Áulie adamdar qarapayym pendege týsiniksiz kóptegen tylsym, yaghny keremet ister jasay alatyny belgili. Shәkәrim atamyz da sonday әuliyelerding biri bolghan. Biraq onyng jetken búl biyik ruhany shynyn týsinu qarapayym adamgha onay emes. Sebebi, qarapayym adamgha onyng kózge kórinetin tylsymdyq qasiyetteri kerek.

Áriyne, onyng erekshe qasiyetteri bolghan. Biraq onyng búl qasiyetteri zattyq túrghydan emes, ruhany túrghydan qaraghanda ghana týsinikti bolady. Zattyq tylsymdyq qasiyet pen ruhany qúdyrettilikting aiyrmashylyghy ýlken. Shәkәrim fәny әlemnen tolyq qol ýzip, oghan endi búl ómirding әseri әlsiregende oghan ózining materialdyq erekshelikterine kónil bólip, elge kórsetuding qajettigi bolmady. Biraq  ol ruhany jolda payda bolghan ózining erekshe qasiyetterin jaqsy sezinip, jaqsy bilip otyrghan.

Ruhany qúdyrettilik adamnyng ruhany bolmysynan shyghady. Ruhany jetilu barysynda adamnyng ishki dýniyesi tazaryp, jany oyana bastaghanda, onyn  jýrek kózi ashylady. Tәndi ruh basqaratyn bolghandyqtan, osylay ruhany jetilgen adam boyynda kóptegen tylsymdyq kýshter payda bolady.

Ruhany adamnyng negizgi jetistigi – jan dýniyesining qasiyetteri, ruhany ereksheligi. Jetilu barysynda adamnyng qasiyetteri Alla taghalanyn, yaghny Ghaziz Jan qasiyetterine úqsay bastaydy. Jetiluding zanghar biyigine kóterilgende Shybyn jan Ghaziz Jan bolysymen birtútas bolyp birigedi. Búl sәtte adamnyng keudesi týrli hikmetke tolyp, ózining ruhany quatyn sezinedi. Abay da búl turaly «Ishtegi kirdi qashyrsa, Adamnyng hikmet keudesi» dep eskertip ketkeni belgili. Alla taghalanyng qasiyetteri qansha sheksiz bolsa, tazaru barysynda shybyn jan da soghan sәikes ózining alghashqy qasiyetterine ie bolyp, hikmetin týsine bastaydy.  Shәkәrim de osy dengeyge kóterilgen. Ol ózining osynday sәtin bylay dep suretteydi:

Jar kórmegen nadandar:
«Jaryng kim?» – dep kýledi.
Oqyghan oisyz adamdar
Jansyz ómir sýredi.

Oylasam, olar – jandy ólik,
Menireu, misyz bir kólik.
Osydan joq óngelik,
Adammyn dep jýredi.

Qanjaryng ber, barayyn,
Menireuding ishin jarayyn.
Núrynnan sәule salayyn,
Sonda oghan jan kiredi.

Núrynmen jaryq jýregim,
Ghayyptan habar bilemin.
Jarymnan alghan tilegim
Qap tauyn nanday tiledi.

Núryndy kórse, bolyp mas,
Meyli kәri, meyli jas:
«Menireu múny jaratpas», –
Dep Tәnirisin biledi.

Siqyr kózben arbasan,
Tabighat basyn iyedi,
Kәrlenip kimdi qarghasan,
Qatesiz oghyng tiyedi.

Núryndy týgel jasyrsan,
Jaralys kebin kiyedi,
Ólshemey shekten asyrsan,
Kóz shaghylyp kýiedi.

Ólshep jiber núryndy,
Bilsin әlem týrindi,
Bir-birlep ash syryndy,
Sonyndy kónilim sýiedi.

(«Jar kórmegen nadandar»)

Shәkәrim osylay ruhany adam men qarapayym adamnyng arasyndaghy aiyrmashylyqty kórsetedi. Oqyp, kóp bilgenimen ony oigha salyp, ruhany jolgha týspey, Jar (Qúday) kórmegen adamdy «nadan» dep atap, «jansyz ómir sýredi» dep ony jandy ólikke balaydy.  Onday adamdardy dúrys jolgha baghyttap, olargha  ózining kómek bere alatynyn týsinedi. Sol ýshin ol Qúdaydan ruhany kýsh súrap menireuding ishin jaryp, núr saldyryp, janyn kirgizip, ony búl fәny әlemning zardabynan qútqarugha mýmkindik berudi súraydy. «Núrynnan sәule salayyn,    Sonda oghan jan kiredi» dep ruhany nadandargha kómekteskisi keledi. Aqynnyng búl sózderi ózining qanday joghary qúdyrettilikke ie bolghanyn kórsetedi. Búl qasiyetter týrli mistikter men ekstrasensterding kórsetetin keremetterimen salystyrugha bolmaytyn óte joghary dengey.

Shәkәrim әri qaray ózining ghayyptan habar biletinin, Qap tauyn da tiletinin, kәrlenip kimdi qarghasa, qatesiz oghy tiyetinin, eger onyng núry bolmasa býkil jaralystyng kebin kiyetinin aitady. Osylay Shәkәrim atamyzdyng qarapayym tylsymdyq qasiyetpen salystyrugha bolmaytyn óte joghary qúdyrettilikke ie bolghanyn kóremiz. Ol Alla Taghaladan qarapayym pendeler ýshin núryn ólshep jiberip, syryn bir-birlep ashuyn súraydy. Áriyne, búlardyng barlyghy ezoterikalyq qúpiya úghymdar. Shyn mәninde diny adamnyng qúdyrettiligi onyng mistikalyq kýshinde ghana emes, onyng beretin ruhany shapaghatynda bolyp tabylady, Mysaly, eger әulie adam batasyn beretin bolsa, onyng tilegi oryndalady. Materiyany ruh basqaratyn bolghandyqtan, bergen ruhany tilegi mindetti týrde oryndalyp, onyng qúdyreti kýshti bolady. Sonymen birge Alla taghala Ózine shyn berilgen qúlyn eshuaqytta qaldyrmaydy, jebep jýredi. Aqynnyng syrly sózderin, onyng tereng oilaryn bayyppen qarap, boygha sinire bilsek Shәkәrimning әuliyeligine kózimiz jete týsedi. Onyng taghy bir osynday tereng syrly sózderine kónil bólip kórelik:

Aqyl qúsy adaspay aspandasa,
Álemde nәrse bolmas oghan tasa.
Jeti kók jerden onay basqysh bolyp,
Gharyshqa qol jetedi qarmalasa.
Jannyng bәri mendey Jar tabar edi,
Tereng oi, sau aqylmen shamalasa.
Ólim maghan ómirden myng ese artyq,
Jargha qúrban qylugha jan jarasa.
Dozaq otyn kýl qylyp sóndiremin,
Jaraly jýregimnen qan tarasa.
Jardy kórgen kózimnen sýimek bolyp,
Ghajap pa tamam aiuan antalasa.
Haqiqat Jar núryna qansa bireu,
Onyng jany ólmeydi baltalasa.
Jar núrynyng úshqyny osy oy dep,
Janghan otqa shoqynam Jar qarasa.
Ot arqyly Jaryma bas úramyn,
Tyndaman kәpirsing dep tabalasa.
Adamgha perishteler sәjde qylghan,
Adamnan Jarym artyq tym tamasha.
Jaltaryp Jardan núryn jasyrghany,
Kýn batyp, jer jamylyp qoralasa.
Jer jýzine qyp-qyzyl gýl bitirem,
Kózimnen qandy jasym sorghalasa.
Jardy kórgen kózime shoqynyp jýr,
Su búrandap, mayysyp, jorghalasa.
Tau tapjylmay, aghashtar qalghyr ma edi,
Bastaryn Jar siqyry torlamasa.
Kórse, eriksiz sayray ma aqyn búlbúl,
Kóniline gýlding núry ornamasa.
Asyqsyng dep aiyqtar sókkenimen,
Úyalmay ma mas aqyl qorlamasa.
Sau jýrek tesile me oq batpasa,
Oq ornynan bizding oy – shaqqan masa.
Ayyq adam angharmas ishki syrdy,
Bayqaydy sol tesikten mas qarasa.
Araqqa aqyl, mastyqqa oy biyletpek,
Onay emes erterek oilanbasa.
Tәkappar ózimshildi Qúday úrar,
Aqylyna bas iymey shalqaqtasa.
Sopylargha bizding Jar bir qarasa,
Jaryq núrmen jýregin aralasa,
Janyn jan, eski imanyn iman demey,
Bayqústar qalar edi-au tan-tamasha.

(«Aqyl qúsy adaspay aspandasa»)

Áulie aqyn osylay ózining shattyq sәtin bildire otyryp, basqalardy da ózine eruge shaqyrghanday bolady. Búl óleng joldary aqynnyng qúdyrettiligin tolyq  kórsetip otyr. Ol ruhynyng jasampazdyq qasiyetin sezgen kezde «Dozaq otyn kýl qylyp sóndiremin, Jaraly jýregimnen qan tarasa» dep ózine qúdyretti kýsh daryghanyn bildiredi. «Ólim maghan ómirden myng ese artyq» dep ózining búl fәny әlemning әserinen tolyq bosanghanyn bildiredi.

Áuliyeler fәny әlemning yqpalynann shyghu ýshin әueli ózderining nәpsisin jenuge úmtylady.  Búl kýres islam úghymy boyynsha «ýlken jihad» dep atalyp, jan qúmary men tәn qúmarynyng kýresin bildiredi. Búl kýres – jan iyesi ýshin eng auyr jәne negizgi kýres. Búl kýreste jengen adam tolyq erkindikke ie bolyp, Alla taghalagha qaytugha mýmkindik alady. «Ýlken jihad» degenimiz osy. Búl kýres óte auyr jәne jýrekpen bolatyndyqtan, eng әueli jýrek jaraqattanady. Sondyqtan Shәkәrim «Jaraly jýregimnen» degen úghym qoldanyp otyr. Al «qan tarau» degeni ruhany sezimderding óristeui. Sonda ruhany kýshting әserimen zattyq ómirdi ózine baghyndyryp, ne bolmasa ózgertip, qayta jasaugha bolady.

Oydy Alla taghalagha shoghyrlandyru ýshin týrli amaldar qoldanylady. Mysaly, Shәkәrim búl turaly «Janghan otqa shoqynam Jar qarasa» dep ózining úshqyr sezimin bildiredi. Búnday qúdyretti adamdargha tipti perishteler sәjde qylyp, bas úrady. Al Alla taghala onday adamnan da artyq jәne joghary ekeni belgili. Aqyn osynday joghary ruhany dengeyge kóterilgende ózining ruhany kýshin, qúdyrettiligin sezinip, «jer jýzine qyp-qyzyl gýl bitirem» dep ózining qúdyrettiligin bildirgendey bolady. Biraq búl haldy tek asyqtar ghana týsinip, solar ghana sezine alady, al aiyqtar, yaghny ruhany mastyqty týsinbeytinder búl haldy bilmeydi de, bilse de qabylday almaydy. Qarapayym adam ghana emes, tipti Qúday jolyna berilgen sopylardyng ózderi «Sopylargha bizding Jar bir qarasa, Jaryq núrmen jýregin aralasa, Janyn jan, eski imanyn iman demey, Bayghústar qalar edi-au tan-tamasha». Ózining ruhany qúdyrettiligin Shәkәrim osylay surettep otyr.

Basqa shygharmalaryn almaghannyng ózinde, Shәkәrimning osy eki óleni ghana onyng qanday joghary ruhany dengeyge jetkenin, qúdyrettilik qasiyetterge ie bolghanynyng dәleli bolyp tabylady.

Dosym Omarov, shәkәrimtanushy ghalym, filosof

Abai.kz