Jazushy-jurnalist, audarmashy, baspager Saghat Jaypaqúly 1935 jyly mausymnyng 15-júldyzynda Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty Kýnes audanynyng Shaqpy jaylauynda Bógenbaydyng besinshi әuleti Qabylbaydyng úrpaghy Qartaydyng úly Jaypaq zәngining otbasynda dýniyege kelgen.

1942 jyly qyrkýiekten 1944 jyly mausymgha deyin Dosymbek Baymúratúly saldyrghan Shapqy ishi Bólgensay bastauysh mektebining ýshinshi synybyna deyin oqyghan. Otbasy jaghdayyna baylanysty oquyn jalghastyra almay, 1945 jyly mamyrdan 1947 jylgha deyin baydyng malyn baghady. Ýsh aimaq (Ile, Altay, Tarbaghatay) azat bolghan 1946 jyldan keyin, Ile aimaghy Kýnes audanynnyng ortalyghy Bestóbede ortalau mektep ashylady. Osy mektepke, әl-auqaty tómen kedey balalarynan qyryq neshe balany ýkimet qarjysymen jataqta jatqyzyp, oqytady. Saghat ýkimetting osy qamqorlyghyna iligip 1947 jyly qyrkýiekten 1951 jyly mausym aiyna deyin tolyqsyzdy osy aradadan ýzdik bitiredi de, sol jyly Shynjang ólkelik biiro kadrlar mektebining ýshinshi kezekti oquyna emtihan berip qabyldanady. Ýrimjide bir jyldan artyq buro mekemesinde oqyp bitirgennen keyin, 1952 jyly qazan aiynda «Shynjang gazeti» mekemesine joldamamen qyzmetke túrady. On jeti jasynda aqparat kәsibining tabaldyryghyn osylay attaghan ol búl mekemede jana kelgender ótetin alghashqy ótkelde kóshirmeshi, korrektor, qalamaqy esepteu, habar-maqala tirkeu siyaqty úsaq-týiek isterding yrqyna kónip, yghyna jýgirdi.

S.Jaypaqúly ózine tiyesili mindetterdi orynday jýrip, redaktorlargha eliktep maqala óndeuge, maqala jazugha talpynady. Talpynysy tabysqa jetkizedi. Sol kezde qalamy tóselgen tilshi, qazaq tili gazetining bas redaktory Qaly Ysqaqúly, redaksiya bólimining mengerushisi Búlantay Dosjaniyn, bir betting jauapty redaktory Raqymetolla Ápsheúly siyaqty aqyn-jazushy, redaktor aghalarynyng nazaryna iligedi. Bir joly bas redaktor Qaly Ysqaqúly ol óndegen bir maqalany býkil redaksiya (hanzu, úighyr, múnghúl tilindegi) boyynsha ashylghan jinalysta ýlgi retinde oqyp ony madaqtaydy. Osydan shabyt alghan Saghat tilshilik mamandyghyn iygeruge barghan sayyn úmtyla beredi. Bos uaqytynda hanzu tili men foto suret týsirudi ýirenedi. Ol kezde redaksiyada adam az, gazet redaktorlargha múqtaj edi. Nebәri eki jyl ishinde S.Jaypaqúly korrektorlyqty iygerip bolyp, redaksiya bólimine auysady. Sodan kóp ótpey gazetting bir betining jauapty redaktory bolyp shygha keledi. 1962 jylgha deyin «Shynjang gazeti» qazaq redaksiyasynda redaktor, tilshi, foto tilshi bolyp qyzmet jasaydy.

1962 jyly Shynjang partiya komiyteti qazaq tilinde «Yachika túrmysy» jurnalyn shygharudy bekitedi. Búl jurnalda Saghat segiz jyl boyy qazaq redaksiya bólimining mengerushisi bolyp júmys jýrgizedi.

Mәdeniyet zor tónkerisining alasapyrany arnagha týse bastaghan kezde «7 mamyr kadrlar mektebine» baryp shynyghu degen nauqan bastaldy. Búghan әueli Shynjang avtonomiyaly rayondyq partiya-ýkimet salasyndaghy kadrlar baratyn boldy. Saghat solarmen birge avtonomiyaly rayon jaghynan Qútyby audanynda qúrylghan «7-mamyr kadrlar mektebine» barady.

«7-mamyr kadrlar mektebinin» diyrektory bolyp túrghan Shynjang avtonomiyaly rayondyq partiya komiyteti ýgit bólimining bastyghy Fuuyn myrzanyng úigharuymen Ortalyqtan kelgen eki adamgha audarmadan emtihan tapsyrady. Emtihannan sýrinbey ótken Saghat Beyjinge baryp Ortalyq halyq radiostansiyasynyng qazaq tilinde ashylatyn radionyng negizin qalaydy. Búl 1969 jyly qarashanyng songhy kezi edi. Sóitip, Saqannyng Ortalyq halyq radio stansiyasyndaghy 15 jyldyq ómir joly mine, osylay bastalghan bolatyn. Astanamyz Beyjindegi qazaq radiosy 1971 jyly 1-shi mamyrynda qúryldy. S.Jaypaqúly osy radioda tabany kýrektey 15 jyl jauapty bolyp, újymdy basqarady.

Búl újymda bes últtan qúrylghan 18 adam bolyp, bir-birinen ýirenip, birining artyqshylyghymen birining olqylyghyn toltyryp otyratyn. Olar tónirekting tórt búryshynan týrli kәsipten, týrli mamandyqtan kelgen bolsada qysqa uaqyttyng ishinde óz ara shýiirkilesip qyzmetti barlyq ynta-peylimen berile istedi. Jubauchuan (últy hanzu) myrza Saqannyng orynbasary boldy. Ekeui bólimning qyzmetinen shashau shygharmaugha úmtylady. Bereke-birligi jaqsy bolghandyqtan partiya men halyq tapsyrghan mindetti shama sharqynsha oryndaydy.

Jasyrary joq, әrqanday is birden sәtti bola bermeydi. Radio efirge shyqqan tús Mәdeniyet zor tónkerisining qúrsauy qol-ayaghyn bosatpay, bir mezgil kibirtiktep qalady. Ylghy audarma material beruden asa almaydy. Jerlik qazaq avtorlardyng shygharmasyn beruge mýmkindigi bolmaydy. Ózinen tilshi shyqpaydy. Sonymen, «olay tartsyng ógiz óledi, búlay tartsang arba synadynyn» kerin kiyip, túiyqqa tireledi. Sýitip jýrgende baghyna jaray qoghamdyq jaghdayda kenet ózgeris bola bastaydy. Partiya ortalyq komiytetining kóregendigimen «Tórttik tóbe» deytin alapat biylikten alastatyldy. Búghan býkil el halqy quandy. Búrynghy qat-qabat resmiyet-kedergiler alyndy. «Gýl bitken jaynady, til bitken sayrady». Reforma men syrtqa esik ashudyng alghashqy ýrdisi bastaldy. Búrynghyday emes, óz aldyna tilshilik isteuge, aqyn-jazushy men óner adamdarynan súhbat ótkizuge mýmkindik alady.

1980 jyly shilde aiynda Kýngey Múqajanúly, Maqatan Shәripqanúly, Jaqyp Myrzaqanúly qatarly jazushylar Beyjinge mәjiliske keledi. Sonda S.Jaypaqúly olardy qazaq әdebiyeti turaly sholu jazugha úsynys etedi. Búl ýsh qalamger aqyldasa kelip «Kórkeyu jolyndaghy qazaq әdebiyeti» degen taqyrypta әdeby sholu jazady. Sholu sol jyly shildening 5-shi júldyzy radioda oqylady. Jyiyrma neshe jyl aty óship, iz-tozsyz ketken agha buyn jazushylardan 30 neshe kisining aty atalyp, ataghy әigilenedi. Osy әdeby sholu jariyalanghannan keyin qalyng tyndarman qauymdy, óte-móte óner adamdaryn quanyshqa bólep, ýmitke jebegendigi auyzdan-auyzgha anyz bolyp taraydy. Tyndarmandar redaksiyagha hat jazyp, alghys aityp marapattaydy. Birinshi bolyp aqyn, qogham qayratkeri Qúrmanәli Ospanúly hat jazady. Ol kisi sholudy estigenin aityp qana qoymay, ózgelerding de jaqsy lebizin jetkize kelip: «Sholudyng qúrylymy, mazmúny, til kórkemdigi jaghynan tújyrymdy, kókeyge qonymdy, shyndyq shymyr beynelegen» dep joghary bagha berip jazghan edi hatynda.

Olar ýshin 1970 jyldardyng sony men 1980 jyldardyng basy qazaq radiosynyng altyn dәuiri esepteledi. Búl jyldary Saqang bólim atynan qazaqtyng әn-kýilerin kóbeytu turaly jogharygha doklat jazady. Doklat kóp ótpey bekitiledi. Sonymen 1979 jyly «Tórttik tóbe» talqandalyp, zaman jaqsara bastaghan tústa Ortalyq halyq radio stansiyasy men Shynjang halyq radio stansiyasy birlesip, Kýiting qalasynda bas qosyp, ýsh aimaqtyng әn-by ýiirmesinen 70-80 adam shaqyryp, eki aigha juyq uaqytta 100-den astam әn-kýidi taspagha jazyp alady. Búghan Ortalyq halyq radio stansiyasynyng qazaq bóliminen Múqamet pen Saghat barghan edi. Búl ret jazyp alynghan әn-kýiler radiony shyt jana beynege engizedi. Osy әn-kýilerding birtalayy kýni býginge deyin berilip keledi.

Múnyng ishinde «Aq tamaq», «Mayra», «Aq biday», «Abay kýnim-ay», «Alqonyr», «Súrjekey» t.b sekildi halyq әnderi men halyq kompozitorlarynyng әnderin azat etip radioda jaryalaydy. Búl halyq arasynda ýlken dýmpu qozghaydy.

Halqymyz «kósh jýre týzeledi» demep pe edi. Qúrylghanyna nebәri 10 jylgha jetpegen, onyng birneshe jyly synaq retinde jarty saghattyq audarma habar berumen jýrgen jaghdayda janaghyday jetistikke qol jetkizu onay emes edi. Sol tústarda astanagha kelgen aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn ózderine oqytyp tarata bastaydy. Mysaly, Omarghazy Aytanúly, Qausylqan Qozybaev, Maqatan Shәripqanúly, Kýngey Múqajanúly, Qúrmanәli Ospanúly, Erghaly Ábilqayyrúly, Ábdireshit Baybolatov, Júmabay Bilәlúly, Orazqan Ahmetov, Júmadil Maman, Ákpar Mәjitúly siyaqty qalamgerlerimiz radioda poeziyalyq, prozalyq shygharmalaryn oqyp óz ýnderin әlemge taratyp, tomaghasyn alghan qyranday sharyqtaydy. Múnyng ózi óshkindep, sónip bara jatqan qazaq mәdeniyeti men әdebiyetining shyraghyn qayta jaqqanday bolady. Qalyng tyndarmannyng kónil-kýiin sergitip, bolashaqqa degen senimin kýsheytti. Áygili әnshilerimizding Beyjinge kelip týrli mәdeny sharalargha qatysu orayyn qalt jibermey, olardy studiyagha shaqyryp, dybys taspasyna әn jazdyryp alyp qaludy әdetke ainaldyrady. Mysaly, Qamit Ysqaqúly, Kamal Ishikbay, Kýlman Shýlenbayqyzy, Arzygýl Túrsynqyzy syqyldy әnshilerden orayy kelgende taspagha әn jazdyryp alyp qalyp otyrghan. Mәdeniyet zor tónkerisi túsynda qazaq halqynyng týrli mәdeniyeti, әsirese dombyra-kýy mәdeniyeti joghalugha shaq qalghan edi. Osynday kókeykesti mәseleni eskerip 1980 jyly Saghat Jaypaqúly Ortalyq halyq radio stansiyasynyng basshylaryna halyq әn-kýy múralaryn jinau jóninde ótinish jazudy qolgha alady. Stansiya basshylyghy búl ótinishin bekitedi. Shynjang qazaghynyng әigili kýishilerinen Tayyr Belgibayúly, Dәulet Halyqúly, Kamal Maqayúly, Ghizat Seyitqazin siyqty dombyrashylardy Beyjinge úsynyspen shaqyryp, kóptegen halyq kýileri men óz kýilerin altyn qorgha jazdyrady.

Qyzmet bar jerde tabys ta, olqylyq ta, qayshylyq ta, pikir talas ta ómir sýredi. Búl tabighyy qúbylys. S.Jaypaqúly radioda júmys jasaghan 15 jyl uaqtyn typ-tynysh, mamyrajay, aqausyz, kedergisiz, ylghyy sәtti ótkizdi desek aqylgha simaydy. Qyzmet barysynda kemshilik te, talas-tartys ta bolady. Alayda olar mýlde otasa almaytyn mýdde qaqtyghysyn tudyrghan emes. Qayta qyzmetti jaqsartugha, yntymaqty kýsheytuge, algha basugha, janalyq jaratugha baghyttalghan kózqaraspen jýredi. Tanym, pikir jaghyndaghy úqsamastyqtan tuyndaghan uaqyttyq qúbylys dep biledi. Olardyng barlyghyn óz kezinde sheshimin tauyp otyrdy.

Alghash Saghat Jaypaqúly jetekshilik etken Ortalyq qazaq radiosy qazir otyzgha tarta tilshi, redaktor, audarmashy bar, 44 memleketke ýni jetetin memlekettik aqparat qúralyna ainaldy. Eferge shyghatyn saghat sany kóbeydi. Ol zamanyndaghyday emes, shekteusiz dәuir talabyna ýilesimdi, san-sanaly aidarlar ashyldy. Múnyng ishinde «Auyl auany», «Parasat», «Qaynar», «Zang jәne zamana», «Ekonomika aidyny», «Shipagerlik», «Tehnika tetigi», «Álem ayasynda», «Óner ólkesinde» t.b. lar bar. Osyghan qarap quanasyn, marqayasyn. Qyzmetkerlerding bәri jastasty, qyzmetting sapasy men mәdeny óresi artty.

S.Jaypaqúly 1984 jyly Ortalyq radio stansiyasynan auysyp Shynjang halyq baspasyna keledi. Ol 1984 jyly qarashadan 1995 jyly mausymgha deyin Shynjang halyq baspasynyng qazaq redaksiya bóliminde oryn basar mengerushi, tete agha redaktor, «Oqyrman óresi» jurnaly bas redaktorynyng orynbasary bolyp júmys isteydi. Saqang aqparat ghylymynyng beldi salasy esepteletin gazet-jurnal, radio jәne baspasóz salasynda 40 neshe jyl jemisti qyzmet isteydi.  Ashyghyn aitsaq, S.Jaypaqúly óz ómirinde tórt salanyng kәsibine aralasypty. Osy tórt salada istegen enbegining bәrin jipke tizip aityp otyrmay-aq, tek Shynjang halyq baspasynda istegen kezinde ózi jauapty redaktor bolyp shygharghan kitaptar men әdeby audarmalardyng bastylaryn aita keteyik. Olar: «Qytaydyng qazirgi zaman tarihy turaly bilim» (eki kitap), «Sotsiyalizm tarihy», «Til ghylymy mәselesi turaly», «Psihologiya turaly súrau-jaup», «Tarih bilimi sózdigi», «Zang bilimi turaly» (7 kitap), «Jana dәuirdegi partiya qúrlysy» t.b. 200-ge tarta kitapty redaksiyalap baspagha joldap, qyryq neshe kitaptyng jauapty redaktory bolady. «Oqyrman óresi» jurnalynyng 60 sany Saqannyng jauapkershiliginde jaryq kórdi. Audarghan әdeby tuyndylary: «Batysqa sapar» (roman, eki adam birlesip audardyq), «Ergejeyli eli men alyptar eli» (romannan ýzindi), «Ómir», «Biz jastar» (povest), Uanmiynning «Songhy tau», «Sapyrylghan salashylar» (әngime), hanzutilinde jazatyn qalamger Ákpar Mәjitúlynyng «Aqsaq qúlan», «On bestegi Halida», «Átteng romkabay» t.b. әngimeleri. Múnyng syrtynda hanzu avtorlarynyng shygharmalarynan tәrjymalaghan on neshe әngime men ózi qúrastyrghan ýsh kitap bar. Mine, osynday enbekterinen tys, ózi qalam terbep jazghan ocherek, shalqyma, esse, jana jylgha arnau siyaqty әdeby maqalalary da óz zamanynda oqyrmanyng alghysyn alyp, jaqsy әser qaldyrghan edi.

Ýkimet jarty ghasyr tókken teri men elge sinirgen enbegin baghalap Saqannyng ómirbayany men enbegi turaly jazylghan shaghyn tanystyru 1989 jyly Beyjindegi kitap baspa mekemesi jaghynan jaryq kórgen «Júngonyng baspasóz salasyndaghy әigili adamdar sózdiginin» (qytay tilinde) 481-betine jәne 1994 jyly Liyauling Últtar baspasy jaghynan jaryq kórgen «Qytay az últ mamandary, oqymystylary sózdiginin» (qytay tilinde) 593-betinde beriledi. Al 1999 jyly Beyjinde jaryq kórgen «Dýnie bilim qambasy» atty ýlken jeliles kitaptyng birinshi tomynyng 991-betindegi «Dombyra» taqyryptaghy hanzu tiline audarylghan ochergi basylady әri ocherk altyn medalimen syilandy.

Saqang zeynet jasyna tolyp demalysqa shyqqannan keyinde qalamyn qolynan tastaghan joq. Júbayy, jýirik jurnalist, marqúm Túrsyn Jolynbetqyzy ekeuke bir-birine ruhany demeushi bola jýrip, halqyna ómirsheng tuyndylaryn úsynyp ýlgerdi. Saqannyng songhy jyldary shyqqan "Iz" degen kitabyna avtordyng ómirbayandyq esseleri, ocherkteri men syr suhbattary enip, oqyrmandarynyng jaqsy baghasyn alady.

«Órli-qyrly ómir jolymda shyghandap shyngha, qara ýzip ozyp ketpesem de, shama sharqymsha talay kezenderdi astym. Ómirde osy jýrisime rizamyn. Men eki sózding birinde býgingi baqytty zamanda jasaghanyma razy-hosh bolyp «ómir saghan rahmet!» degen sóz mәtelime ainalyp ketken kórinedi», - dep marqúm Maqat aghanyng ózi jazyp ketkenindey, shynynda solay, ótken ógey ómirding ashty-túshtysyn azda bolsa tatyp qalghan Saghat Jaypaqúly sekildi qariyalardyng qazirgi baqytty zamanyn eresen qasterlep, dәuirding talabyna say býkil kýsh-quatyn qogham qajetine sarqa júmsaghany anyq. «Ómir saghan rahmet!» degen marqúm Saqannyng ózining ýirenshikti mәtelin bizde qaytalay bergimiz keledi...

Saghat Jaypaqúly 2023 jyly 12 mausymda 88 jasqa qaraghan shaghynda qaytys bolady.

Baqúl bolynyz, ardaqty Saghat agha!

Álimjan Áshimúly

Abai.kz