Muzey keshe men býgingining aishyqty tústaryn janghyrtyp, olardan belgili bolyp qalghyn jәdigerlerding iyesi ispettes ózindik tarihy bar. Sebebi, ol – әr dәuirdegi mәdeniyetti saqtaushy, nasihattaushy birden-bir ruhany orda.

Nәzir Tóreqúlov muzeyinde qazaqtan shyqqan túnghysh diplomattyng artynda qalghan syrgha toly qúndy jәdigerleri bar. Búl jәdigerler  muzeyge keletin qonaqtardyng kózayymyna jәne iygiligine ainalghan. Nәzir Tóreqúlov HH ghasyrdyng 20-jyldarynan bastap Mәskeude әr týrli lauazymdy qyzmetter atqardy. Nәzirding Mәskeude jýrgende qyzmet babynda paydalanghan zattary býginde muzey tórinen oryn alghan. 2003 jyly N.Tóreqúlovtyng qyzy Ánel Nәzirqyzy әkesining birqatar jeke zattaryn Týrkistannan shyqqan bilimdi azamat Ybyray qajy Ysmayylovqa amanat etip tapsyryp ketken bolatyn-dy. Sol Mәskeuden kelgen eksponattardy Týrkistanda 2006 jyly ashylghan Nәzir muzeyi qúndy eksponat retinde tirkeuge alghan-dy.

Nәzirqyzy Ánelding kózining qarashyghynday saqtaghan jәdigerlerining biri – әkesining júmys ýsteli men oryndyghy. Júmys ýsteli arnayy qoldan qyzyl aghashtan oiylyp, órnektelip jasalghan. Ýstelding jeti suyrmasy bar. Ár tartpasy temirmen bederlenip jasalghan. Oryndyqtyng otyratyn bóligi bylgharydan jasalyp, oryndyq ta, ýstel de qong qyzyl-qonyr týspen syrlanghan. Júmys ýstelining ayaqtary men oryndyqtyng ózine tәn óte sәndi beynelengen órnekteri ony erekshe etip kórsetedi.

Nәzir Tóreqúlovtyng júmys ýsteli men oryndyghy ótken ghasyrdyng eskertkishi bolghandyqtan, birneshe ret qayta jóndeuden ótken.

Júmys ýstelining boyy – 100, úzyndyghy – 55, eni – 60 sm. Oryndyqtyng biyiktigi – 105, eni – 50 sm qúraydy.

Jalpy, búl kýnderi sol Nәzirden qalghan jәdiger – ýstel men oryndyqqa muzeyge kelushi әrbir kórermen tamsana, qyzygha qaraydy. Óitkeni, búl jәdiger Nәzirding qily – qily ómir taghdyrynan syr shertip túrghanday.

Baghlan Tashimov,

muzey qyzmetkeri

Abai.kz