«Úlym mening – Tórebek»

Almatyda ótken 31 mamyr - Asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng kýnine arnalghan rәsimning kezinde tamasha azamatpen tanystym. Ol kisi - Jәnibek Ergenqúlúly TÓLEGEN, Manghystau oblysynyng osy attas audanynyng Jarmysh auylynyng túrghyny. 2011 jyly 18 jeltoqsan kýni halyq jaghyna shyqqany ýshin basynan atylghan Shetpe qaharmany - Tórebek TÓLEGENNING әkesi.

«Úlym mening – Tórebek»

Almatyda ótken 31 mamyr - Asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng kýnine arnalghan rәsimning kezinde tamasha azamatpen tanystym. Ol kisi - Jәnibek Ergenqúlúly TÓLEGEN, Manghystau oblysynyng osy attas audanynyng Jarmysh auylynyng túrghyny. 2011 jyly 18 jeltoqsan kýni halyq jaghyna shyqqany ýshin basynan atylghan Shetpe qaharmany - Tórebek TÓLEGENNING әkesi.

Jәkeng qarapayym otbasydan shyqqan qara júmysshy adam, әkesi Ergenqúl 2007 jyly 100 jasap dýniyeden ótipti. Otbasyna týsken auyr qayghyny qara narday qayyspay kótergeni kórinip túr. Salmaqty, sabyrly, syrbaz minezdi. Múnday kisilerdi qazaqta "jer qozghalsa da qozghalmaydy" deydi. Saliqaly oiy men pikirin aqylmen aitatyn, sózi men isining alshaqtyghy joq, әrbir is-qimylyn tas týiin bop bekip oryndaytyn adam ekendigi birden bayqalady. Ángimesinde Tórebegin óltirgenderge degen qylauday kekshildigi bayqalmaytyn minezi onyng tereng parasattylyghyn, meyirbandy jýrek iyesi ekendigin anghartady. Jәkenmen súqbattasu barysynda Tórebektey er azamatty dýniyege keltirgen, tәrbiyelegen adam osynday bolsa kerek shyghar dep týidim.
Osy tanysu kezinde jazylghan tómengi súhbat-jazbalarymdy úsynamyn.

«Janaózen men Shetpening ashylmaghan syrlary kóp»

Osy әngime kezinde Janaózen men Shetpe kóterilisining aitylmaghan, ashylmaghan syrlary kóp ekendigine kózim jetti.
- Biylikte otyrghandardyng mening Tórebegimnen jәne basqa qúrbandardan әli kýnge deyin qorqatyndyghyn kórip jýrmin. Men bir jaqqa jolgha shyqsam boldy, meyli jeke júmyspen bolsyn, aghayyn-tughan, dostardan shaqyru kelsin, bәribir. Ýkimetting adamdary ainalshaqtap ýige kele beredi. "Qayda barasyz?", "Nege barasyz?", "Ne júmyspen barasyz?", "Barmaugha bolmay ma?", "Osy jaqtan bitiruge bolmay ma?" súray beredi, - deydi Jәken.

Janaózen men Shetpe oqighasynyng kuәlary, ony kózimen kórgender, olardyng dos, tuys jaqyndary kórgen bilgenderin súrasam aitady, biraq kuәlikke, resmy oryndargha, baspasózde atalmauyn súraydy. Qorqynysh pen ýreyden, aldaghy kýngi túrmys-tirshiligi ýshin jasaluy mýmkin qiyanattardan qorqady. Mysaly, Tórebekke oq tiygen kezde oghan kómekke kelgen, ony auruhanagha arqalap jetkizgen dosynyng ózi osy ýrey men qorqynyshta әli kýnge deyin jýr..

«Ony atqan biz, sebebi ol halyq jaghyna shyghyp ketti»

Tórebek Jәnibekúly 1982 jyly tuylghan, onjyldyqty tughan auylynda bitiripti. 2002 jyly armiyadan oralghan song Shetpedegi órt bólimshesine júmysqa ornalasady. Keden isi jóninen kolledj bitirgen. Osy qyzmette ómirining sonyna deyin istedi, serjant boldy. Qyzmetinde tek qana abyroymen ghana júmys atqarghan, endi ýilenemin dep jýr eken.

2011 jyldyng 18 jeltoqsanynda "K-plus" telearnasynyng Júldyz degen tilshisi súraq qoyghan kezde qaladan Shetpege әskerlerdi bastap kelgen polkovnik Qayrat Sarin bylay dep jauap bergen: " Ony atqan biz, sebebi ol halyq jaghyna ótip ketti".

Osy sóz - tarihy sóz bop qaldy. Búl sóz "K-plus" telearnasynyng qorynda tarihy aighaq bolyp qaldy.

"Ár zamannyng óz súrqyltayy bolady" degen qazaqta sóz bar. Ár zamannyng óz Qodary bolady. 19 ghasyrdaghy Jayau Músagha Shormannyng Mústafasy, Aqan serining Batyrashy bolghan, 20 ghasyrda Shәkәrimge Qarasartov, jeltoqsanshylargha Esilbaev Qodar bolsa, 21 ghasyrdyng qarasartovtary bolyp Qayrat Sarinder bolyp otyr. Býgingi qodarlar biylik pen baylyqqa ie bolyp otyr, olar qazaq eli tәuelsizdik alghan shaqta óz halqyna qarsy ashyqtan ashyq myltyq kezenip oq atyp, sol ýshin biylikting biyik ýilerinde otyr.

Jәnibek Ergenqúlúlymen әngimelesken - Saghat Jýsip
Abai.kz