Býgin – aqyn Tabyldy Dosymovtyng tughan kýni
Mening biluimshe, Tabyldy Dosymovtyng kóp kitaby shyqqan joq. Ol kitap shygharugha da asa qúlyqty bola qoymaghan tәrizdi. Qaytys bolghannan keyin baryp «Iz tastap aqqan bir júldyz...» atty kitaby jaryq kórdi dep estidim...
Kitaby jaryq kórmese de, ol bir ónirge ghana emes, elimizge tanymal aqyn boldy. Oghan Tabyldynyng óz ólenine ózi әuen shygharyp, ony gitaramen ózi oryndaytyn әmbebaptyghy, yaghny bard stiylindegi aqyn ekeni sebep bolghan shyghar. Qazaqtyng sal-serilerinen song múnday birneshe ónerding tizginin qatar ústaghan túlghalar kóp emes-ti.
Tabyldy 2000-jyldardyng orta sheninde Almatygha bir kelgeninde «Jazushy» baspasyna soqty. Redaksiyada Esenbay Dýisenbayúly ekeuimiz otyr edik. Student kezinen jaqsy tanityn bauyrymyz tolysyp, engezerdey jigit bolypty. «Sizderge sәlem bereyin dep arnayy keldim, aghalar! – dedi ol bizben amandasyp jatyp. – Basqa eshqanday sharuam joq». Az-kem әngimelesip otyrdyq. «Elge syimay jýrmin», – dedi ol әngimesining arasynda. «Mynaday túlghanmen qalay syyasyn?» – dep qaljyndaghan boldym men. «E-e-ey, ainalayyn Tabyljan-ay!» – dedi Esaghang eljirey. Bir kezderi Aqtóbe qalasyndaghy toqmeyil ortadan qaghaju kórgen óz basyndaghy qiyn haldi eske týsirgendey kýrsindi... Tabyldy Esenghaly Raushanovty súrady. Óz kabiynetinde ekenin bilgen song bizben qoshtasyp, Esenghaligha sәlem bergeli ketti…
Bizge Tabyldy Dosymov siyaqty eshkimdi qaytalamaytyn dara aqyndar kóp kerek edi. Taghdyrgha shara bar ma, keyinirek estidim, 45 jasynda qyrshyn ketipti. Aqynnyng mahabbat taqyrybyndaghy bir top jyrlaryn nazarlarynyzgha úsynayyn.
Tabyldy DOSYMOV
(1965–2010)
KEZIKTIM SAGhAN...
Keziktim saghan...
Ansarym auyp mәngilik jyr men sezimge,
Aq armanymdy әn qylyp jýrgen kezimde.
Keziktim saghan...
Qalagha syimay, qanghyryp jýrgen kezimde,
Tamasha kýndi,
Bolashaghymdy dal qylyp jýrgen kezimde.
Keziktim saghan,
Adam bitkennen týnilip jýrgen shaghymda,
Taghdyrdyng talay tayghanaghynan sýrinip jýrgen shaghymda.
Jolyqtyq sonda..,
Ómirlik azap kónildi qajap en beynet,
Jýrgen kezderde qayghymdy basyp bal sharap.
Jolyqtyng maghan arnayy asqaq әndey bop,
Múndy әuenimdi parshalap...
Jolyqtyng maghan oraltyp qayta búla kýnderdi,
Aldymnan appaq atyp tan.
Qayghydan jylap kórmegen edim,
Jylaghym keldi baqyttan...
Qapyda qalyp,
Qolymdy sozbay aq tangha,
qoltyghymnan kep sýieding meni, sýiiktim,
Talyqsyp bara jatqanda.
Sýiem dep saghan aita alghanym joq
Sýietinimdi sezine.
Sýiem desem de senbeushi eng sonda sózime.
Sýiem dep saghan aita alghanym joq.
Asyq bop, qúrbym, ózine,
Ghashyq bop túrdym kózine.
Baqytym mening jyraqtap edi,
Jyraqtap bәring ketip en...
Biraq ta meni,
Qúlatpa meni, jylatpa meni, ótinem.
Qúlasam eger qúlarmyn, sirә, qúlarmyn, sirә, túra almay,
Jylasam eger,
Jylarmyn, sirә, jylarmyn, sirә, júbanbay.
ASTANANYNG ARUY
Aq didaryn-ay, sening aq didaryn,
Sezesing be keudemde ot-kýy baryn,
Jýregimdi sen nege kóp qinadyn?
Qas-qabaghyn-ay senin, qas qabaghyn,
Janaryna qaraugha jasqanamyn,
Aru qyzy sen be eding astananyn?
Nazdy kýlkin-ay, sening nazdy kýlkin,
Nazdy kýlking keudemning jazdy búltyn.
Sýiem degen aitarmyn sózdi bir kýn.
Qypsha belin-ay senin, qypsha belin,
Kójegine qoyannyng úqsap edin.
Eki tilek bir jerden shyqsa dedim.
Kóz qarasyn-ay senin, kóz qarasyn-ay,
Kórmeding be qazaqtyng bozbalasyn,
Nege sonsha jymiyp nazdanasyn,
Qaytem endi mandaygha jazbaghasyn, mәz bolasyn...
* * *
Sen de armansyn,
Men de armanmyn, armanbyz,
Armandardy armandargha jalgharmyz.
Saghan qúsym qalyqtaydy alystan,
Amanbysyn,
Almatyda qalghan qyz?!
Men de erkemin,
Sen de erkesin, erkele,
Erkelikting elik-kýni kelte me?!
Kýiip-kýiip, kýpti bolghan kónildi,
Ótinemin, ekinshi ret órteme!
Saghynyshtan janaryma jas tola,
Ózing bolyp qol búlghaydy astana...
Lýpildegen jýregimsing sen menin,
Qalaysha ony júlyp berem basqagha?!
* * *
Nelikten kózine jas tolady,
Jan eding ónegeli.
Sezemin, qimaysyng astanany,
Qimaysyng jәne meni...
Áyteuir qabaghyng týneruli,
Qayghydan sharshaghan ba?
Qayteyin, bir ghana jýregindi,
Syilarsyng qansha jangha.
Men sensiz baqytqa bólenbedim,
Qal songhy sózindi aityp.
Janymdy úghynsang eger menin,
Kelersing ózing qaytyp...
KEShIKKENING QAYTKENIN?
Jýregimiz egiz desin deding be,
Tilegimiz teniz desin deding be,
Kóp ishinen meni izdesin deding be,
Keshikkening qaytkenin?
Kýtse kýtsin, túrsa túrsyn deding be,
Jýreginde jyr sabylsyn deding be,
Álde myqtap bir saghynsyn deding be,
Keshikkening qaytkenin?
Basqa jangha túraqtasyn deding be,
Kónilimnen jyraqtasyn deding be,
Jýregimdi jylatpasyn deding be,
Keshikkening qaytkenin?
Mәrtebemdi biyiktetsin deding be,
Ózge qyzdy sýiikti etsin deding be,
Ókinishten kýiip ketsin deding be,
Keshikkening qaytkenin?!
ÓKPELEMEShI
Ókpelemeshi,
Ótirik men de júbatpan,
Ózegimdi órtep jazbayyn hat ta jyraqtan.
Ókpelemeshi,
Baqytyndy aldan kýt biraq,
Menen de góri myqtyraq,
Ózge bar seni únatqan.
Ókpelemeshi, ókpelemeshi.
Ókpelemeshi,
Ókindirmeshi qúrbyndy,
Ólenmen juyp tastarmyn men de kirbindi.
Ókpelemeshi,
Ókpelemeshi armanym,
Qalaysha jigit bolghanym,
Óngere almasam bir múndy.
Ókpelemeshi, ókpelemeshi...
Ókpelemeshi,
Ótkende qazdar tóbennen,
Ókinishindi ólshersing jyrmen, ólenmen.
Ókpelemeshi,
Ot bolyp janghan jýregin,
Ómirden tappay bir emin,
Órtenerine senem men.
Ókpelemeshi, ókpelemeshi.
Ókpelemeshi, ókpelemeshi.
HAT
Qaryndasym-ay,
Aghang bop seni syiladym,
Armannan appaq, perishtedey pәk ibalym.
Kýnderim balday ózinmen qatar ótkizgen,
Kýlgening qanday betinde jýzip imanyn?!.
Jaqsylyqtargha ghashyq bop ótken jalghan-ay,
Janaryndy búlt, keudendi qayghy torlamay.
Alay da, dýley aduyn myna zamanda,
Nәziktigindi saqtadyng eken sen qalay?
Esesi qaytyp úiqysyz ótken tandardyn,
Júmbaghyn keyde sheshkendey bolam jalghannyn.
Ylayly batpaq úsqynsyz osy shaHarda
Dәl sendey jandar bar ekenine tandandym.
Toghyshar jalghan keudesin kókke tasytqan,
Saqtasyn seni danghoylar menen pasyqtan.
Kórinesing sen kózime mening key kezde,
Gýlbarshyn qúsap Alpamysyna asyqqan.
Esersoq taghdyr etegin bәri týrgende,
Laghnet aityp túnjyrap ótken kýnderge.
Kezikting maghan osynau u-shu qaladan,
Múndasatúghyn bir adam tappay jýrgende.
Adamdar alshaq, әrkimning joly әrqalay,
Jastyqtyng oty jýrgen bir kezde tarqamay.
Ómirding mәnin endi úqtym degen shaghynda,
Bireuge jar bop keter me ekensin, qalqam-ay?!
Keudemdi mening terbegen kezde tәtti arman,
Qaryndasym-ay,
Mende de dostar kóp bolghan.
Bәri de ketti bolmystyng búldyr Zanymen,
Adamilyqtan qoryqqannan.
Biz aqyn edik tausylmas mәngi armany,
Aqynyndy da aqyry, taghdyr aldady.
Fariza qyzgha qayghysyn shaqqan ólenmen,
Múqaghalidyng izbasary edim men-daghy.
Qaryndasym-ay,
Dostyqtyng búzbay belgisin,
Aghymnan saghan aqtarylayyn endi shyn.
Eng bolmaghanda milliondardyng ishinen,
Fariza qúsap múnymdy mening sen týsin.
Týsinseng eger mәrtebem kókke biyikter,
Bolashaq jyrgha bolarsyng onda keyipker.
Týsinseng meni, keudene qyzyl alauly
Kәjekeyindi kiyip kel!.
* * *
Jaqsy kórgen song iyemdenip em syrtynnan,
Búiyrmaghaysyng aiypqa.
Jýrekti mynau ózine qaray búlqynghan
Laqtyra almadym Jayyqqa...
Qos qúrlyqta ekenbiz biz tolghansam,
Alys ta jaqyn eki ara...
Arghy bettesing – Aziyadasyng sen bolsan,
Men bolsam – Evropada...
* * *
Atyndy sening aitamyn әn qylyp nege,
«Qozym-au», – deshi kýlimdep Bayanday maghan.
Tirlikti mynau, janym-ay, mәngilik deme,
Úiyqtap ketsem bir kýni oyanbay qalam.
Oyanbay qalam,
Búl shyndyq, úryspa qargham,
Shólmek-tirlikting belgili qúlay synary...
Gitaramdy alyp eleusiz búryshta qalghan,
Bauyryna basyp egilip, jylaysyng әli.
Jýrekte – yzghar, basta – mún, kónilde – qyrau,
Onay ma, janym, keudendi qayghy auyrtqasyn?.
Jýretin kezim bola ma ómirde mynau,
Sharaptan emes, shattyqtan ainalyp basym?
Basymnan úshtyn, baqytym, bazarym edin,
Aq arman nege qol búlghap shaqyrmaydy aldan?
Otyram sosyn túnjyrap, sazaryp ónim,
Oqtauly myltyq sekildi atylmay qalghan...
Atyndy sening aitamyn әn qylyp nege,
«Qozym-au», – deshi kýlimdep Bayanday maghan.
Tirlikti mynau, janym-ay, mәngilik deme,
Úiyqtap ketsem bir kýni oyanbay qalam,
Bәlkim, oyanyp ketermin...
Baybota-Qoshym Noghay
Abai.kz
