Senbi, 23 Qarasha 2024
Oy týrtki 1483 3 pikir 22 Mausym, 2023 saghat 10:37

Qazaqtyng qauipsizdigi bәrimizge ortaq!

Keyde uaqytym bolghanda, elimizdin, ainaladaghy respublikalardyn, sonday-aq soltýstiktegi kórshimiz Reseyding sayttaryn asyqpay, arnayy qarap shyghatyn әdetim bar. Osy sayttardyng keybirinen, әsirese, orys portaldarynan elimizge baghyttalghan, qoqan-loqy kórsetken, dónaybat sózderding talayyn oqisyn. Memleketimizding qauipsizdigine qaratyp aitqandary kóniline kýdik keltirip, eriksiz oilanasyn, el tәuelsizdigine alandaysyn.

Biz, qazaqtar, týrki tildes halyq bolghandyqtan, osydan biraz jyldar búryn, eks-preziydentimiz N.Nazarbaevtyng bastamasymen qúrylghan Týrki memleketteri úiymynyng qúramyna kiremiz. Oghan Qazaqstannan ózge, ózbek, qyrghyz, әzirbayjan, týrik memleketteri mýshe bolyp sanalsa, majar men týrkimen jәne Soltýstik Kipr elderi әzirshe baqylaushy elder bolyp qatysuda. Degenmen, ( әriyne, búl mening óz pikirim ) osy týrki elderine irgeles ornalasqan Pәkistan memleketin de qosugha bolar ma edi. Nege deseniz, búl elding memlekettik tili Orda tili, yaghni, týrki-qypshaq tili. Osy elde býkil memlekettik is jýrgizu – qypshaq tilinde. Sonymen qatar, Pәkistan júrtynda yadrolyq qaru bar. Áriyne, búl qaru týrki elderine, әsirese, sonyng ishinde bizding Ortalyq Aziya memleketterine, (dәp qasymyzda kýshi ýstem elder túrghanda) qalqan bolar edi. Osy pikirimizdi, aldaghy uaqytta el biyligi oilastyra jýrse deymiz.

Sonday-aq, Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy Saha respublikasyn da (Yakutiya) Resey biyligin iyliktirip, osy Týrki memleketeri úiymyna tolyq mýshelikke almay-aq, baqylaushy, tipti bolmasa tyndaushy qylyp qoysa, qalay bolar edi. Óitkeni, soltýstiktegi kórshimizding aldaghy kezdegi taghdyry ne bolaryn kim bilsin, eger, tarap ketetindey bolsa, bashqúrt pen tatardan búryn, osy Saha júrtyn úiymgha qosyp alu bizder ýshin, aitarlyqtay manyzy zor. Saha ózenderining suy mol. Bizding Qazaqstanda bolashaq túrmaq, qazirding ózinde egin sugharugha jәne ónirlerimizdi sulandyrugha su tapshy ekendigin kórip jýrmiz. Kezinde, Kenes Odaghy túsynda, Sibir ózenderin Ortalyq Aziya elderine búru jóninde arnayy joba bolghan. Degenmen, keyin orystar kelisimin bermey, tayyp ketken edi. Sondyqtan Resey qúramyndaghy, әsirese, osy týrki respublikasyn qalay da óz jaghymyzgha shygharyp, qazirden bauyrymyzgha tartuymyz kerek-aq sekildi.

Óskemen memlekettik tilde ghana atalsa!

Elimizding shyghysynda ornalasqan Óskemen (Usti-Kamenogorsk) qalasyn bir tilde jazu jәne aitu qashan is jýzine asar eken?! Sonau 2007 jyldyng 21 mausymynda eks-preziydent N.Nazarbaev orysshasy «Semipalatinsk» dep atalatyn, qazirgi Abay atamyzdyng atyndaghy oblys ortalyghy – Semey qalasyn tek qana memlekettik tilde ataugha jarlyq shygharyp, últtyq mәrtebemizdi bir kótergen edi.

Áriyne, ol kezde Óskemenning kópshilik bóligi slavyan túrghyndary bolatyn. Qazirgi kýnderi qazaqtardyng kórsetkishi elu payyzgha jaqyndady. Búryndary osy qaladaghy avtobus, tramvaygha otyrghanda kópshilikting ishinen bir-eki qazaqty ghana kóretinbiz. Qazir jaghday mýlde basqasha. Sonday-aq, qaladaghy salalyq jýiede júmys isteytinderding kóbi qazaqtar jәne osylardy basqaryp otyrghandar da óz últymyzdyng ókilderi. Sondyqtan, aldaghy kezende Óskemen qalasynyng atauyn tek qana memlekettik tilde jazugha, aitugha biylikting pәrmeni kerek-aq. Búghan ózge últ ókilderi qarsy bolmas dep oilaymyz jәne búl qazaq eli bolghan son, solay boluy da qajet degen pikirdemiz. Qazir Shyghys Qazaqstan oblysyna jana әkim keldi. Mýmkin, osyghan kónil audaryp, eskerer. Búdan qorqatynday eshtene joq.

Sonymen qatar, orystyng oblys sózining ornyna,Úlys (kóneden kele jatqan qazaqtyng sózi. Reseyding qúramyndaghy Saha-Yakutiya respublikasy, osydan otyz jyl  búryn oblys sózin, Úlys dep ózgertken.) nemese ónir, ólke sózderin paydalansa qúba-qúp bolar edi.

 

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371