Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2320 0 pikir 14 Mausym, 2013 saghat 07:04

Árip Abdol. Qozghalghan qogham+bel bughan biylik = !

Zyryldauyq uaqyt tósekke tanylghan dimkәs jan men dýniyeden oiyp alar ornyn izdegen bozbalagha ghana jer bauyrlap jyljyghanday, ótpestey kórinedi. Áytpese keshe ghana jana jyldy jana ýmittermen qarsy alyp edik, mine, onyng jartysyn da turamyshtap, tal týske, tas tóbege kelip qalyppyz.

     Jyl basynda BAQ, әsirese orys tildi basylymdar bir japyraq janalyq-habar taratty: «Pavlodar oblysynda «Qazaq tili» jol kartasy ... qolgha alyndy..». Búl ne? Nәtiyjesi qanday bolmaq? Bal ashqysh kónilimiz aqyryn jaqsylyqqa joryp, taqyryp sonyna aldyn ala lep belgisin qongha beyil-aq...

     IYә, әzirge múnday bastama – «Qazaq tili» jol kartasy» – shynynda da jalghyz! Onyng jay-japsaryn bilmekke, qoldan kelgen demesindi kórsetuge jolgha attandyq. «Adamnyng adamshylyghy isti bastaghandyghynan bilinedi...» degendey, osy býrshikti iygi bastamany kópke taratpaqqa asyqtyq. «Qazaq tili» Jol kartasynyn» joly úzaryp, soltýstik pen shyghystaghy irgeles oblystargha taralsa, tipten tútas tabandy elimizdi, últandy últymyzdy qamtysa, shirkin, degen ýmit jeteginde bolghanymyzdy nesine jasyralyq.

Zyryldauyq uaqyt tósekke tanylghan dimkәs jan men dýniyeden oiyp alar ornyn izdegen bozbalagha ghana jer bauyrlap jyljyghanday, ótpestey kórinedi. Áytpese keshe ghana jana jyldy jana ýmittermen qarsy alyp edik, mine, onyng jartysyn da turamyshtap, tal týske, tas tóbege kelip qalyppyz.

     Jyl basynda BAQ, әsirese orys tildi basylymdar bir japyraq janalyq-habar taratty: «Pavlodar oblysynda «Qazaq tili» jol kartasy ... qolgha alyndy..». Búl ne? Nәtiyjesi qanday bolmaq? Bal ashqysh kónilimiz aqyryn jaqsylyqqa joryp, taqyryp sonyna aldyn ala lep belgisin qongha beyil-aq...

     IYә, әzirge múnday bastama – «Qazaq tili» jol kartasy» – shynynda da jalghyz! Onyng jay-japsaryn bilmekke, qoldan kelgen demesindi kórsetuge jolgha attandyq. «Adamnyng adamshylyghy isti bastaghandyghynan bilinedi...» degendey, osy býrshikti iygi bastamany kópke taratpaqqa asyqtyq. «Qazaq tili» Jol kartasynyn» joly úzaryp, soltýstik pen shyghystaghy irgeles oblystargha taralsa, tipten tútas tabandy elimizdi, últandy últymyzdy qamtysa, shirkin, degen ýmit jeteginde bolghanymyzdy nesine jasyralyq.

       Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti Ómirzaq agha Aytbayúly bastaghan bir top tilshi-ghalymdar qauymynyng Pavlodar oblysyndaghy bir aptalyq is-sapary osy «Jol kartasynyn» arnasyn tipten kenite týskendey boldy. San aluan súraq-jauaptar, kezdesu-jiyndardaghy artyq-kemdi pikir alysular aghayynnyng da, ana tiline oraludy ansaghan «adasqannyn» da, tili basqa bolghanymen tilegi bir jamyraghan toptyng da kókeyindegi kýmәndi seyiltip, ana tilimizding mәrtebesin taqqa otyrghyzbaghanymen, atqa otyrghyzdy.

    «Barlyq is bir Allanyng qolynda ekeni aqiqat, – dep bastaydy qay sózin de akademik aghamyz. – Qala berdi ózimizge de kóp nәrse baylanysty». Osydan 20 jyl búryn qanday edin, Ana tilim! Osy Pavlodar, bolmasa anau  Petropavl, Qostanay, Selinograd, Oral, Aqtau ... tipten bar betke shyghary úiyghan Almatynnyng ózinde shyqpa janym shyqpa dep, jansaqtau bólimindegi syrqattay entigip jatpadyng ba? «Elbasymyzdyng eren enbegin – 20 jylda qara orman sanymyzdy 20 payyzgha kóbeytkenin – taghy bir nege aityp ótpeske, – deydi Ómeken. – Búryn auyz toltyryp aitar jaqsylyq tappaushy edik. Azdy aspandatyp, joqty barday qylushy edik. Al qazir «joq» degen qauyp emes, tauyp aitqanday kórinedi». Bar jaqsylyq, bar jetistik osy bir «qara qazan, sar balanyng qamy ýshin» jan alyp, jan berisken Elbasynyng kóregendik sayasy jolynda dep bilemin. Áytpese jeti belden asyp, seksen asugha jaqyndaghanda «Sap, sap! Sabyr, sabyr!» degen sózdi auzymyzgha aldymen Alla, sodan song aqiqat shyndyqqa ilanghan imandy senimiz salady da... 

     «Álipby auystyru, latyngha kóshu – jay bir kezendik shara emes deydi, –  deydi professor Álimhan Jýnisbek myrza. – Janarugha, janghyrugha, týleuge mýmkindigi mol til ghana múnday qadamgha bara alady!». Jasyratyn nesi bar, búl orayda el arasynda Elbasynyng sheshimin әli jete týsinbey, týsingisi kelmey jýrgender de bar. Sol sebepti de, osy shetin mәsele qayda barsaq ta – meyli student auditoriyasy, bilim oshaqtary, bolmasa radio-teledidar, gazet-jurnal redaksiyalaryn da bolsyn – aldan shyqty. Ol súraqtargha da jauap – bireu, jalghyz! Ol – uaqyt talaby! Ol – Ana tilimizdin, ayaghynan  tik túrghan tilimizding janghyruy, qayta týleui. Ol – Memlekettik tilimizding memleket tiline ainaluy, Otanymyzdyng janghyruy, últtyq kelbetin aishyqtap qayta týleui.

     Álipbiyden bólek is-qaghazdy qazaqshalau, biylik organdarynyng ana tiline (yaky qazaqqa, qazaqtyqqa) betin týbegeyli búruy, onomastika (tól jer-su ataulary), terminologiya (ataugha beyimdelu, audaryp alu emes, ana tilimizge beyimdeu) siyaqty týitkildi mәseleler kópting kókeyindegi súraq, býgingi tandaghy ózekti, júlyndy problema ekenine kózimiz jete týsti. Biylik pen ghylym, qogham men ziyaly qauym birigip atqarar isting bastan asyp jatqanyn kóz kórdi, qúlaq estidi.

     «Bәri otbasynan bastalady», «Qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin» degendey oi-pikirler qoghamgha, qazaq qauymyna, «Qazaq tili» qoghamyna aitylghan syn-eskertpedey estilgenin de jasyrugha bolmaydy. Jantayyp jatyp shaydy soraptap,  «Parlament nege memlekettik tilde Zang qabyldamaydy?» dep shyr-pyr boludyng kóp qiyndyghy joq, әriyne. Al bala-shaghany, nemere-shóbereni qolynan jetektep qazaq mektebine beru, aghayyn-tuys, kórshi-qolan, qúda-jekjattyng da jetkinshekterin sol mektepke barugha kóndiru, onyng syrtynda ózge últtyng ynghayyna jyghylmay, qayta oghan tiling men dәstýrindi, tarihyng men tanymyndy syilatu, onyng bala-shaghasynyng bolashaghy qazaq tili men qazaqtylyqta (mentaliytette) ekendigine ilandyru, kózin jetkizu  kimning sharuasy? Qauym men Qoghamnyng mindeti emes pe? «Er bolyp», elding qamyn jeu – eldi dýrliktiru bolmasa kerek. Qashanda kóp aitsa – kóndiredi emes pe? Byltyr ghana Qostanay oblysynyng bir audanynda egemen elimizding tarihynda túnghysh ret alghashqy qazaq mektebi ashyldy! Shyndyq pa – shyndyq! Tarih pa – tariyh!.. Nege osy ashy shyndyqty shyrqyrata aitpasqa?!.

     Qazaq mektebi demekshi,  Pavlodar oblysynda ózge últ ókilinin 1086 úlany qazaq tildi balabaqshagha, al 577 baghlany qazaq mektebine barady. Búl, bizding biluimizshe, elimiz boyynsha eng joghary kórsetkish (әriyne, әr oblysta ózge últ ókilderining әrtýrli qonystanu arasalmaghyna oray). Oblysta qabyldanghan 2013-2015 jyldargha arnalghan «Qazaq tili» jol kartasyna say: «qazaq balabaqshalaryna 2013 jyly 6,5%, 2014 jyly 10%, 2015 jyly 15%, qazaq mektepterine 2013 jyly 3%, 2014 jyly 5%, 2015 jyly 7% ózge últ ókilderining balalaryn tartu júmystaryn jýrgizu úiymdastyrylatyn bolady» delingen. Búl jalang san-sifrlar, әriyne, bizge kóp syryn asha qoymaydy. Tek bizding biletiniz, býgingi tanda Pavlodar oblysynda 411 mektep bar, onda 88 148 oqushy oqidy, solardyng 155-i – qazaq mektebi, 98-y  – orys tildi, al 158-i – aralas tildi mektep. Búlarda tek 38 662 oqushy ghana qazaq tilinde bilim alady. Sonday-aq oblystaghy 151 balabaqshada (47 qazaq + 24 orys + 76 aralas tildi) 29 066 býldirshin tәrbiyelenude. 272 shaghyn tәrbie beru ortalyqtary taghy 8 031 sәbiydi qamtysa, onyng 4 834-i (197-si taza qazaqsha) memlekettik tilde tәrbie beredi. Jalpy oblys boyynsha memlekettik tilde tәrbiyelenip jatqan bala sany – 18 437 sәbiy.

      Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti – Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Qazaqstan-2050» Strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna Joldauyndaghy: «Sizder bizding sayasatymyz turaly – 2025 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng 95 payyzy qazaq tilin biluge tiyis ekendigin bilesizder.  Búl ýshin qazir barlyq jaghday jasalghan. Qazirding ózinde elimizdegi oqushylardyng 60 payyzdan astamy memlekettik tilde oqidy. Memlekettik til barlyq mektepterde oqytylady. Búl – eger bala biyl mektepke barsa, endi on-on eki jyldan song jappay qazaqsha biletin qazaqstandyqtardyng jana úrpaghy qalyptasady degen sóz»,  –  degen bolashaqty boljaghan joldardy oqyp-tanyspaghan basshy da, qosshy da joq. Taghy osy Joldauda Elbasy: «Biz 2025 jyldan bastap әlipbiyimizdi latyn qarpine, latyn әlipbiyine kóshiruge kirisuimiz kerek. Búl – últ bolyp sheshuge tiyis prinsipti mәsele», «Qazaq tili 2025 jylgha qaray ómirding barlyq salasynda ýstemdik etip, kez kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalady. Osylay tәuelsizdigimiz býkil últty úiystyratyn eng basty qúndylyghymyz – tughan tilimizding mereyin ýstem ete týsedi», – dep 2025 jyldy bir emes, birneshe ret auyzgha aluy kezdeysoq pa?!. Osy sózderding tereng astaryn úghynghandyqtan da Pavlodar oblysynyng әkimi Erlan ARYN óz bastamasymen birinshi bolyp «Qazaq tili» jol kartasyn» jýzege asyryp otyr emes?!.

    Jalpy negizgi taqyrybymyzgha – Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng «Qazaqstan-2050» strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna Joldauyna, Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna, Tilderdi damytu men qoldanudyn   2011-2013 jyldargha arnalghan oblystyq is-sharalar josparyna sәikes qabyldanghan Pavlodar oblystyq «Qazaq tili» Jol kartasyna» kelsek, ol 2013-2015 jyldary atqarylugha tiyisti alty baghyt-baghdarlamadan túrady:

  1. 1.     Oblys memlekettik organdarynda, olargha qarasty mekemelerde qazaq tilining ayasyn keneytu.
  2. 2.     Oblys diaspora ókilderining arasynda memlekettik til sayasatyn nasihattau.
  3. 3.     Bilim beru salasynda memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytu.
  4. 4.     Tilderding oqytyluyna jaghday jasau.
  5. 5.     Qazaq tilindegi kitap qorynyng ýlesin úlghaytu.
  6. 6.     Jergilikti jerlerde tarihy túlghalardyng esimderin, jer-su ataularyn nasihattau.

      Áriyne, «balapandy kýzde sanaydy». Ol baghyt-baghdarlamalardy jeke-jeke taldau, taghylym alu – keleshekting isi. Biz osy naqty is-shara nәtiyjelerin ýlgi-tәjiriybe retinde el-júrtqa jariya ete otyryp, qay-qaysymyz da sózden iske kóshsek  deymiz. Óitkeni, is istegen adam ghana tyng jol izdeydi, qatelesedi, kóshin týzeydi, qanday da bir nәtiyjege qol jetkizedi.

      Kóp kezdesu-mәslihattardyng birindegi oblystyq Tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy Q. Edilbay myrzanyng myna bir aitqany esimizden keter emes: «Jospargha say jylda resmy is-qaghazdaryn jýrgizu, onyng kirisi men shyghysyn esepke alu jyl basynda 60-70 payyz kórsetkish dәrejesinde dep belgilenip, jyl sonynda ýnemi 100 payyzgha jetkizip otyrushy edik. Biylghy qantar aiynan bastap naqty payyz, kórsetkishterdi jariyalap kelemiz...». Rasynda da, oilanyp qaldyq. Barlyq audan, oblys әkimdikteri, ministrlikterimiz ben vedomostvolarymyz is-qaghazdy memlekettik tilde jýrgizudi songhy on jyldyng ózinde osylaysha 1000 payyzgha (!!!) bir-aq kóterip tastady emes pe?!.

Al oblystyq «Jol kartasynda» bylay dep jazylghan: «Osy jyldyng qantar aiynan bastap barlyq memlekettik organdarda is-qaghazdarynyng memlekettik tildegi ýles salmaghy 100%bolu tiyis. Aldaghy uaqytta osy kórsetkish tómendemey..., endigi kezekte qúrylymdyq mekemelerdegi is qaghazdardyng memlekettik tilde oryndaluy sol memlekettik organ basshylarynyng tikeley baqylauynda boluy qajet». Sonymen birge naqty tapsyrmalar da berilgen: «Statistikalyq-esep, qarjy, tehnikalyq qújattar 2013 jyly – 50%, 2014 jyly – 70%, 2015 jyly – 100% memlekettik tilde jýrgizilu kerek. Tilderdi damytu jónindegi basqarmasy tarapynan «Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly» Zannyn oryndaluyna jýrgiziletin tekserister barysynda búl tarmaqtyng jýzege asyryluy qadaghalanatyn bolady».

     Oblystyq әkimdikte bolghan qorytyndy mәslihatta akademik Ó.Aytbayúly oblys әkimi Erlan Arynnyng tek basshy, ghalym ghana emes, ýlken jýrekti til janashyry ekenin qadap aitty. Oblystyq «Qazaq tili» qoghamyn úzaq jyl basqarghan marqúm әkesi Múqtar Aryn Aqtóbe topyraghynda aghartushylyqpen aty anyzgha ainalsa, әke atyn aqtaghan Erlan bauyrymyz Almatyda qarshadayynan osy Qoghamnyng bel mýshesi retinde ana tilinen arajigin bir sәtke ajyratqan emes. Bir kezderde ol qogham basshysy akademik Á.Qaydaridyng orynbasary da boldy, «Ana tilining aibary» belgisimen de marapattaldy. Súltanmahmút atyndaghy Pavlodar uniyversiytetining rektorynyng atqarghan tabysty da naqty isteri ony býgin Elbasynyng kiyeli ónirdegi senimdi ókiline ainaldyrsa, ana tili men Mәshhýr Jýsiptey әuliyege degen riyasyz qúrmet-qyzmeti ýnemi órge sýirep keledi.    

 

     Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy da qúr qol kelmey, «Qazaq mektebi», «Qazaq kitaby», «Ólketanu» siyaqty alty baghyt-baghdarlamadan túratyn óz jobasyn ala keldi. Olardyng әrqaysysy elimizde túnghysh qabyldanyp otyrghan Pavlodar oblystyq «Jol kartasymen» toghysyp jatyr. Biylik qolgha alghan naqty is-jospardyng bos sóz bolyp qalmay, kópting qoldauyna ie bolsy ýshin Qogham da demesin kórsetpek. Sol sebepti de 24 mamyr kýni Pavlodar oblysy әkimdiginde ónir basshysy E.Aryn men «Qazaq tili» qoghamynyng jetekshisi Ó.Aytbayúly birikken is-josparlardy jýzege asyru turaly Memorandumgha qol qoydy. Elbasy núsqaghan, 2025 jylgha baghytyn týzegen taghy Aqkeme ana tilimizding aidyna týsirildi. Bir quanarlyghy búl joly eskegi de (biylik, qarjy), eskekshi de (qogham, búqara) sayma-say, jeli men jelkenin de zamana-uaqyt kóterip keledi.

     Zamany jeli qay jaqtan soghady? Onyng ekpindi ýni adamzat damuynyn, órkeniyet shamshyraghynyng qay nýktesin mejeleydi? Otanymyz ata-baba armandaghan Mәngi El – Jerúiyq bola ala ma?

     Sondyqtan da:

     «Qazaq tilin keninen qoldanu jónindegi keshendi sharalardy jýzege asyrudy jalghastyru kerek».

     «Biz qazaq tilin janghyrtudy jýrgizuge tiyispiz». 

     «Eger әrbir qazaq ana tilinde sóileuge úmtylsa, tilimiz әldeqashan Ata Zanymyzdaghy mәrtebesine layyq ornyn iyelener edi».

     «Tilge degen kózqaras, shyndap kelgende, elge degen kózqaras ekeni dausyz. Sondyqtan oghan bey-jay qaramayyq.  Qazaq tili jappay qoldanys tiline ainalyp, shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, biz elimizdi QAZAQ MEMLEKETI dep ataytyn bolamyz» (N.Nazarbaev. 14.12.2012 jyl).

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404