya kelissózder qaqpasyna» ainalghan Qazaqstannyng últtyq әleuetin damytugha bastaytyn eng manyzdy qúndylyqtardy anyqtau, osy qúndylyqtardy qoghamdyq sanagha siniru, qoghamdaghy túraqtylyqtyng simvoly ata-babamyz ústanyp kelgen – dәstýrli Islamnyng ómirshendigin tanu býgingi kýnning manyzdy mәseleleri bolyp qala bermek.

Qazaq mәdeniyetining negizgi qaynar kózi – Islam dini. Bizding elde músylmanshylyq erteden qalyptasty. Islam tany atqan beti, yaghny músylmandardyng II-shi halifasy Omar bin Hattabtyng (r.a.) (VII-gh.) túsynda-aq Payghambarymyzdyng (s.a.u.) sahabalary Orta Aziyagha Islam qúndylyqtarynan dәn sebe bastady. Ol Úly nauqan kóp úzamay-aq qazaq jerine de jetti. Bizding jerlerimizge asyl dinimizding qylyshtyng jýzimen taralmaghany barshagha mәlim. Óitkeni, músylmandar belgili bir eldi basyp alu ýshin emes, qaranghylyq týneginde mýlgigen býkil әlemge jaryq sәulesin týsirgen Islam núryna bólenuge shaqyryp, Jaratushy men pendelerding arasyndaghy songhy Joldamany, aqiqatty jetkizu maqsatynda joryqqa shyqqan. Sol kezde bizding dana, qaysar ata-babalarymyz Islamnyng haq din ekendigin jete týsinip, ony erikti týrde qabyldaghan. Halqymyz az merzimning ishinde Islamdy tolyq qabyldap, ony týrli qyrynan zerttep, әlemge әigili Islam ghalymdary bizding baytaq jerimizde dýniyege kelgendigi – býginde biz ýshin maqtanysh.

Qarahanidter (IX-X gh.) kezinde Islam memleketi retinde tanylghanymyzgha Qytay handarymen jýrgizilgen kelis-sózderge qoyylghan mór dәlel. Qarahanidter memleketining negizin qúrushy – Qarahan, b.d. 960-shy jyly qaytys bolghannan keyin onyng balasy Músa, Islam dinin memlekettik dep jariyalaghany belgili. Múnyng bәri, qazaq halqynyng oghan deyingi otqa, ai, kýnge, bútqa tabynu siyaqty t.b. qaranghylyq nyshandarynan arylyp, músylmanshylyqty berik ústanyp, ondaghy barlyq qúndylyqtardy qadirlep qanyna, sanasyna sinirgendigine dәlel bolady. Yaghni, bizding el – qazaq bolyp tanylghaly mәdeniyetining negizi músylmanshylyqtan bastalyp, ondaghy qúndylyqtardy boyyna sinirgen.

Islamnyng qazaq dalasyna engen alghashqy әri odan keyingi kezenderinde dýniyetanymdyq kópqyrlylyghy, әsirese, adamgershilik mәseleleri adamnyng kýndelikti tirshiliginde ghana emes, Dalanyng úly dana oishyldarynyng filosofiyalyq tújyrymdarynda da kórinis tapty. Islamnyng erekshe mәdeny jetistigin jәne onyng dialog pen týsinistikke negizdelgen әlem mәdeniyetining ainasy ekendigin ataqty jerles babamyz, Ábu Nasyr әl-Farabi, odan keyin onyng izbasary, ensiklopediyalyq bilimdar jәne de ghylym qaqpasyn ashqan Ibn Sina, ózining «tauiyl» teoriyasy arqyly Qazaqstangha Matrudiylik mektepting keng taraluyna jol ashqan, býkil týrkilerding osy tanym arqyly Islam dinin qabyldauyna әser etken – Hallaj Mansúr. Búl tizbekti odan әri qaray, qazaq dalasynyng danagóii, barsha týrki elining tәlimgeri әri ústazy Qoja Ahmet Iasaui, úly oishyl jәne әlem mәdeniyetining danyshpany Abay men onyng izbasary, oishyl Shәkәrim shygharmalaryna jýginu arqyly ashugha bolady. Abaydyng qara sózderining týpki jelisinde Iasauiyding shygharmalary jatyr. Búl – dәstýrli Islamdy jetkizudegi úrpaqtar arasyndaghy sabaqtastyq.

Osylaysha, qazaq mәdeniyeti ghasyrlar boyy Qúran men sýnnetke negizdelgen imam Aghzam Ábu Hanifa mәzhaby men imam Maturidy senim mektebinen susyndaghan.

«Mәzhab» tildik maghynasy – jol, baghyt, kózqaras degen maghynany bildiredi. Al, sharighy maghynasy arnayy tәsilder, erejeler arqyly Qúran jәne Payghambar sýnnetinen shygharylghan ýkimder men kózqarastar jiyntyghyn bildiredi.

Imam Aghzam Ábu Hanifa 699 jyly Kufa qalasynda dýniyege kelgen kórnekti ghalym. Ol sýnnitterding ishinde senimge (әri qaray – aqida) baylanysty salasynda alghash zertteu jýrgizgenderding biri. Imam Aghzam aqidagha baylanysty mynaday enbekter jazghan: «әl-Fiyqhul әkbar», «әl-Fiyqhul әbsat», «әr-Risalә», «әl-Alim uәl-mutaalliym», «әl-Uasiya». Ol aqida jýiesine arnaghan enbegin «әl-Fiyqhul әkbar» (Eng ýlken fiyqh – sharighat zany) dep atady. Negizinde, islamdaghy «fiyqh» ghylymy – «sharighat zany» degendi bildiredi. Ol ghibadat, mәmle, sauda-sattyq, jalgha alu, azamattyq (neke, ajyrasu, ata-ana, bala, múrager) qúqyqtar, qylmystyq kodeksi, qylmystyq is jýrgizu kodeksi siyaqty kóptegen salalardy qamtidi. Alayda, Ábu Hanifa (r.a.) aqida jýiesine arnaghan enbegin «әl-Fiyqhul әkbar» (Eng ýlken fiyqh – sharighat zany) dep atauy aqidanyng islamdaghy eng manyzdy sala ekendigin algha tartady. Sondyqan da ol «әl-Fiyqhul әbsat» kitabynda: «Dinning negizin (aqida jýiesin) jetik bilu, diny ýkimderdi (sharighat zanyn, normalaryn) biluden abzal ekendigin jadynda saqta!» dep ósiyet aitqan. Demek, músylmannyng qúlshylyghy, izgi amaldary dúrys bolu ýshin aqidany dúrys oqyp, jiti týsinu qajet degen qaghida tuady.

Qazirgi kezde әlemdegi sýnnit músylmandardyng jartysynan kóbi (shamamen 53%) Hanafy mazhabyn ústanady. Al hanafiylerding basym kópshiligi Imam Maturidiyding bir jýiege keltirgen senim negizderin basshylyqqa alady. Maturidiylik mektepting ghúlamalary bir jýiege keltirgen iman negizderi – Orta Aziya, Týrkiya, Balqan týbegi, Qytay, Ýndistan, Pәkistan aimaghyndaghy músylmandar arasynda keninen jayylghan. Búl jýie týrki halyqtary arasynda kóbirek qoldanylyghandyqtan, qazaq dalasyndaghy músylmandardyng dәstýrli sara jol bolyp qalyptasqan.

Desek te, Imam Aghzam uaqytynyng kóp bóligin «fiyqh» ghylymyn – sharighat zanyn zerttep, ony bir jýiege keltirip, shәkirtter tәrbiyeleuge arnady. Sonyng nәtiyjesinde, onyng «mazhaby» – qúqyqtyq mektebi qúryldy. Al, aqida salasynda Qúran men sýnnetke sýiengen negizgi jýieni týzip, ózining shәkirtterine, izbasarlaryna jol kórsetip ketti. Olardyng ishinde әigilisi, barsha әlemge ataghy shyqqan «Áhly sýnnet uәl-jamaghattyn» jaryq júldyzy, Ábu Hanifanyng (r.a.) enbekterin jalghastyrushy Imam Maturidiy boldy.

Osy orayda «Áhly sýnnet uәl-jamaghat» degen sózding maghynasynatoqtala ketken jón.Qúran Kәrim men Hazreti Payghambardyng (s.gh.s.) sahih hadisterin ústanyp, jol bastar etushi, Allahtyng elshisi Hazreti Múhammed (s.a.u.) jәne onyng sahabalarynyng senim (aqida) mәselesinde ústanghan jolymen jýrushilerdi «Áhly sýnnet uәl-jamaghat» dep ataydy. Áhly sýnnet uәl-jamaghattyng qazaqshasy – «sýnnet júrtshylyghy jәne jamaghat» degendi bildiredi. Yaghni, sýnnetti ústanu – Hazreti Múhammed payghambarymyzdyng (s.gh.s.) jýrgen jolyn ústanudy úighartady.

Al múnyng «Áhly sýnnet uәl-jamaghat» dep atalu sebebi hazreti Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) ýmmeti jayly aitqan myna hadiysinen tuyndaydy:

«Yahudiyler 71 topqa, hristiandar 72 topqa, ýmmetim de 73 topqa bólinedi. Osy 73 toptyng ishindegi bireui ghana jәnnatqa barady, qalghan 72-si tozaqtyq bolady»,– deydi. Sonda qasynda túrghan sahabalardyng bireui túryp: «Ya Rasulullah! Jәnnatqa baratyn top qaysysy?»– dep súraghanda Payghambarymyz (s.gh.s.): «Mening jәne ashabymnyng (izbasarlarymnyn) jýrgen jolymen jýrgender»,– dep jauap beredi (Ábu Dәuit)  [54, 192 b].

Anas ibn Malikten jetken basqa bir hadiste: «Shyn mәninde, ýmbetim adasushylyqqa bas qospaydy (birikpeydi), eger qarama-qayshylyqtardy kórsenizder (dushar borlsanyzdar), mindetti týrde ýlken qara topqa (kópshilikke) qosylyndar!» (Ibn Abu Asym «Ás-sunnә») [55, 79 b.] degen ósiyeti býgingi kýnde sunnitterding 87,2 payyzyn qúraytyn «Maturidiylik» pen «Ashghariylik» mektebin ústanatyn «Áhly sýnnet uәl-jamaghat» júrtshylyghyn menzeydi. Býgingi tanda qazaq qoghamynda «Maturidiylik» pen «Ashghariylik» mektepterin ústanu dúrys emes dep, ony adasushylyq dep sanap, tipti, ony «Áhly sýnnet uәl-jamaghat» qataryna jatpaydy dep sanaytyn qate pikirdegi toptar bar. Olardyng múnday pikirleri, kózqarastary joghardaghy hadistegi «mindetti týrde ýlken qara topqa (kópshilikke) qosylyndar!» degen Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) ósiyetine qarsy keledi. Óitkeni, qazirgi tandaghy ýlken qara top – sunnitterding 87,2 payyzyn qúraytyn Maturidiylik pen Ashghariylik (Áshghariylik mektepting qúrushysy Ábul Hasan Ály ibn Áby Bishr Ishaq Ál-Áshghary h.260/m.873 jyly Basra qalasynda dýniyege keldi. Imam Áshghary әigili sahaba Ábu Músa әl-Áshghariyding (ól.44/665) úrpaghynan taraydy) mektebin ústanatyndar. Mine, osy topqa qosylmay, býirekten siraq shygharyp jýrgen bólinushiler bar. Býginde qoghamymyzdaghy músylman qauymy jik-jikke bólinip, meshittegi jamaghat týgili bir otbasyndaghy eki aghayyn birin biri kәpir, pasyq sanap, bir-birine alakóz bolulary da osylay bólingenderding kesirinen tuyndap otyr.

Islamda senimdi, ilanudy – «iy’tiqad», senim jýiesin – «Aqida», al osy salagha qatysty mәselelerdi zertteytin ghylymdy «kalam» deydi.

Aqida degenimiz – dinimizdegi basty tújyrymdardy qúraytyn senim jýiesi degendi bildiredi. Ony imannyng negizi desek bolady. Iman negizi alty sharttan túrady, ony «әmәntu billәh» deymiz.

«Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep jyrlaghan Abay atamyz da:

Ámәntu aitpaghan kisi bar ma,

Uә kutubihiy degenmen isi bar ma?– dep dúrys senimning manyzdylyghy jayly oy qozghaghan. Búl jerde Úly Abaydyng kózdegen «әmәntu» sózi «Men Allagha, Onyng perishtelerine, kitaptaryna, payghambarlaryna, aqyret kýnine, taghdyrgha, jaqsylyq pen jamandyqtyng Allahtyng jaratuymen bolatyndyghyna iman ettim. Ólgennen keyin qayta tirilu – haq. Allahtan basqa eshbir tәniri joq, Hazreti Múhammed (s.gh.s.) Allahtyng qúly jәne elshisi ekendigine kuәlik etemin» degendi menzegen.

Qazaqtyng kemengeri Abay Qúnanbaev aqyn ghana emes ol islamdy tereng týsingen teolog bolghan, tipti óz zamanynda Matrudiylik aqidany týsindire bilgen desek artyq aitqan bolmas edik.

Hakim Abay bir óleninde Allanyng bolmysynan sóz qozghap, sharighat boyynsha Allany tanudaghy býkil Islam әlemindegi ghalymdardyng bir auyzdan qabyl etken negizgi doktrinasynyng (Matury men Ashagharidan túratyn «Ahli sýnnet ual-jamaghat») senimi boyynsha Allanyng mekensiz bolmysyn menzep bylay degen:

«Meken bergen, halyq qylghan Ol – Lә mәkan,

Týp iyesin kóksemey bola ma eken?

Jәne oghan qaytpaqsyng Ony oilamay,

Basqa maqsat aqylgha tola ma eken?!» [67, 153 b.].

Abay atamyzdyng osy sózine mәdeny antropologiyalyq taldau jasar bolsaq, Abaydyng "La Makan" mekeni joq, mekensiz,- degen sózdi qoldanu Imam Matrudy aqidasyn jaqsy mengergendigin kórsetedi. Islam aqidasyndaghy negizgi ústanym boyynsha: "Alla kenistikti, mekendi jaratpastan búryn bar bolghan. Mekendi jaratqannan keyin oghna múqtaj da bolghan emes. Mekenge múqtajdyq jaratylystyng sipaty. Múqtajdyq -әlsizdikting belgisi. Al, әlsizdik qúdiretti Allagha layyq sipat emes", - degen qaghida bar.

Ózining ótken tarihyndaghy shynayy ruhany qúndylyqtardy saqtaghan, olardy úrpaqtan-úrpaqqa ruhany múra etip qaldyrghan halyqtyng ghana órkeniyetti el  retinde jarqyn bolashaghy bar. Býgingi agha buynnyng mindeti – әr týrli jahandyq qúbylystar men kedergilerge qaramastan, ózimizge amanat bolghan dәstýrli Islamy qúndylyqty qaz-qalpynda keler úrpaqqa múra etip qaldyru bolyp tabylady.

Býgin qoghamymyzda músylman qauymy arasynda salafshildik, uahabshylyq qúranshylyq siyaqty t.b. neshe týrli aghymdargha bólinu beleng alyp otyr. Taza islamdy ústanudy tu etken atalmysh aghymdar kóne zamannan qazaq dalasyn mekendegen músylmandardyng ústanyp kelgen sara joly – Ábu Nasyr Ál-Farabi, Qoja Ahmet Yassaui, Mәshhýr Jýsip Kópeyúly, Hakim Abay, Shәkәrim Qúdayberdiler ústanyp, bizge miras etip ketken dәstýrli Islamdy, atap aitqanda, Hanafy mazhabyn moyyndamay, taza Islamnyng kórinisine kir keltirip, belgili fobiyalar tudyruda. Onyng sony ekstremistik, aqyry ayaghynda terroristik әreketterge úlasyp ta jatyr.

 Mysaly, ata-babamyzdyng san ghasyrlar boyy ústanyp kelgen islamy, yaghny Imam Aghzam Ábu Hanifa mazhaby dúrys emes, salt-dәstýrdi ústanugha bolmaydy, ata-babagha qúran baghyshtau jәne shelpek taratu dúrys emes, tek Qúran men sýnnetti ghana ústanu kerek dep, Qúran men sýnnet týgili, tayaqty «әliyf» dep tanymaytyn qarapayym jastargha bolmysy búlynghyr, mazmúny marginaldy jol menzeydi.

Eng qauiptisi, destruktivti diny aghymdar osy әdisti qoldanu arqyly jastardy ekstremizimge alyp barady. Olar jastar arasynda ózi ústanghan joldaghylardan basqa músylmandarmen, tughan-tuystarymen, tipti, әke-sheshesimen aralaspaugha, qarym-qatynastaryn ýzuge deyin alyp baru tәsilin de qoldanady. Nәtiyjesinde әke-sheshesinen, tughan-tuysynan, dostarynan qol ýzip qalghan jastar  onay basqarylyp, ekstremistik maqsatta qoldanylatyn dayyn tiri ónimge, qúralgha ainalady. Demek, ata-babamyz ústanyp kelgen sara joldyng taghylymy men kórnisin ózgertu, onyng dúrystyghyna kýmәn tudyru ekstremizmge shaqyrudyng alghy sharty retinde qoldanylyp otyr.

Ata-babamyzdyng yqylym zamannan beri ústanyp kelgen sara joly – 2011 jyly 11 qazanda qabyldanghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zannyng kirispesinde atap kórsetilgendeyislamnyng Hanafy baghyty. Álem músylmandary sharighat zanyn ústanuda Hanafi, Shafi’i, Hanbali, Maliky bolyp bólinse, senim mәselesin Maturidy jәne Áshghary mektepterining qaghidalary arqyly tanidy. Búl eki mektepting qaghidalary men ústanymy – klassikalyq dәstýrli islam. Yaghni, ekeui de Qúran Kәrim men Múhammed Payghambardyng sýnnet jolyna negizdelgen.

Al, Ábu Hanifa mәzhaby – bizding ómir saltymyzben bite qaynasyp, ýndesip jatyr. Búl diny mektepting bizding bolmysymyzda tamyry terenge ketip, últtyq mәdeniyetimizben sabaqtasyp ketken. Bir sózben aitqanda Ábu Hanifa mәzhaby – qazaq músylmandyghynyng altyn dingegi. Qazirgi tanda dinge bet búru artyp kele jatqan, keptelisi kóp ómir jolynda qazaq jastary ýshin Ábu Hanifa mәzhaby – «jol baghytyn retteushi baghdarsham ispetti» desem artyq aitpaghan bolarmyn.

Allanyng ayaty men Payghambar hadiysine tereng boylaghan kóregen kóshbasshymyz – N.Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategiyasy: qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Joldauynda:«Biz músylmanbyz, onyng ishinde Ábu Hanifa mәzhabyn ústanatyn sýnnittermiz.Babalarymyz ústanghan búl jol últtyq salt-dәstýrdi, ata-anany syilaugha negizdelgen.Endeshe, býgingi úrpaq ta әlemdegi eng izgi din – IYslam dinin qadirley otyryp, ata dәstýrin ardaqtaghany abzal.»-dep, teginnen-tegin aitpasa kerek.

Ershat Aghybayúly Ongharov,
QMDB-nyng uaghyz-nasihat bólimining mengerushisi,
teolog, (Ph.D) doktor.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1528
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3311
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5957