Býgin Týrkistandaghy Últtyq qúryltaydyng ekinshi otyrysy ashyldy. Jiyngha Qúryltay mýshelerimen qatar, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev, Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaev, Mәjilis tóraghasy Erlan Qoshanov, Memlekettik kenesshi Erlan Qariyn, Preziydent Ákimshiligining basshylyq qúramy, Preziydentting kenesshisi jәne basqa da lauazymdy túlghalar keldi.

Biz Memleket basshysynyng jasaghan manyzdy mәlimdemelerin toptastyryp, nazarlarynyzgha úsynamyz.

«Sóz basynda birden atap óteyin, meninshe, Últtyq qúryltay búl – arqany kenge salyp otyratyn jiyn emes. Sәn-saltanatpen ótkizetin toy da emes. Babalarymyz manyzdy sheshim qabyldar kezde nemese elge qater tóngen syn saghatta qúryltay shaqyrghan.

Býgingi qúryltaydyng otyrysy elimizdegi qayghyly oqighadan keyin ótip jatyr. Abay oblysynda alapat órt shyghyp, azamattarymyz qaza tapty. Taghy da qaytalap aitqym keledi: biz múnday oqighadan sabaq aluymyz kerek, naqty sheshimder qabyldauymyz qajet.

El basyna týsken qiyndyqtar, eng aldymen, bizding bereke-birligimizdi syngha salady. Osynday kýrdeli sәtter, eng bastysy – shynayy janashyrlyq jәne tereng jauapkershilik tanytu qajet ekenin aiqyn kórsetedi. Múny ózderiniz óte jaqsy týsinip otyrsyzdar»,-dedi preziydent.

«Últtyq qúryltay – halqymyzdy ortaq maqsatqa úiystyratyn biregey qúrylym. Men byltyr nauryzdaghy Joldauymda osy qúryltaydy shaqyru turaly bastama kóterdim. Búl qadam qoghamdyq dialogty nyghayta týsu ýshin jasaldy. Sonday-aq, múnda últtyng bolashaghyna yqpal etetin eldik mәseleler talqylanady.

Biz qúryltaydyng alghashqy otyrysyn osydan dәl bir jyl búryn Últ úyasy – Úlytauda ótkizdik. Kóptegen manyzdy ister memlekettigimizding negizi qalanghan qasterli ólkeden bastau aldy. Osy iygi ýrdis biyl da jalghasyn tabuda.

Býgingi basqosu býkil týrki halyqtary ýshin kiyeli shaharda ótip jatyr. Halqymyz әdette Týrkistandy qazaqtyng ruhany astanasy deydi. Degenmen, qalanyng mәn-manyzy búdan әldeqayda joghary. Kiyeli shahar elimizding tarihynda airyqsha ról atqarghan.

Kóne zamannan beri Úly Jibek jolynyng boyyndaghy iri qala bolghan. Bauyrlas halyqtardyng bәrine ilim-bilim taratqan ruhaniyat oshaghy sanalghan. Sonday-aq, qazaqtyng tarihynda óshpes iz qaldyrghan kóptegen túlghalarymyz osy jerden mәngilik mekenin tapqan. Shejireli shahardyng qabyrghasyna qazaqtyng jylnamasy týgel jazylghan deuge bolady. Shyn mәninde, kiyeli Týrkistan – úly dala órkeniyetining myzghymas temirqazyghy», -dedi Toqaev.

«Týrkistan ghasyrlar boyy qazaq halqynyng manyzdy sayasy ortalyghy bolyp keldi. Qazaq memleketining bas qalasy retinde tariyhqa altyn әrippen jazyldy. Kóptegen handarymyz osy jerge ordasyn tigip, úlan-ghayyr dalagha biyligin jýrgizgen. Qara qyldy qaq jarghan biylerimiz týrli dau-shargha tórelik aitqan. El-júrtyn bereke-birlikke shaqyrghan. Múnyng bәri elimizding erte zamannan beri bir ortalyqtan basqarylghan birtútas memleket bolghanyn kórsetedi.

Sonday-aq, qazaq memlekettiligining tamyry tym terende jatqanyn bildiredi. Úly Dala tórinde Joshy han әuleti Kenesary hangha deyin 6 ghasyrdan astam uaqyt el basqardy. Tipti, әlem tarihynda múnday mysaldar kóp emes. Biz qazir babalarymyz kenes qúrghan әigili Kýltóbening irgesinde otyrmyz. Ábish Kekilbaev «Qazaq ruhynyng qaghbasy» dep ataghan Ordabasy osy jerge tiyip túr. Osynau әigili tóbelerde halqymyzdyng iygi jaqsylary san ret bas qosqan.

Últ taghdyry syngha týsken sәtterde bәri aqyldasyp, elding bolashaghyn aiqyndaghan. Qalyng júrt saliqaly sózge toqtap, el bastaghan erlerine kósh tizginin ústatqan. Bir el, bir halyq bolyp, syrtqy qaterge qarsy túrghan. Qazaqtyng birligi men tútastyghynyng ordasy bolghan kiyeli Týrkistan bolashaqta da osy mәrtebeli missiyasyn atqara beredi. Sondyqtan, osy aimaqty basqaryp otyrghan basshylargha zor jauapkershilik jýkteledi.

Qansha dәuir ótse de, úrpaqtar sabaqtastyghy ýzilmeydi. Biylghy qúryltaydyng sipaty – ózgeshe, mazmúny da – auqymdy. Kesheden beri birneshe taqyryp boyynsha jan-jaqty, qyzu talqylau boldy. Qúryltaygha qatysushylar Ýkimet mýshelerimen pikir almasty, oilaryn ortagha saldy. Tyng bastamalar kóterdi. Preziydent Ákimshiligi sonyng bәrin múqiyat zerdeleydi. Ortaq bir tújyrymdy әzirleydi. Salmaqty úsynystar aldaghy júmys kezinde mindetti týrde eskeriledi. Pikirtalasqa belsene qatysqan barsha azamattargha rizashylyghymdy bildiremin»,-dedi preziydent.

«Birinshi qúryltay Jalpyúlttyq referendumnan keyin shaqyryldy. Sodan beri, mine, bir jyl ótti. Búl Ádiletti Qazaqstandy qúru jolynda airyqsha manyzy bar tarihy kezeng boldy. Biz Ata zanymyzgha әdildik ruhyn sinire otyryp, konstitusiyalyq reforma jasadyq. Búl ózgerister memlekettigimizding túghyryn bekite týsti. Sonymen qatar, elimizding úzaq merzimge arnalghan demokratiyalyq baghdaryn aiqyndap berdi.

Biylikting basty instituttary qysqa merzim ishinde mýlde basqasha sipatqa ie boldy. Sheshim qabyldau ýderisine azamattardyng qatysu mýmkindigi edәuir keneydi. Adam qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghau jýiesi nyghaydy. Osynyng bәri elimizding sayasy qúrylymyn ornyqty jәne tiyimdi etip qayta qúrugha septigin tiygizdi. Barynsha әdil, ashyq әri bәsekege layyq jýie qalyptasty. Keybir adamdar reformalardyng tabysty bolaryna kýmәnmen qaraghan edi.

Biraq, bizding baghdarymyz ózgergen joq. Auqymdy sayasy janghyru josparyn ret-retimen jýzege asyrdyq. Bәrimiz bir el bolyp orasan zor júmys atqardyq. Qazaqstan osydan 2-3 jyl búrynghy, tipti, bir jyl búrynghy qalpynan aitarlyqtay ózgerdi. Biz az uaqytta zor serpilis jasadyq. Búghan yntymaq-birlikting jәne syndarly qoghamdyq dialogtyng arqasynda qol jetkizdik.

Jalpy, Ádiletti Qazaqstandy qúru ministrler men әkimderding ghana mindeti emes. Oghan býkil qogham bolyp júmyluymyz kerek. Al, týpki maqsatymyzgha jetu ýshin sayasi-ekonomikalyq reforma jasau jetkiliksiz.

Eng bastysy, әr azamattyng sana-sezimi janghyruy qajet. Halqymyzdyng dýniyetanymy jәne ómirlik ústanymdary ózgeruge tiyis. Áytpese, basqa reformanyng bәri beker. Bir sózben aitsaq, pighyl ózgermese, eshtene de ózgermeydi.

Bizding әlemdegi ornymyz, eng aldymen, últymyzdyng sapasyna baylanysty bolmaq. Quatty el bolamyz desek, birlese otyryp, birqatar manyzdy saualgha jauap beruge tiyispiz. Biz bolashaghy qanday memleket qúryp jatyrmyz? Últymyz neni armandaydy? Qazaqstan azamaty qanday boluy kerek? Elimizding basty tiregi ne? Missiyasy qanday?

Men býgin osyghan qatysty oi-pikirimdi ortagha salghym keledi. Biz qolgha alghan sayasi-ekonomikalyq reformalardy qoghamdaghy tereng әleumettik-mәdeny ózgeristermen qatar iske asyruymyz kerek. Búl – manyzdy mindet. Biz algha ýzdiksiz qadam basuymyz kerek»,-dedi memleket basshysy.

«Shyn mәninde, biz aityp jýrgen Ádiletti Qazaqstandy Adal azamattar qúrady. Búl – bir-birimen óte tyghyz baylanysty úghymdar. Otangha, otbasyna adaldyq – parasattylyq pen adamgershilikting belgisi. Adal enbek etip, adal tabys tapqan adam jetistikke jetedi, qúrmetke ie bolady.

Endeshe, Ádiletti Qazaqstan jәne Adal azamat úghymdary el tiregi bolatyn egiz qúndylyq retinde әrdayym qatar túrugha tiyis. Ádiletti Qazaqstandy qúru ýshin әrbir otandasymyz Adal azamat bolugha úmtyluy qajet. Sonymen birge, jas úrpaqty Adal azamat etip tәrbiyeleuimiz kerek. Últtyq biregeyligimizdi nyghaytyp, elimizding jana qúndylyqtaryn ornyqtyru ýshin jýieli júmys jasalugha tiyis»,-dep preziydent birneshe manyzdy mәselerge toqtalyp ótti.

BIRINShI mәsele. Memlekettik nyshandardy jetildiru qajet. Qazir kez kelgen elding yqpaldy boluyna últtyq brendting әseri mol. Sondyqtan, onyng tanymaldyghyn arttyra týsu kerek. Ol ýshin birynghay dizayn-kodty, ortaq standartty saqtau óte manyzdy. Nyshandarymyz biregey últtyq kodymyzdy naqty әri aiqyn kórsetui kerek.

EKINShI mәsele. Últymyzdyng tarihy sana-sezimin janghyrtu óte manyzdy. Damyghan memleketting bәri tolyq zerttelgen tól shejiresin dәripteuge airyqsha mәn beredi. Búl iste el tarihynyng kóp tomdyq jinaghy basty ról atqarady. Qazaqstan tarihynyng jana ghylymy ústanymdargha say әzirlengen kóp tomdyq jinaghy әli kýnge deyin jaryqqa shyqqan joq.

ÝShINShI mәsele. Biz mәdeny múramyzdy jan-jaqty dәripteuimiz qajet. Elimizdi janghyrtu ýshin «júmsaq kýshtin» mýmkindikterin tiyimdi paydalanghan jón. Sonday-aq, tól tarihymyzda erekshe orny bar túlghalardyng birynghay tizimin әzirleu qajet. Búl tizim elimizding ishinde jәne shetelde jalpyúlttyq biregeyligimizdi aishyqtaytyn basty ústyngha ainalmaq.

Onomastika salasy tarihy sana-sezimdi janghyrtudyng manyzdy iydeologiyalyq qúraly ekeni belgili. Keybir adamdardyng qalauymen jalghan ómirbayany әdeyi qoldan jazylghan Kenes dәuirining qayratkerleri bar. Onday jasandy túlghalardyng esimin týrli nysandargha berudi dogharu qajet. Jalpy, onomastika salasyn tәrtipke keltirgen jón. Búl sharua keshendi jәne dәiekti týrde bir ortalyqtan atqarylugha tiyis.

TÓRTINShI mәsele. Óskeleng úrpaqtyng tәrbiyesi – óte manyzdy mәsele. Biz últtyq biregeyligimizdi nyghaytuymyz qajet.

Ashyghyn aitsaq, qazir jas úrpaq әleumettik jeli arqyly tәrbie alyp jatyr. Balany dúrys baghytqa búryp, jol kórsetip otyrmasaq, búl – óte qauipti ýrdis. Ghalamtor arqyly jat diny aghymdardyng qúryghyna týsken jastar da bar. Úrpaqtyng boyynda jaman әdet bolsa, búl – eng aldymen, ýlkenderding kinәsi. Biz jastardy jahandanudyng qaterli yqpalynan barynsha saqtaugha mindettimiz

Polisiya óz júmysyn belsendi jәne tiyimdi jýrgizui kerek. Men búghan erekshe mәn beremin. Elimizde 2016 jyldan beri esirtkimen kýres júmystaryn retteytin arnauly qújat bolghan joq. Sondyqtan, byltyrghy Joldauymda keshendi jospar әzirleudi tapsyrdym.

BESINShI mәsele. Aqparat sayasatynyng tiyimdiligin arttyru, kreativti industriyany damytu. Mass-media – elimizdi janghyrtu isine erekshe yqpal etetin sala. Sonday-aq, biylik pen qogham arasyndaghy pәrmendi baylanys qúraly.

Qazir kinoteatr iyeleri otandyq filimderdi ekrannan kórsetu ýshin qomaqty qarjy talap etedi. Biyletten týsken qarjynyng edәuir bóligi taghy da kinoteatrlardyng jәne jeke kompaniyalardyng qaltasyna ketedi. Búghan qosa, kinogerler filimdi naqty qansha adam kórgenin anyqtay almaydy. Qysqasy, kinogha býkil bilimin, kýsh-qayraty men uaqytyn sarp etken mamandargha tabystyng az ghana bóligi tiyedi. Kino mamandary payda tabu ýshin óte arzan filimder týsiruge mәjbýr. Sondyqtan, qúny arzan, mazmúny arzan filimder payda boluda.

Otandyq kinonyng damuyna janasha kózqaras, tyng serpin kerek. Mysaly, kinogha barghan kórermen sanyn esepteytin sifrlyq jýie engizuge bolady. Mәdeniyet jәne sport ministrligine juyq arada osy jýieni dayyndap, qoldanysqa engizudi tapsyramyn.

ALTYNShY. Memlekettik sayasatta taldau, saraptama jasau qyzmeti sapaly jýrgiziluge tiyis. Qogham tynysy әrdayym nazarda boluy óte manyzdy. Sheshim qabyldaghanda júrttyng úsynys-tilekterin, pikirin eskeru qajet.

Barlyq qúzyrly organdar osynday tәsilmen júmys isteuge mindetti. Men múny ýnemi aityp jýrmin. Týptep kelgende, búl – túraqtylyq pen tynyshtyqtyn, ósip-órkendeuding kepili. «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasynyng mәn-manyzy, ózegi – osynda.

JETINShI mәsele. Elimiz ýshin strategiyalyq manyzy bar taghy bir mәsele – shekaralas aimaqtardy damytu. Jer – basty baylyghymyz. Tuyndy tiger toqymday jering bolmasa, óz memleketing de bolmaydy. Babalarymyz bizge úlan-ghayyr aumaqty miras etti. Ony shashau shygharmay saqtap, kórkeytu – bizding qasiyetti boryshymyz. Osy orayda, «Jerimiz sheteldikterge satylyp jatyr» degen sóz ara-túra aitylyp jatady. Búl – jalghan aqparat.

Elimizde jerge qatysty týbegeyli sheshim әldeqashan qabyldanghan. Ol sheshim zanmen birjola bekitilgen. Týrli daqpyrtqa senip, júrtty dýrliktiretin jalghan aqparat taratudy dogharu kerek. Biz babalar amanatyna әrdayym adal bolamyz. Sheteldikterge qazaqtyng bir qarys jerin de, bir uys topyraghyn da bermeymiz. Ony kózding qarashyghynday saqtaymyz. Shekara manyndaghy eldi mekenderding ahualy jerimizding tútastyghyna jәne elimizding amandyghyna tikeley yqpal etedi. Shyn mәninde, búl – strategiyalyq manyzy bar mәsele.

SEGIZINShI mәsele. Men qoghamda memlekettik apparattyng júmysyna qatysty biraz syn-pikirler bar ekenin bilemin. Olardyng basym kópshiligi oryndy. Qazirgi tanda biz memlekettik basqaru jýiesin janghyrtu ýshin naqty sharalar qabyldap jatyrmyz. Negizgi mindet – jergilikti ózin-ózi basqarudy kýsheytip, memlekettik qyzmetshilerge kóbirek derbestik beru.

"Býgin men úsynghan bastamalar – aldaghy auqymdy júmystyng bir bóligi ghana. Jana iydeologiyalyq tújyrymdy ornyqtyru ýshin memlekettik apparat, sarapshylar, ghalymdar, tilshiler, azamattyq qogham ókilderi – bәri júmyluy qajet. Preziydent Ákimshiligi júmys josparyn әzirlep, aitylghan mәselelerdi týgel qatang baqylaugha alady. Biz Ádiletti Qazaqstandy qúryp jatyrmyz. Búl – óte jauapty әri abyroyly mindet.

Biz otanshyldyghymyzdy jәne elge janashyrlyghymyzdy naqty ispen kórsetuimiz kerek. «Adal azamat» bolugha úmtyluymyz qajet. Sonda әrqaysymyz Otanymyzdy órkendetuge ýles qosamyz. Men ýshin Últtyq qúryltay júrtshylyqpen kezdesip, jay ghana pikir almasatyn jer emes. Ony elimizding mәdeniy-ruhany órleuine jol ashatyn shamshyraq deuge bolady.

Yaghni, qúryltay alanynda qoghamnyng jana etikasyn jәne onyng jana damu ýlgisin qalyptastyru mәselesi qaralady. Áriyne, búl – bir kýnde bitetin sharua emes. Ol ýshin kýn sayyn tynymsyz enbek etuimiz kerek. Bir sózben aitqanda, memleket pen qogham birge júmylyp júmys isteui qajet. Búl últymyzdyng boyyna orasan zor kýsh-quat darytady, ózgeriske degen qúlshynysyn oyatady. Sonda ghana, elimiz kózdegen maqsatyna jetedi. Osylaysha, aldaghy onjyldyq elimizding naghyz órleu dәuirine ainalmaq. Men búghan kәmil senemin",-dedi memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev sóz sonynda Últtyq qúryltaydyng kelesi otyrysyn shejireli Atyrau oblysynda ótkizudi úsyndy.

Abai.kz