Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-da T. Rysqúlovtyn130 jyldyghyna oray ótken  konferensiyadaghy bayandama

Túrar Rysqúlúly Rysqúlovty totalitarlyq biylik qalyptastyrghan tarihy sana metaformozasynda tanyp-bildik. Shyntuaytynda, janghyz Túrar emes, kýlli repressiya qúrbany bolghan azamattarymyzdy tanu da sonday ahualda jýzege asty. Belsendi sayasy ómirge revolusiya iydeyalaryna senip kelgenderding deni qughyn-sýrginge úshyraghany mәlim. Últtyq tútastyqty saqtaudy ansaghandar da, tapshyldar da Ýlken terror aranyna jútyldy. «Jylymyqta» jazyqsyz jazalanghan últ kommunisteri de, tipti Álihan Bókeyhanov bastaghan alashordashylar da aqtalghan, biraq reabilitasiya artyna iydeologiyalyq sýzgi qoyylghandyqtan, kóbi qogham ómirine aqtalghan bette qaytarylmady, tiyisinshe olar jayynda belgili dәrejede synarjaq pikirler qalyptasty. Tipti, bar ghúmyryn sovet ókimeti mýddesine arnaghan adal kommunist Túrar Rysqúlov turaly da solay boldy. Ol 1956 jyly aqtalghanmen, esimi 70-shi jyldargha deyin atalmady.

Dúrysynda, ony júrtshylyqqa alghash tanystyrghan maqala «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde 1960 jyly shyqqan edi. Avtory Raqymәli Bayjarasov Qaraghandy qalalyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy kezinde repressiya qúryghyna iligip, 18 jylyn aidauda ótkizip oralghan. Sosyn jeke basqa tabynudyng әshkerelenuin, jazyqsyz opat bolghan aty odaqqa mәlim dýmdi qayratkerlerding aqtala bastaghanyn kórgen son, sol qatardaghy Túrar Rysqúlovty júrtshylyqqa tanystyrugha bel bughan-dy. Alayda maqala respublikanyng partiyalyq biyligine únamay, Rysqúlov qaytadan últshyl, týrkishil, kontrrevolusionerler shynyrauyna qúlatyldy. Gazet redaktory men onyng orynbasary qyzmetterinen bosatyldy. Maqala avtory Rysqúlovtyng adaldyghyn dәleldeu ýshin kýresti,   aqyry, jýrek talmasynan dýnie saldy.

Túrartanu osynday kónilsiz oqighamen bastalghan-dy, degenmen qayratker jayyndaghy ong pikirdi onyng 80 jyldyghy qarsanynda partiya tarihshylary aita bastady. Túrardyng óz enbekterine de qol jetti. Onyng tarihy túlghasyn qalpyna keltiru júmystary qanat jaydy. Sodan 90 jyldyq qarsanynda Sherhan Múrtazanyng alghashqy  romandary, Viktor Ustinovtyng monografiyasy shyqty. Sherhan aghamyzdyng 1988 jyly sahnalanghan «Stalinge hat» piesasy kópshilikti erekshe riza etti.  Múraghattan alynyp, dramaturgiyalyq shygharmagha negiz bolghan hat Qayta qúru jyldary ghylymy ainalymgha týsti. Sonyng negizinde key oqymystylar qazaqqa ashtyqtan joyylyp ketu qaupi tóngen qaterli kezende «halyqty qútqaru ýshin T. Rysqúlov IY.V. Stalinge qaymyqpay hat jazyp, erlik jasady» dep baghalady. Sol alapat asharshylyqqa qatysy bolghan lauazymdy qyzmetkerlerding birqatary repressiyadan aghashqy lekte aqtalsa da, olardyng adal esimderi men naqty isteri teris baghalanghan qalpy tәuelsizdikke  deyin sayasy torda tútylyp túrghan. Sodan beri, jasyrylghan derekterdi jana kózqaraspen әdil saraptap, tarihy shyndyqty qalpyna keltiru isine atsalysugha jol aiqara ashylghaly otyz jyldan asca da, búrynghy stalindik qasang biylik túsynda búrmalanyp qalyptasqan sana aqiqatqa әli de jol bermey kele jatqan sekildi.  Búghan mysal retinde keybir túrartanushylardyn: «T. Rysqúlov 1918–1919 jyldardaghy jәne 1931–1933 jyldardaghy asharshylyq kezinde qazaq halqyn qútqaru ýshin eren enbek sinirdi», – degen tújyrymyn ataugha bolady.

Qazaq elin is jýzinde Últtyq Apatqa dushar etken bolishevizmning solaqay sayasaty búl kýnde barshagha belgili.  Apattyng 1917–1919 jyldarghy birinshi kezeninde Týrkistandaghy kóshpendi qazaqtar zardap shekti. Jylqysy qyzylәsker ýshin tartyp alynyp, Mústafa Shoqay әshkerelegen «bolishevizmning ashtyq sayasaty» saldarynan azyq-týlikten de qaghylghan ólkedegi halyqtyng 1 million 114 myny opat boldy. Milliondaghan jan ashyghyp jatty. Ashtyqpen kýresting ortalyq komissiyasyn 1918 jyldyng qara kýzinen basqarghan Túrar Rysqúlov qazaq mýddesin kózge ilmeytinderge, tek «әlemdik revolusiya jasaytyn qyzyl gvardiya» mýddesin oilaytyndargha, «marksizm túrghysynan bolashaghy joq» deytin kóshpendilerge azyq bóluden bastartyp, olardyng «ashtan qyryluyn revolusiyagha qosqan ýlesteri» dep arsyzdyqpen mәlimdegenderge qarsy ayausyz kýreske týsip, kópshiligin ajaldan arashalap qaldy.

Al 1931–1933 jyldarghy súrapyl ashtyqta Bas hatshy Iosif Stalinge joldanghan hattardyng eng pәrmendisi Qazaq Respublikasy Halkomkenesining tóraghasy Oraz Isaevtiki bolatyn. Ol 1932 jylghy tamyzda bergen hatynda ahualdy adal bayandap, jaghdaydy әdil taldaghan, qatelikterdi joy haqyndaghy úsynystaryn tizbelegen. Jәne asa manyzdysy, oryn alghan jaghdaygha ólkekomnyng barlyq buro mýshelerimen birge jeke basynyng da jauapty ekenin moyynday kele, «ózine ózi syn kózben qaraugha qauqarsyz» Filipp Goloshekin basshylyqta otyrghanda «jaghdaydy sauyqtyru esh mýmkin emes» ekenin jazghan. «Birinshi hatshynyng kópke mәlim erekshe rólin» eskere kele, ony lauazymynan bosatpayynsha ahualdyng onalmaytynyn aitqan. Sóitip ol Goloshekindi ólke partiya úiymy jetekshiliginen keri shaqyryp aludy Bas hatshy Stalinning ózinen tikeley, esh mәimónkelemey, japadan jalghyz, ashyq talap etken edi.

Isaev sol hatynda mal sharuashylyghyna baylanysty shúghyl oryndaludy tileytin mәseleler orayynda Ortalyq Komiytetting arnayy sheshim shygharuyn súraghan-tyn. Búl ótinishi tolyghymen qanaghattandyryldy. Onyng úsynystary Ortalyq Komiytetting Qazaqstandaghy mal sharuashylyghyn damytu jóninde 1932 jylghy 17 qyrkýiekte qabyldaghan Qaulysyna negiz etip alyndy, Oraz kórsetken kemshilikter taldanyp, mindetter belgilendi. Qaulyda, әriyne, Goloshekinning aty atalghan joq, tiyisinshe ol Qazólkekomnyng baghytyn Ortalyq Komiytet qoldady dep jariyalap, Qauly sheshimderin jýzege asyrugha bilek sybana kiristi. Tek arnayy kelgen mәskeulik komissiyanyng qorytyndysynan keyin ghana, Almaty kommunisteri «adal leninshil» Goloshekindi ýlken qúrmetpen Mәskeuge, Jogharghy Tórelik sottyng tóraghasy qyzmetine shygharyp saldy...

Al 1932 jylghy 29 qyrkýiekte RSFSR Halkomkenesi Tóraghasynyng orynbasary Túrar Rysqúlov Stalinge joldaghan hatynda Qazólkekom jol bergen kemshilikterding saldarlaryn jýielep, 17 qyrkýiek Qaulysynyng jýzege asyryluyn qamtamasyz etuge baghyttalghan úsynystaryn jazghan-tyn. Sol hattyng kóshirmesin jóneltpe jazbamen 1933 jylghy 31 qantarda  Qazaqstannyng jana basshysy Levon Mizoyangha jibergen-di.

Qazaq halqyn Otyz ekinshi jylghy qasiretten qútqarudyng eleuli qadamdary osynday retpen jasalghan.

Ólke músylmandaryn partiya qataryna tartudy maqsat etken Músylman burosyn Rysqúlov 1919 jyldyng kókteminde basqardy. Músburo atynan ol Reseyding revolusiyalyq otarshyldyghy men oghan qarsylyqtan tughan basmashylyqty auyzdyqtay alatyn sayasy reforma jasau iydeyasyn kóterdi. Sol iydeyasyn naqtylaytyn Kenestik Týrkistannyng memlekettik qúrylysy turaly tezisterin 1920 jylghy qantarda ólkepartkomnyn, músburonyng jәne Mәskeuding emissarlyq biyligi – Týrkistan komissiyasynyng birlesken otyrystarynda ortagha saldy. Ol týrk (turk, týrki) halyqtarynyng últtyq sayasy birligi negizinde ólkeni basqarudaghy otarshyldyqtyng sarqynshaqtarynan arylugha, jergilikti túrghyndardyng sayasy qúqtaryn  kemsitudi joygha jәne osynday batyl shara arqyly әlemdik revolusiyanyng Shyghysqa taraluyna jәrdemdesuge bolady dep sanady.

Sayasy kózqarasy aiqyn, ashyq, batyl Túrar Rysqúlúly týrk halyqtary arasynan birinshi bolyp Týrkistan Ortalyq Atqaru komiytetining tóraghasy lauazymyna saylanghan-túghyn. Týrkatkomnyng jergilikti últtan shyqqan túnghysh tóraghasynyng bedelin barsha qayratker moyyndady, sondyqtan da onyng tújyrymdap qorytqan úsynystary: Týrki halyqtarynyng kommunistik partiyasy men Týrki kenestik respublikasyn qúru jayyndaghy qújattar jobasy 1920 jylghy qantarda ólkelik kompartiyanyng Týrkkomissiya mýsheleri de qatysqan besinshi  konferensiyasynda jәne aqpannyng basynda músylman kommunisterining ýshinshi konferensiyasynda birauyzdan bekitildi. Búl 25 jasar Túrar Rysqúlovtyng kýlli týrki halyqtarynyng mýddesin kózdegen asa iri sayasy jenisi bolatyn.

Alayda 1920 jylghy búl jenisting de, 1924 jylghy Orta Aziyany últtyq-aumaqtyq jikterge mejeleu nauqanynda úsynylghan Ortaaziyalyq Federasiya qúru jayly iydeyanyng da oryndaluyna Leninning basshylyghymen jana imperiya qúryp jatqan  bolishevikter jol bermedi. Óitkeni olar kýsheyip ketui mýmkin týrki birliginen qoryqqan edi. Al bizge búlardyng býgingi Týrki memleketteri úiymynyn  bastauynda túrghanyn úmytpay, maqtan ete bilgen jón.

Túrar Rysqúlov, sóz joq, asa iri sayasy túlgha, óte kórnekti memleket qayratkeri. Bertinde onyng jarqyn túlghasyna kólenke týsirui yqtimal mәlimetterding payda boluy qoghamda ýlken shu tughyzdy. Búdan on-on bes jylday ilgeride jalpyúlttyq jәne taptyq kózqarastar ynghayymen jiktelgen qayratkerlerding búryn beymәlim isteri jayly derekter «Alash qozghalysy» bes tomdyq qújattar jinaghynda jariya bolghan. Baspasózde 30-shy jyldarghy sayasy elita haqynda qorghalghan dissertasiya boyynsha qily oghash pikir boy kórsetken. Alashorda tarihyn bayandaghan derekti filimde de tosyn oy estilgen. Mәsele Túrardyng 1924 jylghy sәuirde últ qayratkerlerining is-әreketterin syny túrghyda әshkerelep, Stalinge, kóshirmesin GPU-ge joldaghan, sonday-aq ýzengilesine týrli tapsyrma bergen qúpiya hattarynyng tabylghanynda bolatyn. Osyghan oray 2009 jyly «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynda pikir alysular ótti.  Akademik Mәlik-Aydar Asylbekov jәne «Ádilettin» bayyrghy mýsheleri – qughyn-sýrgin qúrbandarynyng úrpaqtary – hattardy taldap, talqylay kele, olardy jeleu etip, Rysqúlovty bir jaqty ghaybattaugha bolmaydy dep tapty. Búl arhivtik qújattardy júrtshylyqtan jasyru da qate, bizge búlardy sol zamandaghy iydeologiyalyq kýresti dúrys tanu ýshin, jamannan jiyrenip, jaqsydan tәlim alu ýshin bilu qajet, demek agha úrpaqty kemshilikterin dabyralatyp birine birin qarsy qoymay, salqyn-qandylyqpen saraptay bilu ýshin últtyq ymyra kerek degen oigha toqtady.

Biz búlardy tughanyna 130 jyl toluyn atap ótip otyrghan asa kórnekti qayratkerding kózqarasyndaghy evolusiyalardyng әli de tereng zerttelip, tolyqqandy beynesin tanytatyn sayasy portretining shtrihtary tolyqtyryla týskeni abzal degen oimen aityp otyrmyz.

Paydalanylghan әdebiyet:

Qoyshybaev B. Týnekten oralghan esimder. III tom: Ýsh peri. – Almaty: «Ruh BG» baspasy, 2016;

Qoyshybaev B. Últtyq apatty tanu. Publisistikalyq hronika. – Almaty: «Arys» baspasy, 2019;

Qoyshybaev B. Qúpiya qyzmet jәne biz. – https://abai.kz/post/184270; Mәngi eskertpe. – «Halyq» gazeti, 30.05.2024; 5.06.2024.

Beybit QOYShYBAEV,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz