«Tamerlan – byl chrezvychayno deystvuyshim chelovekom».

D.Marossiy

 «Tamerlan zavoevateli mira».

Ámir Temir Mysyr elindegi mәmlýk - qypshaqtar biyligin jәne Ankara týbinde Bayazidti jengen son, orasan kýsh-quatqa ie boldy. Sóitip, janadan payda bolghan, imperiya ortalyghy kóne Samarqand qalasynyng (Imperskiy Samarkand) aldynda tek qana Kishi Aziyadaghy, kezinde Deshti Qypshaq dalasynan  barghan, qypshaqtar qúrghan Úly qaghanat túr edi. Osy әigili qalany astanasyna ainaldyrghan Orta Aziyalyq barystyng endigi maqsaty, aldynda túrghan osy memleketti qalayda jaulap alyp jәne ony óz iyeligine ainaldyru bolatyn. Degenmen, Ámir Temir әskeri búlardy da kóp úzatpay talqandap, býkil Kishi Aziya aumaghyn ózine qosyp aldy. Sonymen, Aziya kenistiginde Temirlangha qarsy keletin jәne onymen maydangha shyghyp, soghysa alatyn memleket qalmaghan edi. 1396 jyldyng  (tyshqan jyly) jazynda, orasan zor oljamen jәne qolgha týsken qalyng tútqyndarmen elge qaytady. Zarafshan atyraby búryn-sondy joryq joly әkelgen, múnday baylyqty kórmegen-di.

Ámir Temirding endigi jalghyz baqtalasy jәne jauy bolyp sanalatyn, Euraziya kenistigine ornalasqan Altyn Orda imperiyasy ghana qalghan edi. Áriyne, osy Úly qaghanatqa, óz uaqytynda bir ret joryq jasap, Edilding boyynda ony qirata jengen bolatyn. Degenmen, búl joryqta kavkaz aumaghyn jәne slavyan elderi men Europanyng shyghys bóligin uysynda ústap túrghan kóshpeli qypshaq imperiyasy onshalyqty әlsirey qoymaghan bolatyn.

Osy arada biz әdettegidey  oqyrmandarymyzgha mynany eskertkimiz keledi: Qazirgi ghylymy enbekterde búryndar aitylyp jәne jazylyp kelgen (kóbine  Kenes dәuirindegi) «Monghol» sózin, qazirgi uaqytta «Moghol» ekendigin jәne  «Tatarlar» ne bolmasa «Tatar» sózin, kezinde Úly dalanyng kóshpeli  qypshaqtaryna qaratylyp aitylghan aiyryqsha termin ekendigin, búl kýnderi  әlem ghalymdary óz jazbalarynda arnayy aityp jәne naqtylap keledi (iz kniyg: Rene Grusse «Stepnye kochevniki, pokorivshie miyr. Pod vlastiu Atily, Chingishana, Tamerlana», «Istoriya Azii» i  Aleksandr Bushkov – «Chingishan. Neizvestnaya Aziya», a takje  Andreya Lyzlov «Skifskaya istoriya», D.Uezerford «Chingishan y rojdenie sovremennogo mira»).

Áriyne, múny, kezindegi ketken qatelikti týzetu dep týsineyik. Sonday-aq, bizding osy arada  taghy bir aitarymyz, býgingi Ózbekstan aumaghyn mekendep kele jatqan, әsirese Buhar, Qoqand, Hiua jәne Ýrgensh manyna toptasyp qonys tepken jәne qazirgi kýnderi ózbek bolyp jazylghan tәjik-sarttardyng Ámir Temir imperiyasyna eshqanday qatysy joq. Orta Aziyalyq búl Úly qaghanat (ortalyghy Samarqand bolsa da) taza qypshaq elining memleketi. Biz osy kýnge deyin oqyghan, zerttegen jana zamannyn  kóptegen ghylymy enbekterde osylay jazylady jәne týsindiriledi. (Búl arada, qazirgi orta jýzdegi kishigirim qypshaq ruyn kórsetip otyrghanymyz joq, ol kezderde býkil Úly daladaghy kóshpeli taypalardyng bәri qypshaqtar dep aitylghan jәne jazylghan.)

Alayda, biz sheginis jasap, tútas Aziya qúrlyghyn (tek Qytay ghana qalghan bolatyn) qaramaghyna alghan, janadan payda bolghan әigili Ámir Temirding Orta Aziyalyq kóshpeli qypshaq imperiyasy men onyng ortalyghy bolyp sanalghan, Úly qala Samarqand turaly sóz órbiteyik.

...Karavany dostavlyaly v Samarkand velikolepnye shelka prikaspiyskih provinsiy, proslavlennye brillianty, zolotye y serebryannye izdeliya y produksiy Indiy y Kitaya, kotorye pribyvaly yujnym morskim putem v Ormuz, y otsuda shly k severu verblujiimy karavanami. Mnogo tkaney, stekla y metallicheskih izdeliy pribyvalo iz Siriy y Maloy Azii.  

Sonymen qatar, Gindukush taulary arqyly Ýndistannan әr týrli janghaqtar, tamaqqa paydalanatyn kóptegen dәmdeuishter, júpar iyisti gýlderding týrleri damylsyz kelip jatty. Búghan qosa, ózderine tayau ornalasqan Deshti Qypshaq dalasynan Samarqandqa, teriden jәne jýnnen toqylghan búiymdar ýzdiksiz jetkizilip túrdy. Kezinde, osy qúrlyq aralyq alyp imperiyanyng ortalyghy Samarqandta biraz uaqyt túrghan Ispan elshisi jәne jylnamashysy Klavihonyng aituynsha, «әr oramda (kvartal) oryn tepken bazarlarda Qytay farforyn jәne jibek matalaryn (te, chto yavlyaytsya luchshimi, bez vyshivkiy) jii kóruge bolatyn edi. Sonday-aq, búl aradan shartarap elderinen sauda-sattyqpen kelgen kóptegen ózge últ ókilderin әrdayym kóruge bolatyn», - deydi. Taghy aitarymyz, osy Ispan elshisi, Ámir Temirding ózge elderden ózining memleketine jol tartqan saudagerlerge qolayly jaghday jasaghanyn aitady. Ol jazbalarynda bylay deydi: «On (Timur) schitaet jelatelinymy inostrannyh kupsov y daruet im blagopriyatnye usloviya y bezopasnosti po vsem ego vladeniyam… esly kakoy – libo kupes budet ograblen gde – libo v ego zemlyah, vsya strana, gde on byl ograblen doljna uplatiti emu vdvoyne to, chto on poteryal, y doljna predostaviti Timuru v pyatikratnom razmere summu o kotoroy iydet rechi». Osy arqyly, Orta Aziyalyq barystyng ózi qúrghan  memleketting órkendep-ósuine jәne onyng ortalyghy Samarqand qalasynyng damuyna, gýldenuine aiyryqsha kónil bólgendigin angharasyn.

Sol zamandarda ómir sýrgen arhiyepiskop Djon ózining jazbalarynda Ámir Temirding ózine qarasty qalalar men eldi mekenderge salyq saluy jóninde bylay deydi: «So vseh ego gorodov y sel Timur bral desyatui chasti v viyde nalogov y chetverti arendnoy platy vseh vidov. Eto davalo emu vozmojnosti soderjati ego beschislennyh konnyh luchnikov y peshih soldat». Ámirding ózge biyleushilerge qaraghandaghy, taghy bir asa ereksheligi, qúrghan memleketining jan-jaqty damuyna óte ýlken mәn bergen. Jaulap alghan shartarap elderi men handyqtardan jәne súltandyqtardan qolynan is keletin sheberler men sәuletshilerdi, qúrylysshylardy, ústalardy, suretshilerdi, ghalymdardy jәne sauaty joghary adamdardy, sonday-aq, diny qyzmetshilerdi imperiya aumaghyna jinaqtap, olardyng aitarlyqtay jaghdayyn jasap, sheberhanalaryn ashyp, tirshiligine jәne  túrmysyna kerekti qúral-jabdyqtarmen, ómir sýruine qajetti azyq-týlikpen ýnemi qamtamasyz etip otyrghan. Búl ózge júrttan kelgen daryndy, qabiletti adamdardan, Samarqand jәne Zarafshan angharynyng túrghyndary keremettey kóbeyip, qysqa uaqyttyng ishinde sany birneshe esege kóterildi. Keyinnen, osy adamdardyng barlyghy, qala men memleket aumaghynda ómir boyyna qalyp, jergilikti túrghyndarmen aralasyp, sinisip ketti.

Samarqandtyng taghy bir tilge tiyek eter asa ereksheligi, onyng kók jelekke, malyna oranghandyghy. Tipti, qalany qorshaghan qorghannyng ishi de jap-jasyl bolyp әrdayym kórinetin. Múnda, qalyng kólenkeli shynar aghashtary, aq terekter jәne san aluan jemis-jiydek aghashtary ýilerdin, shayhanalardyn, keruen saraylardyng ýstinen býrkep, әdemi jarasyp, qala túrghyndary men kelip-ketushi qonaqtardyng jәne  sauda-sattyqpen jýrgen adamdardyng kónil-kýiin ýnemi kóterip túratyn. Al, qalanyng ózi Klaviho aitqanday: « byl okrujen lesom dereviev». Sonday-aq, Zarafshan alqaby әlemdegi tórt júmaqtyng biri sanalatyn. Oghan qosa, imperiya ortalyghy sanalatyn búl qaladaghy ýilerge qysh qúbyrlarmen su tartylghan. Ár oramda túrghyndar sugha juynatyn monshalar jii kezdesetin.

Tipti, kezinde dala qypshaghy Shynghys hannyng jaulap alghan túsynyng ózinde de, әigili shahar ózining bolmysyn joghaltqan emes. Ony sol uaqyttaghy Qytay monahy Chan-Chun óz jazbasynda bylay deydi: «... Povsudu fruktovye sady, roshi, svetochnye sady, akveduki, begushie rodniki, kruglye vodoemy v bespreryvnoy posledovatelinosti. Zamechatelinoe mesto: arbuzov zdesi stoliko je, skoliko loshadinnyh golov... povsudu ozera, terrasy, bashny y palaty...Daje kitayskie sady ne mogut sravnitisya s samarkandskimiy». Áriyne, Ámir Temir Orta Aziyalyq búl qalany tegin tandap alghan joq. Imperiya ortalyghy bolyp esepteletin Samarqandtyng ainalasyna, keng kólemde qúrylys jýrgizip, ózi baghyndyrghan shartarap elderinin, әsirese músylman júrtynyn, onyng qalalarynyn: Baghdat, Damshyq (Damask), Qayyr (Kaiyr), Shiraz jәne Sultaniya dep ataularyn berdi. Biylik iyesining taghy bir qalpyna keltirgen ýlken isi, ejelgi Kók Saraydy keremettey qylyp, órgizip shygharghandyghy. Álemge әigili osy memleket aumaghynda Ámirding jetekshiligimen, san myng diqandardyng kýshimen, jyl sayyn egin egilip, astyq jinaldy. «Hleba povsudu vdovoli y ris mojno kupiti za deshevku lubogo kolichestva», -  deydi elshi Klaviho.

Sóitip, kezindegi kóshpeli elding balasy, ózining tek qana jaulap alushy ghana emes, reti kelse, qala saldyryp, egin ektirip, ghylym men bilimmen ainalysa alatyndyghyn kórsetti. Osy arqyly órkeniyetke úmtylghan, jasampaz patsha ekendigin de tanyta bildi.

Áygili, Ámir Temirding kóshpeli elding balasy ekendigin tek qana aghylshyn ghalymy Hilda Hukhem ghana emes, sonymen qatar, biraz ghalym, jazushylar da óz enbekterinde kórsetip keledi.

Osy orayda, myna zertteushining jazghandaryn mysal retinde keltire ketsek deymiz.

Kórnekti jazushy jәne tanymal ghalym R.Hrapachevskiyding «Voennaya derjava Chingishana» atty kitabynda, Shynghys han turaly bylay dep jazady: «... Takim obrazom Maverannahr stal chastiu edinoy yazycheskoy administrasii, prostiravsheysya ot severnogo Kitaya do Persii, kotoraya osnovana na stepnyh zakonah y obychiyah y kotoraya deystvovala ot iymeny velikogo hana Mogolov (búl enbekting qay tarauynda da  tek qana  «Moghol» dep jazylghan, eshqanday  da «Monghol» emes). Chetyre kochevyh  kipchakskih imperiy doljny byly vnezapno vozniknuti ot zavoevaniy Chingiza y ego roda. Odna iz nih sostoyala iz Maverannahra y sosednih territoriy. Zdesi v chetyrnadsatom stoletiy rodilsya Timur, kochevniyk, vojdi, kotoryy nasledoval voennyy talant, esly ne krovi, Chingiza, y chestolubivye ustremleniya gospodstvovati nad vsemy chetyrimya stepnymy kipchakskimy imperiyamiy».

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz