(Jana ústanym haqynda)

(Jana ústanym haqynda)

Qazirgi kezende, Qazaqstanda, aqyn da, jazushy da, ghalym da, sayasatker de jetip artylady. Ókinishke qaray, solardyng kópshiligining sózi bir basqa da, isi bir basqa. Ár adamnyng sózi men isining sәikes kelmeui, bir baghytta bolmauy, ol pendening eki jýzdi ekendigin anghartady. Mysaly, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng 777 mýshesi bar. Sonyng 7-eui ghana eldik, últtyq, tildik jәne ózge ruhany kýresterde bizben birge. Eger olardyng 70-i qasymyzda jýrse, últsyzdanghan, kosmopolittengen, tipti zandastyrylghan úrygha ainalghan biyliktegi keybir toptar, bizding kóp úsynystarymyzgha moyyn búrghan bolar edi. Endi eldik mýddeden boyyn aulaq ústap jýrgen sol aqyn-jazushylardyng kez kelgenining kitabyn aqtara qalsanyz últ turaly, til turaly, ózge ruhany qúndylyqtar turaly ólenderi nemese jazbalary az emes. Sol mýddelerdi biylikten talap etuge kelgende, týrli sebeptermen janaghylardyng bәri derlik, ýstelining astyna jasyrynyp qalady. Sebebi, ózining nemese úl-qyzynyn, nemerelerining qyzmetteri bar. Yaghni, «biylikke qyryn kelip qalarmyn» dep qauiptenedi. Qyzmet, bala-shagha bizde, bizding ainalamyzdaghy adamdarda ghana joq siyaqty. Sózi men isine aiyrma salghandar – shyndyghyn joghaltyp alghandar. Osynday kýrdeli shaqta, elimizde shyndyghyn joghaltqan adamdardyng tym kóbeyip ketui, tipti, ruhany salanyng ózinde, әdebiyet, óner qayratkerlerining sózi men isi ashyq týrde eki baghytqa jol aluy últ qasireti ekeni dausyz.

Al myna ýzindi óleng mening býgingi dәuirdegi aqyndyq ústanymym. Múnda tek aqyndyq quat tónireginde ghana oy órilgenimen, ústanym barlyq salagha birdey tiyesili. Meyli jýz jerden talantty bolsyn, eger ol adam shyndyghyn joghaltyp alsa, onday aqynnyn, onday jazushynyn, onday ghalymnyn, onday ústazdyn,  onday sayasatkerding el ýshin qúny kók tiyn. Biz, qazirgi kezende barlyq salada osynday kózqaras qalyptastyruymyz qajet. Onsyz Qazaqstanda qanatyn keng jayghan jalghan bóspelik pen jaghympazdyqty, jeke adamgha tabynu qasireti men jemqorlyqpen ótirik kýresudi jәne ózge pendelik aghymdardy mýlde toqtata almasymyz haq. Endi ústanymgha jol berelik:

«Óleng qúrau – aqyndyqtyng kóp qyrynyng bir týri.

Tek sol ýshin ony ardaqtau, jónsizdeu hәm kýlkili.

Dәuiri men biyligine sanalghanmen alymdy,

Últyn satqan aqyndar bar, biraq jyry daryndy...

Erligi joq, eldigi joq, auzy ghana belsener,

Sózden isi alshaq jatsa, oghan qalay el sener?

Nege býgin últ mýddesi nauqas janday tenseler?..

Múnday shaqta aqyndyq kýsh tek shyndyqpen  ólshener.

Naghyz aqyn әr kezende ózin qaghyp ýlesten,

Ruhany mýdde shyny – shyndyq ýshin kýresken.

Shyndyq kәusar aqyndyqqa bolu kerek asyl әn,

Shyndyqty aityp er Mahambet aiyrylghan basynan.

«Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,

Desektaghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»

El, últ jayly syrlarymen,

Jyry biyik túrghanymen,

Isi ýshin men Mahambetti biyik qoyam Abaydan!

Búl aqyndyq ústanymym qalyptasqan talaydan...

...Shyndyghy joq pendelerdi basar uaqyt kóshkini.

Danqqa moyyn sozghanymen,

Tom-tom óleng jazghanymen,

Shyndyghy ólgen aqyndardyng aqyn emes eshbiri!

Shyndyghy ólgen minezsizdik bolmaq kimning maqtany?

Qazir barlyq salalardy minezsizder qaptady.

Basshylargha jaghympazdyq búl kezende dara kýsh,

Sodan aqynsymaqtardyng kóbi «tufly jalaghysh»...

Shynshyl aqyn bolu degen – azaptyng eng azaby,

Sol azapqa tóze bilu – ghajaptyng eng ghajaby…

Basty maqsat – óz halqynnyng san ghasyrlyq aghysyn,

Jenisi men jenilisin, tilin, ruhyn, namysyn,

Jýreginning sanasynan, eleginen ótkizu,

Jәne onyng qasiretin,

Últqa, tilge bas iyetin,

Qalyng elge jyrmen, ispen, minezinmen jetkizu.

Jetkize almay dirildesen... ol – shoshynu, tosylu,

Ýrkekterdin, qorqaqtardyng qataryna qosylu.

Ondaylardyng mandayyna mәngilikke sor qatqan,

Eshqashanda shynshyl aqyn shyqqan emes qorqaqtan!..

…Aqyngha eger oiyna say shyndyq parqy qonbasa,

Odan ýlken óris kýtu, jenis kýtu dalbasa…»

Abai.kz