Abay oblysyndaghy Boroduliha audanyndaghy Novopokrovka auylyq meshitining imamy Taghala Túrsymúlymen jýzdesip, elimizdegi din sayasaty hәm elishilik últaralyq kelisimning jay-japsary tóniregindegi saualdarymyzdy qoyghan edik. Endi sony oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

– Din salasyndaghy sayasatty, qoghamdyq jәne últaralyq kelisim jayly sóz etseniz?

– Sizderge beretin súhbatymdy, eng әueli preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng әr jyldary BAQ betterindegi súhbattaryndaghy din turaly aitqan oi-pikirlerine den qoyar bolsaq:  «Halqymyz myng jyldan astam uaqyttan beri músylman órkeniyetining qúramyna kiredi. Islam elimizde dinnin, mәdeniyettin, bilim men ghylymnyng órkendeuine ong yqpal etti. Ábu Nasyr әl-Farabi, Jýsip Balasaghún, Mahmúd Qashqary syndy shyghys Renessansyndaghy úly ghalymdar músylmandyq izgilik dәstýrlerin qalyptastyrugha eleuli ýles qosty. Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip bastaghan qazaq halqynyng ruhany dýniyesi Islam aghartushylyghy shenberinde qalyptasty.

…Islam amalsyzdyq pen fanatizmdi joqqa shygharyp, qarsylastardy tatulastyrugha jәne qayshylyqtardy bitimgerlik jolmen sheshuge úmtylady. Qasiyetti Qúran Islam negizderine qarsy kelmeytin basqa din ilimderine tózimdilik tanytugha, ózge mәdeniyetterding kórinisterine qúrmetpen qaraugha shaqyrady.

…Ilim túrghysynan úshtalghan Islamdy damytu ýshin qazaqstannyng barlyq mýmkindikteri bar. Biz progress, beybitshilik jәne әdilettilik, din men adamgershilik qúndylyqtardy qúrmetteu, toleranttylyq jәne basqa din ilimderining ókilderimen tatu kórshilik qaghidattarynda qoghamdy qúrudyng layyqty ýlgisin barsha әlemge kórsetuge qauqarlymyz» degen asyl oilarynan bastaghym kelip otyr.

Tәuelsizdik alysymyzben últymyzdyng ruhany janghyruy oryn aldy. Alash qauy babalar dinine bet týzdi, moyyn búrdy. Elimizde tek bizding qazaqtar ghana emes, basqada kópshilik qauym ózderin músylman sanaydy. Osy basym kópshilik islamdy basqa ústanushylary az ózge konfessiyalargha qaraghanda respublikamyzdyghy basty dinge ainaldyryp otyr. Óz basym músylman retinde ózge otandastarymyzdyng diny ústanymyna shәk keltirmeymin, qayta bәrine imany kenpeyildikpen qaraymyn. Búl bir ghana mening emes, ózgede músylman jamaghattardyng ústanymy bolyp tabylady.

Zamanauy Qazaqstan barsha konfessiyadaghylardyng nanym-senimine tosqauyl qoymaytyn qogham qúrugha bet týzdi. Elimiz kóp jaghdayda dinge bey-jay qaraytyn Batystyq ýlgilerge moyynsúnbaydy. Qazaq qoghamy «baptister», «evangelister», «krishnaiyter», «maroniyter» taghy basqa týp qazyghynan tizgin ýzgen sektalyq jat aghymdargha tizgindi qoldan bermeydi. Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev biyik minberlerden taza islamnyng terrorizm men ekstremizmmen eshbir baylanysy joqtyghyn ýnemi aityp keledi. «Halqymyzdyng dýniyetanymyna say dәstýrli islamdy dәripteu asa manyzdy. Onyng ghylymiy-teoriyalyq negizin damytu qajet. Óskeleng úrpaqtyng ruhany tәrbiyesin nazardan tys qaldyrugha bolmaydy. Shyn mәninde búl óte manyzdy mәsele. Ony betimen jibersek, últtyq salt-sanamyzdan aiyrylyp qaluymyz mýmkin. Ákimderge qúzyrly organdarmen birlesip, din salasyndaghy júmysty jandandyrudy tapsyramyn» dep osy baghytta ne istep ne qoyatynymyzdy aiqyndap berdi.

Búghan deyin memleket basshysy: ««Jihad iydeyalaryn nasihattaytyn, ekstermizm men lankestik jolymen jýretin radikaldy toptar eleuli sayasy kýshke ainaldy. Olar músylmandardyng barlyq tarihy kezenderde barsha din ókilderimen dialogqa dayyn bolghandyghyn jәne eshkimge ziyan keltirmegenin esten shygharghan. Islam әlemining oqshaulanyp, damuyn tejeuge iytermeleude. Islam órkeniyetine tәn aldynghy qatarly ghylym men mәdeniyet dәstýrlerin meylinshe arttyru qajet.Meninshe, búl qazirgi zamannyng eng ózekti probelamalarynyng biri. Sebebi qazirgi kezde birqatar músylman memleketteri kedeylikpen, halyqtyng sauatsyzdyghymen, densaulyq saqtau isining artta qaluymen, kýrdeli demografiyalyq ahualymen, lankestik syn-qatermen, zansyz esirtki ainalymymen jәne sybaylas jemqorlyqpen baylanysty qiyndyqtardy bastan ótkizude. Búl syn-qaterlerding barlyghy da imandylyq daghdarysynan jәne әskeriy-sayasy teketiresten alyp shyghatyn pәrmendi tetikterdi, iydeologiyalyq әri moralidyq әdisterdi izdeudi talap etedi», - degen bolatyn.

Qazaqstan әlemdik jәne dәstýrli dinderding sezdin ótkizip keledi oghan 30 tarta elden din basshylary qatysyp, elimizdegi tatu-tәtti diny birlikti kórip, tandanystaryn jasyra almaghandary ómir shyndyghy. E túrghyndarynyng 80 payyzy ózderin músylmanbyz dep sanaydy. Elimizdegi osy músylman jamaghaty kýni býginge deyin ózge dindi ústanushylargha qatysty әste bir kýsh kórsetu dýmpulerin jasaghan emes. Búl qazaq biyligining zor jetistigi dep sanaugha bolady.

– Jalpyúlttyq birlikting qazaqstandyq modelin jәne Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qyzmetine diny túrghydan qanday bagha berer ediniz?

– Bәrimiz biletin bir aqiqat ghylymiy-tehnikalyq algha basushylyq qay salada bolmasyn qaryshtap damyghanymen dindi adamzat sanasynan yghystyryp shyghara almady. Demek, búl dinsiz qandayda bolmasyn ghylymnyng túl ekendigin bildiredi. Biraq tap osy qay salada bolmasyn ghylymiy-tehnikalyq algha basushylyq din men zamana adamynyng diny sanasyna tereng ózgerister engizip otyrghan jayy bar. Osylaysha din zamanmen birge adymdap, óziniy imany shumaghyn shashugha kiristi.

Osy orayda búnday kýrt ózeristi betbúrystan elimizde tys qalmaydy. HH-HHI ghasyrdaghy 30 jyl uaqyt elimizde ózindik ereksheligi bar «diny renessans» tughyzdy. Osy «diny renessans» dýmpui óz kezeginde teriskeyding kýngeyi bar degen siyaqty teris tústarynyng barlyghyn tanytqanyn nesine jasyramyz. Búnday teris ýrdispen Qazaq eli búryn betpe-bet kelmegen edi. Qazaqstanda diny ahual túraqty bolghanymen, destruktivti diny aghymdardyng qatarynda jýrgen jerlesterimiz әli az emes.

«Ókinishke qaray, bizde birtútas baghdarlama jasalmaghandyqtan, balalarymyz últtyq dәstýrli dýniyetanymdy boyyna sinirmegendikten, әlbette ol adamda ruhany vakkum payda bolady. Abay atamyz: «Adam balasy dýniyege eki týrli minezben keledi. Biri – ishsem, jesem, úiyqtasam, ekinshisi – kórsem, bilsem» deydi. Ókinishke qaray, bizding ata-analarymyz sol balanyng «kórsem, bilsem» degen janynyng qúmarlyghyn qanaghattandyrmaghandyqtan, janynyng qúmarlyghyna ergen balalar jat aghymnyng qarmaghyna ilinedi. Qazirgi kezde memleket osynyng bәrin baqylap, baghdarlap otyr. Biraq atalghan mәseleni sheshetin keshendi baghdarlama joq. Mәselen, búl mәseleni sheshken Týrkiya siyaqty memleketter bar. Olar balagha mektepten bastap, ózderining búrynghy dәstýrli diny ókilderin, últtyq dәstýrli dýniyetanymyn oqytady», - deydi dintanushy O.Jәlel.

Búl arada mening aitpaghym Omar Jәlelding sózinshe, kez kelgen memleketti memleket dengeyinde ústap túratyn eng negizgi faktor – halyqtyng dәstýrli dýniyetanymy. Memleket sol dýniyetanymdy qorghauy kerek. Al, Qazaqstanda búl túrghyda problema barshylyq.

Mine osyny qazaqstandaghy dәstýrli din iyeleri bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp jene biluimiz kerek.

Kópkonfessionaldyq jaghdayyna músylmandar týsinistikpen qaraytyn bolsa, ózge elderde oryn alyp jatqan diny qaqtyghystan qazaq qoghamy aman qalatyna senimim mol. Qazaqstan 300 jyl patshaly Reseyding otary bolghany belgili. Artynsha 70 jyl KSRO qúramynda boldyq. Al, qazir elimiz tәuelsizdigin jariyalap, zayyrly qogham qúrghanymyzda, neokolonalizm degen úghym payda boldy. Búl degenimiz – «jer betinde últ joq, bәrimiz bir músylmanbyz» deytin radikaldy toptardyng iydeologiyasy. IYә, úrpaghymyzdy osy úranshy toptyng jetegine jibermey, elimizde diny túraqtylyqty saqtaugha ýles qosu әr músylman jamaghatynyng asyl paryzy.

Saythudja Tomiris Maratqyzy

Abai.kz