Búl bir jyldary tirshiligi qyz-qyz qaynap jatatyn Bahmut qalasynyng qazirgi qús úshar biyikten qaraghandaghy keypi. Býkil qala jermen-jeksen bolghan. Qalada birde-bir býtin ghimarat qalmaghan.

«Mynau túrghyn ýilerde ómir sýrgen adamdar qazir barlyghynan aiyrylghan. Olardyng tughan qalalary jer betinen joyylyp ketti. Týk qalmady. Tek «Orys әlemi» qaldy...», - dep jazypty tómendegi suretterding avtorlary Konstantin men Vlada Liyberovalar...

Bahmut – Ukrainanyng Donesk oblysyndaghy shaghyn ghana qalashyq. Býgingi qala ornalasqan aumaqta XVI ghasyrdyng orta sheginde alghash ret Bahmut bekinisi boy týzegen. Atauyn Bahmut ózeninen alghan. Al 1783 jyly qala statusyn alghan. Áridegi tarihyna tereng ýnilmesek te, orys basqynshylyghy kezindegi bastan ótkergenderine az-kem toqtala ketkendi jón kórdik.

Bahmut Donesk oblysyndaghy industrialdyq qala. 2014 jyldyng sәuirinde ózderin «DHR» dep jariyalaghan separatister Bahmutty basyp alghan. Al 2014 jyldyng shildesinde Ukraina әskeri Bahmutty basqynshylardan azat etken.

2015-2016 jyly qala separatistik kýshter tarabynan birneshe mәrte shabuylgha úshyraghan. 2022 jyldyng mamyr aiynan beri qala tolyq masshtabta soghysty bastan keshirude. Byltyr tamyzdan bastap Resey Bahmutty alu ýshin bar kýshin saluda. 2023 jyldyng mamyr aiyna deyin qalanyng 85 payyzy basqynshylardyng qolyna ótken edi. Biyl mamyrdan beri Ukraina әskeri Bahmutta jaudy keri shegindirip jatyr. Bahmutta negizinen «Vagner» JEK jendetteri shoghyrlanghan.

Soghysqa deyin búl qalada 70 myngha juyq adam tirshilik keshken. Qazir olar Bahmuttan kóshirilgen.  Býginde Bahmut jermen-jeksen bolghan, eles qalagha ainaldy. Dese de Bahmuttyng bayyrghy túrghyndarynan qalada 1,5-3 myng aralyghynda qarapayym túrghyndar bar ekeni aitylady.

Abai.kz