Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Kýbirtke 2801 0 pikir 16 Mausym, 2023 saghat 13:12

Ózgege teneluding de, asudyng da joly - ózindi dayyndau!

Suret: CFP

Egemendikke qol jetkizgen 30 jyl tarihy dәuir kóshimen salystyrghanda óte qysqa uaqyt, al adam ómirining ishki mýmkindik quatymen salystyrghanda az uaqyt emes.

Elqarasy ilgy berude; óz ishki mýmkindik quatyndy damyta tiyimdi júmsap, otan, halyq, últ ýshin ayanbay ter tóge enbektene beruding qay-qaysysyn da úly dәuir kóshlegi shetke qaqpay erte beredi. Eru bir basqa da, ozu bir basqa. Sanaly adam erudi emes, ozudy maqsat, ozu ýshin ruhty qanat qylary haq. Búl ýshin bizde әueli, ozyq adamy qasiyet, sosyn, bәsekeli dәuir talabyna sәikese alatyn ghylymy ústanym qajet. Adamy qasiyet әr sala, әr kәsip negizinde jiktele kóbeye beredi, jalpylyq túrghydan bizge eng qajettisi adaldyq, meyirimdilik, ar-namystylyq jәne enbekqorlyq. Kimde-kimning boyynan kólikting tórt donghalaghy ispetti osy tórt qasiyet tolyq tabylsa, ol - otany, halqy, últy ýshin júmys isteudi óz ómir jolyndaghy asa manyzdy mindetterding biri dep qabyldaydy. Búl hangha da, qaragha da úqsas azamattyq tanym.

Adamy qasiyet sanadan tuyp, ruhpen órleydi. Búl filosofiya ilimindegi týp qaghida. Endeshe qazirgi tanda memeleketimizde algha qoyylyp otyrghan «Jana Qazaqstan» qúru iydeyasyn sana sarabyna salyp, ruh bezbenimen ólshep kóreyik. Jana Qazaqstan qúru iydeyasynyng avtory memeleket basshysy Qasym-Jomart myrza «Jana Qazaqstan qúru» strategiyasynyng sayasi- ekonomikalyq, qoghamdyq manyz-maqsatyn, qajettiligin jәne talap-basqyshtaryn jan- jaqty qamty ortagha qoydy. Ýgit-nәsiqat jasaldy. Áueli memeleket shekarasynyng ainalasyndaghy kórshilik qatynastar ara mýmkindikter izdeldi. Basqada әlem elderi ara sauda-ekonomika, ghylym-mәdeniyet, oqu-óner almastyru qatarly kóptegen qarym-  qatynastargha jol ashugha talpynystar jasalyp qarjy jәne ghylym-óner kózderi qaralyp jatyr. Áriyne, bәri de qoldaugha da, qol sala isteuge de tatityn asa keleli memelekettik ister.

Qashanda ýlken oidan tuyndap, úly maqsatqa qúrylghan memelekettik is syrtqy baylanysta memeleket dengeyli sayasy qayratkerlerdin, ishki jaqta әr dengeyli qogham qayratkerlerining róli men memeleket qúrushy últty negiz etken jalpy halyqtyq sananyng oyanuy, últtyq ruhtyng kóterilui, memelekettik mýddening qorghaluy negizinde jәi-jәiimen qanat jaya iske asady. Osy bir memelekettik úly múratqa jetu ýshin hannan qaragha deyin óz mýmkindikterin arttyru jolyndaghy óz-ózin dayyndau qazirgi memeleket jaghdayynda auaday qajet is dep qaraymyn. Oilau men aitu bir basqa da, naqty is-qimyl bir basqa, ortagha salyp otyrghan osy iydeyaldar býgingi qoghamdyq ómir týisindirgen oi-tújyrymdar. Múny «qoldaymyz» dep úrandatyp, «qolsala isteymiz» dep teoriyalyq jaqtan dәriptey beru naqty is adamynyng qylyghy emes. Endeshe naqty iske de toqtalayyq.

Estigennen kórgendi, kórgennen naqty qol salyp istegendi aitu tyndaushygha tyng oy da, naqty әser de bere alady. Bәrimiz de osy memelekette jasap otyrghannan keyin osy elding damuyna, qoghamynyng tynyshtyghyna, el ishi-syrty bereke men ornyqty beybit túrmystyng qalyptasuyna mýddelimiz. Men QHR-sy Shynjang ólkesining Ýrimji qalasyndaghy «Shynjang pedagogikalyq inistitutynda» qazaq tili men әdebiyeti, qytay әdebiyet tarihynan arnayy oqyp, QHR-nyng astanasy Pekin qalasyndaghy memelekettik «oqu-aghartu әkimshilik inistitutynan» bilim salasyn basqaru mamandyghy boyynsha bilim terendetip, ómirimning qyryq qansha jylyn osy salada enbektengen tәjiriybelerim negizinde kóz kórip, qol sala istegen ómir silaghan damu qúndylyqtarynan mysal ala, tilge tiyek qylyp otyrghan «óz-ózin dayyndaudyn» manyzdylyghy jәili sóz qozghaghym keledi. Ár qanday últtyng da, jeke adamnyng da ózindik pýlisi da, minusy da bolady. Meyli, qay elde bolsa da, memeleketting damuyna, el halqynyng kәsiptenui men әl-auqatynyng kóteriluine qajetti keybir únamdy úmtylystardy aitpaudyng ózi de әdilettilikke jatpaydy. Búrynghy memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev túsynda kóterilgen Qytay qarjysy men mamandaryna sýiene «50-neshe zauat salu» túsy da, әsirese, memeleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng biylghy QHR-nyng bayyrghy astanasy Chan- an (Shi-an) qalasyndaghy samitte qol qoyylghan 40-qansha kelisimsharttan keyin de, el ishinde Qytaygha qarsy tolqular bolyp jatqany belgili. Men osy jaghdaygha oray osydan búrynghy «Abai.kz-te» jariyalaghan «Batyl qadam baq әkelgey» atty maqalamda memeleket óz isin damytuda «qadaghalau mehaniyzimi kemel, zany әdiletti; әr dengeyli, әrsala basshylary jemqorlyqtan qúlan taza, memleket ýshin isteu ruhy joghary; týrli salada jalpy halyq kәsip kózderin ashyp әl-auqatyn kóteruge bet alghan eldi eshkim de basyp ala almaydy» degen mazmúnda kózqarasymdy ortagha salyp, oqyrmanmen oy ortaqtasqan da edim. Osy maqalamda QHR-sy biylik salasynyng el basqaru ýrdisindegi kóz kórip, qol sala istegen myna bir-eki qúndylyqtarmen de oqyrmandarymmen oy bólispekpin.

Basqaru isin óz salasynyng mamanyna ústatu

QHR-sy tarihy úzaq, ýzilissiz dәuir aghymy barysynda týrli sayasy tolqulary kóp, ekonomikalyq damu kedergileri de az bolmaghan, respublikanyng alghashqy kósemi Mau Zydúng myrzanyng algha basu jolynda «qatelikti ótkizuden qoryqpa, týzetpeuden qoryq», «ótkennen tәjiriybe al, keyingige ghibyrat et» degen ghibyratty iydeyasymen әr dәuirde partiya basshylyq salasyndaghy qatelikterge batyl syn óristetip, týzetuge kýsh salyp otyru arqyly úly jenisterge jetip otyrghan iri memeleket. Osy úly dәuir kóshinde óz salasynyng mamandaryna emes, adamdardyng sayasy maydany men kelip shyghuynyng (tabynyn) taza boluyn ólshem etken baghytta әr sala basshylaryn taghayyndau solaqaylyqtary boldy. Nәtiyjesinde ghylym da, tehnika da, óndiris te órge baspay, halyqtyng әl-auqaty kóterilmedi. Osy solaqaylyqtan tuyndaghan qatelikterdi tura tanyp, tәjiriybelerdi qoryta bilgen biylik basyndaghy iri partiya 1978 jyly 11-kezekti 3-jalpy mәjilis sheshimimen 80-jyldar basynan bastap, neshe ondaghan jyldar boyy әr jylghy tolyq orta mektep bitiretin oqushylardyng belgili salystyrmasyn memelekettik qoldaumen kezen-kezenimen әlemdegi eng ozyq elderdegi halyqarada aty bar iri ýniyversiytetterine oqugha jiberdi. Álemde aty әigili ozyq elderdi negiz ete, mamandar men qarjy kózderin tartyp keng kólemde júmys oryndaryn ashty. Sonymen qatar әr dәrejeli basshylyq salasyna layyqty óz mamandaryn qoydy basty ólshem ete zor kólemdegi sayasy reforma jasady. Ár salaly biylik qolynan is keletin, júrt moyyndaghan isker azamattardyng qolyna jalpy halyqtyq saylam nemese jalpy halyqtyq inkәs jinau arqyly taghayyndau jolymen ótkerilgennen keyin, jergilikti oryn mýmkindikterine qaray bir jaghynan kóptegen júmys kózderi ashyldy, taghy bir jaghynan jәy diqan-malshylar men kәsip kýtken jastardy qysqa merzimdi kәsiby kurstar ashumen, óndiris oshaqtarynyng qajetine beyimdey óz-ózin dayyndau arqyly mamandanghan kadr tapshylyghyn alghashqy qadamda sheshti. Nәtiyjesinde jalpy halyqtyng kәsiptenuine keng jol ashylyp, óndiris damydy, halyq auqattanu jolyna týsti.

Memelekettik qoldaudyng jalpy júrtqa ten, keng kólemde kәsiptenuge tiyimdi boluy

Memleket halyqtyng iyesi, qamqory jәne qoldaushysy da. Halyq memleketti damytushy, baqylaushy, qorghaushy róldegi alyp qosyn. Osynau keleli baylanys eldi el etetin de, damytatyn da basty týiin. Eng әueli, memleket basshysynda, sosyn, әr dengey, әr salaly basshylarda osynday memleketshildik iydeya kýshti bolghan elde damu da, әdilettik te, «óz- ózindi silay alsang jat janynan týniledi» deytin atajoldy qasiyet te jәne ózge el әriptesteri moyyndaytyn, qúrmetteytin abyroy da bolady. Múnyng kerisinshe әr dengey, әr salaly memlekettik biylikti qara basynyng qamy, otbasy men darabiylik ainalasynyng ghana mýdde qúraly etken elde әr salaly damudyng da, halqynyng memleketine degen senimining boluy da, ózara syilastyq qarym-qatynasynyng artuy da ekitalay. Búl basqaru ilimindegi jetekshi tújyrym.

Memelekettik qoldau osy tújyrym ayasynda jalpygha ten, kәsiptenuge әsirese jol, su, elektr t.b qatarly týrli infraqúrylym qajettilikteri tym kónil kónshitpeytin shet-shalghay ónirlerdegi búqaragha tiyimdi boludy negizgi maqsat ete naqty mәselege naqty shara tabu kózdele jasalsa, qashanda ondy nәtiyje kórsete, jalpy júrttyng senimi men sýiispenshiligin jәne júmys yntasyn arttyrady. Búl jaghyndaghy ýlgi de, ónege de bolarlyq jandy mysaldy jәne de kóz kórgen QHR-synan keltireyin. QHR-sy kommunistik partiyasynyng jogharda atap ótken 11-kezekti 3-jalpy mәjilisinen keyin partiyanyng tútas el kóleminde «esik ashu, reforma jasau» sayasaty negizinde «josparly sharuashylyqtan bazar sharuashylyghyna qaray búrylys jasau», «partiya sayasy iydelogiyany, ýkimet ekonomikany negiz ete basqaryp, әr salany óz kәsiby mamandaryna beru» qatarly memlekettik damu baghdarlamasyn úsyndy. Osy baghdarlama qysqa ghana 30-40 jyl kóleminde QHR-synyng ekonomikasyn kisi sengisiz dәrejede damytty, memleket qúdirettendi, halyq auqattandy. Áriyne, artyqshylyq bolghan jerde kemshilik te bolatyny da zandylyq. «Esik ashu, reforma jasau» sayasaty ayasynda memleketting birtútas «últtyq iydelogiyasyna» qayshy shetel, әsirese, erkin demokratiyasynyng yqpalymen el ishinde jemqorlyq pen tóreshildik, últtyq bólshekteushildik pen diny ekstremizm qateri shegine jete asqyndy. Memleket halqynyng jalpy betti teng damuyna, әsirese, memleket tútastyghyna kese kóldeneng bolatyn osy bir eng ýlken dertti der kezinde kóre de, jónge sala da bilgen QHR-nyng qazirgi memleket tóraghasy Shy Jinping myrza shekten asqandaryn atu, ayausyz týrmede jazalau, qayda jasyrynsa da (shet el assa da) quyp jýrip memleket qazynasyn qaytartu, enbek-óner lagerlerinde ózgertu-tәrbiyeleu qatarly pәrmendi sharalaryn qoldanyp, memleketti zor kólemde onady. Sonymen qatar týrli kәsip kózderin ashugha tiyimdi sayasat beru men tómen ósimdi jәne ósimsiz nesiyemen júmys isteuge niyettengen jekelerdi de, kәsip oryndardy da qoldau, óner-bilim, tehnologiya jaqtarynan tegin tәrbiyeleu, qashan jolgha týsip, ayaghynan túryp alghansha salyqtan bosatu qatarly memlekettik qoldau tebinin kýsheyte, jalpy halyqtyng ózin-ózi dayyndauyna keng jol ashty. Osynday әdiletti de pәrmendi sharalardyng nәtiyjesinde әlemge әigili milliard jarymgha juyq halqy bar Qytay eli qaysybireulerding aityp jýrgenindey «keri sheginip» emes, әli de jalpy betti damu mýmkindiginen airylghan joq. Qayta jalpy betti teng damudyng ekinshi kezendi úly qadamyna qúlash sermedi. Búl, әriyne, elimizge jarqyn ýlgi, jaramdy tәjiriybe dep qaraymyn.

Atap ótkenimizdey «sayasattyq tiyimdilik», «qarjylyq sýiemel», «qoldanylmaly tehnikalyq ónermen jeteleu», «salyqtan bosatu» t.b qatarly memlekettik qoldaular, әriyne, Qazaqstanda da bar, amal neshik, biz sitata keltirip otyrghan eldegidey «kimge beru, qalay beruding sayasattyghy men ólshem-talaptary» qatang emes, tipti «jariyalylyghyn», «dúrystap tiyanaqtanuyn», «songhy nәtiyjesin» qadaghalap otyratyn mehaniyzim de kýshti emes. Bizde «býkpege» býrkenish bolarlyqtay azdaghany amalsyzdan jay halyq qolyna tiyedi-au, shirkin! Ókinishke oray, al qalghan qomaqty bólek qoyyrtpaqty «qonjuyr» bógetinen ótuge qauqarsyz halde «shamtýbi qaranghylyghynan» shygha almay, joly kýdir, senimdiligi búldyr bolyp, «basy tauday bolsa da, ayaghy qylday» bola, sozbaqtala baryp tozdyrudy jay әdet emes, kәnigi tәsilge ailandyryp alghanday sezim tudyrady...

Orynsyz «kópke topyraq shashu» da adam balasy onayda bara qoymaytyn adamy qasiyetke jat әdiletsizdik ekeni de belgili. Solayda el egemendiginen bergi osynau jyldarda jeri keng bolsa da halqy az (halqy az eldin, әriyne, eldi mekeni de, sheshuge tiyisti týrli mәseleleri de az bolady ghoy) el halqynyng eng kórneki «teledidar» atty osy zamandanghan elektrondy habaryna qúlaq salsang boldy, qúlaghyng qúryshy qana, kózayym bolarlyq ondy habar joqtyng qasy. Atalmysh tele habarlary nesimen este qalyp jatyr? Oghan osybir týitkildi saualdar da jauap bolar-au:

Nege әlemge әigili keng dalada jay halyq tirlik qylarlyq jer telimine jarymay, shu kóterip jatady; nege eldi mekenderde jol, su, elektr... taghy basqa infraqúrylymdar kelensizdigi osynau jyldar boyyna jalghasqan tausylmas taqsiretti habar kózine ainalyp aldy; nege jyl ótken sayyn jaqsarudyng ornyna «jemqorlyq», «júmyssyzdyq», «qymbatshylyqtan» sharshaghan birbólim jaldanbaly halyq júmys istese jalaqysyn uaghynda ala almay, istemese jan bagha almay «kýieli» kreditting tútqynyna ainalu zary jyl sayyn qaytalana beredi; nege kóbi әkesiz, keyi sheshesiz tiri jetim balalar men qarausyz jalghyz basty ata- analar, nashaqor, qúmarpaz, úry, sodyr-sotanaqtar kóbeyip barady; nege keng jer, az halyqta baspana zary osynshama memeleket dengeyli bas auyrugha ainalyp ketti; nege tuyp ósken jerin tastap júmys izdep shet el asatyn adamdar qatary azaymaydy?..

Ata-babamyzdan qalghan «kórshi aqysy - tәnir aqysy» degen sóz bar, eki alpauyt kórshining biri barghan sayyn әlem halqyna sýikimsizdene, barghan sayyn óz kórin ózi qazyp jatqanday qalyp tanytyp bara jatqany ashy da bolsa shyndyq. Al endi, halqy kóp, ekonomikalyq qauqary bizden әlde qayda qalyn, memleket qauipsizdik quaty myghym, ghylym-óneri barghan sayyn әlemdik órede janaru ýstindegi taghy bir alpauyt kórshimen halyqaralyq zandy kelisim sharttar, ózara derbes, tendik, beybit memlekettilikke qúrmet etetin әdiletti sayasy ústanymdar negizinde sauda, ekonomika, ghylym-mәdeniyet, oqu-aghartu auys-týiisti dostyq baylanysta boludan sonshama nege alandaymyz, «baryspasan-kelispeysin, alyspasan-berispeysin» deytin ataly sózimiz bar emespe edi, aghayyn?..

Bireumen jaghalaspay aralasudyng da, egespey tenesuding de jalghyz joly – o basta aitqanymyzday sayasiy-zan, qoghamdyq morali, ekonomikalyq quat, ghylym-tehnika, mәdeni-aghartu jeke bastyq memleket mýddesine say jauapkerlik jaqtarynyng qay-qaysysynda bolsyn óz-ózimizdi býgingi dәuir talabyna say dayyndau ghana!

Jaddygha osyny myqtap týiip óz-ózin ne iske bolsa da dayyndaghan adam kimmen bolsa da berekeli, beybit, teng túrghyly mәmilede dostyq qatynasta bola alady.

Júmashәrip Shәhadatúly, 

Jazushy, publisist

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5869