...Jasyratyny joq, bir-eki orysty, basqa últty qazaqsha sóiletip, kózapara tirlik  jasaghanmen tilimiz kógermeydi. Qazaq tiline pәlen milliard bóldik degennen de týk shyghyp jatqan joq. Onyng bәri jelge úshyp, bireulerding qaltalary tompayuda. Qansha adam oqyp, qazaq tilin ýirengenin tekserse belgili bolady. Ózgeris joq. Bayaghy taz qalpymyz orys tilin bilmeseng mekemelerde maman bolyp, memlekettik qyzmette istey almaysyn. Qala týgili shalghay audandarda da solay. Sorlaytyn taghy qazaqtyng jastary. Orys tilin jat emes, ózimiz jarnamalap kelemiz.  Kýidirgende telearnalarda  orys tilinde sóiletinderding bәri óz qazaghymyz. Mine, qaranyz:       

11.06.2013 jyl. «Habar» arnasy oryssha sayrap túr. «Tan» arnasynda qazaqtyn  bir qyzy men úly oryssha jaq jappay sóilep otyr. 24KZ, KTK, NTK, 1-kanal, Almaty, Kazah TV, 7-arna,Z1 –arnalarda orys tilinde bir uaqytta berip jatyr. 

...Jasyratyny joq, bir-eki orysty, basqa últty qazaqsha sóiletip, kózapara tirlik  jasaghanmen tilimiz kógermeydi. Qazaq tiline pәlen milliard bóldik degennen de týk shyghyp jatqan joq. Onyng bәri jelge úshyp, bireulerding qaltalary tompayuda. Qansha adam oqyp, qazaq tilin ýirengenin tekserse belgili bolady. Ózgeris joq. Bayaghy taz qalpymyz orys tilin bilmeseng mekemelerde maman bolyp, memlekettik qyzmette istey almaysyn. Qala týgili shalghay audandarda da solay. Sorlaytyn taghy qazaqtyng jastary. Orys tilin jat emes, ózimiz jarnamalap kelemiz.  Kýidirgende telearnalarda  orys tilinde sóiletinderding bәri óz qazaghymyz. Mine, qaranyz:       

11.06.2013 jyl. «Habar» arnasy oryssha sayrap túr. «Tan» arnasynda qazaqtyn  bir qyzy men úly oryssha jaq jappay sóilep otyr. 24KZ, KTK, NTK, 1-kanal, Almaty, Kazah TV, 7-arna,Z1 –arnalarda orys tilinde bir uaqytta berip jatyr. 

13.06.2013 jyl, tanghy saghat 8. «Tan» arnasynda baghdarlama jýrgizip otyrghan qazaqtyng jas jigiti men qyzy «nastroeniyelerin» bolsyn deydi.  STV-ny qosyp jibersem, eki qazaq  orys tilinde et quyrudy ýiretip mәz. Reseyden kóshirip alghan «Taksi» baghdarlamasyn Qazaqstanda qazaq oryssha jýrgizedi. Ne degen masqara! Namys qayda? Jastardy, mektep oqushylaryn da oryssha sóiletip qoyady.  «21 ghasyr kóshbasshysy» baghdarlamasy da oryssha jýredi. Osynyng bәri orys tilin bilmeseng kýning joq dep jarnamalap, qazaq tilin óshiru. Ótkende qaysibir telearnadan Almatydaghy Sәtbaev atyndaghy uniyversiytet oqytushysy, qazaq tilinde bir top, orys tilinde toghyz top bar, biraq 95 payyzy qazaqtar deydi.  Qazaqtardy orys tilinde oqytamyzda taghy qazaq tilin damytamyz deymiz. Mine, bәlening bәri ózimizde. Telearnadan qazaqtardyng oryssha sóilegenin kórsem jýregim ainidy. Preziydent N.Nazarbaev eki qazaq bir-birinmen qazaqsha sóilesinder degeli qashan. Telearnalardy kórseng preziydent sózine qúlaq asu atymen joq.  Parlament, ýkimet otyrystary da orys tilinde ótedi.  Mәjilis tóraghasy Niyghmatulinning bir ret qazaqsha sóilegenin estimeppin. Deputat, ministrlerimiz  preziydent sózine qúlaq asyp qystyrmasa, basqalar ne qylsyn. «Bәle bastan» degendey Astanalyq dókeyler, oblystan qújattardy orys tilinde jiberudi talap etedi eken. Búnday masqaralyqqa tosqauyl qoy kerek.

Qolynda biyligi barlar, brigadirden bastap qazaq tilin tolyq mengergender bolu kerek.     Ótkende Últtyq Assambleyada da Preziydent Nazarbaev batyryp:  «Jýz qazaqtyng arasynda on orys otyrsa, oryssha sóileymiz, ne degen sorly halyqpyz?» dedi. Dúrys aitady, sorly halyqpyz.

Birde Shymkent qalasynda №21 baghyttaghy kólikte kassir ózbek әieline «za proezd» dep emes, «jol aqy» dep súranyz degen edim, sen últshylsyn, qay tilde sóileymiz ózimiz bilemiz, sen últtardy bólip jatyrsyn, polisiyagha bermin dep, bir auyz sóz ýshin qanshama sóz esittim. Men odan qysylmadym: biraq otyrghandardyng bәri óz qandastarym bola túra sonyng birde biri meni qostay almady. Osy da sorlylyghymyz emes pe? Sorly qazaq bolmaymyz desek, lauazymyna qaramay qazaqtar telearnada bolsyn, basqa ortada bolsyn, oryssha sóileudi qoiymyz kerek.  Basqa tildi bilme demeymiz. Atalarymyz «jeti júrttyng tilin bil» degen de óz tilindi úmyt demegen. A.Baytúrsynov «óz tilin tolyq mengergen balagha basqa tildi mengeru qiyn emes» dep beker aitpaghan. Qazaq tiline balabaqshadan eki tildi ýiretu, balanyng miyn ashytyp, bekerge qarjy shashau.  Til turaly aitsan, últ ishinde arazdyq tudyrdyng degendi de qoldan jasap jatyrmyz.

Jolym týsip Ukrainanyng Preziydent saylauyna baqylaushy bolyp barghan men  Harikov qalasynda bolghanymda bir mekteptegi saylau uchaskesining tórayymy oryssha sózime  jauap bermedi. Janymdaghy audarmashy - jýrgizushi arqyly sóilesuge tura keldi. Orys tilin bilmeydi me dep súrasam, tórayym orys tilining mamany eken. Mening mәn-jaygha qanyqpaq bolghanymdy týsingen ol «bizde  memlekettik til –  ukrain tili, óz tilimizdi qúmeyttemiz» dedi. Men óz tilin osynshalyqty qúrmettegeni ýshin әlgi әielge dýkennen satyp alyp bir qorap tәtti siladym.  Basqa-basqa, Ukrainada men tilge qatysty últarazdyqty bayqamadym. Memleket basshylary, deputattary tek ukrain tilinde sóileydi. Orys taksisteri de  ukrain tilin biledi. Qazaq bolghan song әdetimshe ol jaqtaghy orystardan «Til mәselesi qalay?» dep súrasam, «Ukrainada túrghan song búl elding tilin biluimiz kerek qoy» deydi olar birauyzdan. Mine, yntymaghy jarasqan halyq dep osylardy aitugha bolady.

Osy maqalany jazyp bola bere saghat 19-shamasynda (15.06.2013j) «7-arnany» qossam eki júp qazaq әrtisi shet elde demalysta 2000 AQSh dollaryna tamaq ishkenderin,  3000 AQSh dollaryna kater jaldap aralgha barghandaryn aityp mәz. Orys tilinde.  Qazaqtar-au, osyny qazaqsha aitsang bolmaydy ma? Artynsha ónsheng qazaq «1- arnada» orys tilinde sot otyrysyn jasap jatty.

Abai.kz