HH ghasyrdyng basy – qazaq әdebiyetining últtyq sana-sezimdi oyatyp, mәdeny qúndylyqtardy janghyrtqan kezeni. Búl uaqytta әdebiyet tek shygharmashylyq kórinis qana emes, sonymen birge halyqtyng ruhany janghyruyna qyzmet etken manyzdy qúral boldy. Osy dәuirde jaryq kórgen әrbir tuyndynyng ózindik orny bar.

Solardyng biri – Shaybay Aymanovtyng Súltanmahmút Torayghyrovqa arnap jazghan «Japyraqtar hәm olardyng kórki» atty óleni. Búl shygharma 1915 jyly «Ayqap» jurnalynyng 11-sanynda jariyalanghan. Óleng tabighat súlulyghyn surettey otyryp, adam ómiri men taghdyryna qatysty tereng filosofiyalyq oilardy jetkizedi.

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

JAPYRAQTAR HÁM OLARDYNG KÓRKI

(S.T. - ge arnaymyn)

Gýldengen bitken japyraq,
Bútaqtarda salbyrap.
Uaqyty edi jetilgen,
Kóz tartarlyq balbyrap;
Lebinende az jyldyn,
Úyalyp búqqan qaltyrap.

Ózine búrghan oiyndy,
Maujyratyp boyyndy.
Yapyrym-au búl ne ghajap -
Dep búrar eng moynyndy.
Maujyratyp boydy alghan,
Ánine torghay úiymdy.

Ósip bәri jetkendey,
Kónildi shad etkendey.
Shópter de túr balbyrap,
Kórseng qayghy ketkendey.
IYisi de bar anqyghan,
Sarpynghan jýrek tepkendey.

Júmaqty kirip kórgendey,
Sayran etip jýrgendey.
Basqany jýrek úmytyp,
Dәurendi sonda sýrgendey.
Japyraqtar da sybdyrlap,
Qarap túr saghan tóngendey.

Qúshaqtasyp aiqasqan,
Japyraq basyp jaynasqan.
Salasynan aghashtyn,
Shymyrlap búlaq qaynasqan.
Ár japyraq astynan,
Qúrttar da qonys saylasqan.

Kónilding tosyp әnine,
Mәz bop japyraq sәnine.
Túr edim janym balbyrap,
Jyly jel tiyip tәnime.
Kózime týsti «qúr japyraq»,
Oyladym, «múnyng mәni ne?!»

Kógerip kórki ashylmay,
Sarghayghan týsi basylmay.
Túrghanda jalghyz sorlyny,
Kók japyraq túr jasyrmay.
Ýzilgeli ózi túrsa da,
Ózgege túr bas – úrmay.

Ózgeleri búralyp,
Birine biri oralyp.
Japyraqtan kýnbez jasap túr,
Bas ayaghy qúralyp.
Aralaspay búlargha,
«Sary japyraq» túr búralyp.

Qynapqa túrmas salghanday,
Esi dertin alghanday.
Kógeret deytin ýmit joq,
Qúrt týsip qatyp qalghanday.
Dirildep jerge qarap túr,
Jalghannan kózi talghanday...

Shaybay AYMANOV.
(Eski jazudan audarghan: Abzal RYMBEK)

Ólenning alghashqy joldary oqyrmandy tabighat súlulyghymen bauraydy. Japyraqtardyng gýldengen kórinisi, olardyng jazdyng ortasynda әsem bolyp kórinui aqynnyng tabighatqa degen sýiispenshiligin kórsetedi. Biraq búl kórinis tek súlulyqty sipattaumen shektelmeydi. Aqyn tabighat arqyly tereng simvolika jasap, ómirding ótkinshiligin, adam taghdyrynyng qily kezenderin suretteydi.

Búl ólenning Súltanmahmútqa arnaluy kezdeysoqtyq emes. Súltanmahmút Torayghyrov – qazaq әdebiyetinde shyndyq pen әdildikting jarshysy bolghan túlgha. Onyng shygharmalary tabighat pen adam bolmysynyng ýilesimin tereng zerttegen. Shaybay Aymanov osy óleni arqyly Súltanmahmúttyng dýniyetanymyna ýn qosyp, tabighat pen adamnyng ruhany baylanysyn erekshe atap kórsetedi.

Shaybay Aymanov japyraqtardyng ómirlik siklin adam ómirimen salystyrady. Kógergen japyraqtar jastyq shaqtyng kórki men ýmitin beynelese, sarghayghan japyraqtar ómirding ótkinshiligi men jalghyzdyqty sipattaydy. Ólende tabighattyng әr bólshegi simvolikalyq mәnge iye:

«Kógerip kórki ashylmay,
Sarghayghan týsi basylmay,
Túrghanda jalghyz sorlyny,
Kók japyraq túr jasyrmay».

Búl joldarda sarghayghan japyraqtyng jalghyzdyghy taghdyrdyng auyrtpalyghyn, ómirding qiyndyqtaryn beyneleydi. Aqyn tabighattaghy әrbir elementti adam ómirining kezenderi retinde kórip, oqyrmangha tereng filosofiyalyq oy salady.

Súltanmahmút Torayghyrovtyng shygharmalary tabighat lirikasynyng terendigimen jәne filosofiyalyq astarymen erekshelenedi. Onyng «Shyghamyn tiri bolsam adam bolyp» nemese «Bir adamgha» sekildi ólenderindegi iydeyalar Shaybay Aymanov ólenindegi iydeyamen ruhany ýndesedi. Shaybaydyng búl shygharmasy Súltanmahmúttyng tabighat pen ómirge degen kózqarasyn jana qyrynan tanytugha mýmkindik beredi.

Ayqap jurnalynyng 1915 jylghy 11-sanynda jariyalanghan búl óleng últtyq әdeby múramyzdaghy qúndy shygharmalardyng biri. Jurnal qazaq qoghamyndaghy әdeby jәne mәdeny qozghalystardyng basty alany bolghandyqtan, múnday ólenderding jariyalanuy halyqtyng últtyq sana-sezimin oyatuda manyzdy ról atqardy.

Shaybay Aymanov tabighatty suretteude nәzik әri dәl obrazdar jasaydy. Japyraqtardyng qozghalysy, mausymdyq ózgeristeri, aghashtar arasyndaghy qarym-qatynas – barlyghy adamnyng jan dýniyesine әser etip, tabighatpen tereng baylanysugha iytermeleydi:

«Maujyratyp boydy alghan,
Ánine torghay úiymdy».

Tabighattyng dybystary men beyneleri adamnyng ruhany tynyshtyghy men ómirding mәnin izdeuge baghyttaydy. Súltanmahmútqa arnaluy arqyly ólenning estetikalyq qúndylyghy men filosofiyalyq terendigi odan әri arta týsedi.

Qoryta aitqanda, Shaybay Aymanovtyng «Japyraqtar hәm olardyng kórki» óleni – qazaq әdebiyetining tabighat lirikasyndaghy erekshe tuyndy. Onyng Súltanmahmút Torayghyrovqa arnaluy eki túlghanyng ruhany jaqyndyghyn kórsetip, qazaq әdebiyetining últtyq filosofiyasyndaghy manyzdy birlik pen sabaqtastyqty aiqyndaydy. Búl óleng arqyly Shaybay Aymanov tabighattyng adam ómirimen tereng ýilesimin kórsete otyryp, oqyrmangha tabighatqa, ómirge jәne últtyq mәdeniyetke janasha kózqaraspen qaraudy úsynady.

Shaybay Aymanovtyn: «….Súltanmahmút menen bir-aq jas ýlken edi. Biraq biz ony bәrimiz de agha tútatynbyz. Onyng óler aldynda aitqan ósiyet esepti aqyly da, bizge borysh etip qaldyrghan tilekteri de mening kókiregimde saqtauly. Eger uaqytym bolsa, Súltanmahmút jóninde ózimshe arnayy ocherk jazam ba degen oiym da bar. Múnyng ózi marqúm Súltanmahmút ýshin de, ony sýiip oqityn kópshilik ýshin de paydaly bolar dep oilaymyn», – degen sózderi de onyng aqyn múrasyna qanshalyqty izgi kónilmen qaraytynyn anghartady.

Abzal Rymbek,

Búqar jyrau atyndaghy әdebiyet jәne óner muzeyining qyzmetkeri

Abai.kz