(Osy taqyryppen Semey qalasyndaghy Shyghys Qazaqstan oblystyq Abay atyndaghy kitaphanada «Kitaphana týni» mәdeny sharasy ótkizildi)

         «Alash» sózi býginde «qazaq» degen úghymgha balama retinde  paydalanylyp jýrgenmen, týpki maghynasy әlde qayda keng ekeni barshamyzgha mәlim. Keshegi dep aitayyq, «alty alashtyng zamanynda» dep aitylatyn sóz tirkesindegi  alty alashtyng qúramynda negizgi tarihy derekterde kezdesetin qazaqtyng ýsh jýzi men qyrghyz, qaraqalpaq, qúrama júrty kiredi. Al, odan arghy «on alashqa» ózbek, bashqúr, noghay, tatar kirse kerek.

         Ángimemiz «Alash» sózining tarihy turaly emes, býginimiz turaly bolyp túr. «Alash» dese sauatty júrtshylyq, әsirese biylik tóniregindegiler, miyghynan kýlip, ony «últshyldyq» retinde qabyldaydy jәne ózderin últshyldyqtan joghary túrghan túlgha sezinip, saghan últshyldyqtyng balalyq auyruymen auyrghan dimkәs retinde qaraytynyn qaytersin! Men keshe ghana sol biylikting qúramynda bolghan, azghana jyldar emes, zeynetke shyqqansha bar qyzmettik ghúmyrymdy ótkizgen adammyn. Býkil Semeyding sheneulikteri meni syrtymnan «Alash!» dep qyjyrtyp,  mazaqtaytynyn da bilemin.

(Osy taqyryppen Semey qalasyndaghy Shyghys Qazaqstan oblystyq Abay atyndaghy kitaphanada «Kitaphana týni» mәdeny sharasy ótkizildi)

         «Alash» sózi býginde «qazaq» degen úghymgha balama retinde  paydalanylyp jýrgenmen, týpki maghynasy әlde qayda keng ekeni barshamyzgha mәlim. Keshegi dep aitayyq, «alty alashtyng zamanynda» dep aitylatyn sóz tirkesindegi  alty alashtyng qúramynda negizgi tarihy derekterde kezdesetin qazaqtyng ýsh jýzi men qyrghyz, qaraqalpaq, qúrama júrty kiredi. Al, odan arghy «on alashqa» ózbek, bashqúr, noghay, tatar kirse kerek.

         Ángimemiz «Alash» sózining tarihy turaly emes, býginimiz turaly bolyp túr. «Alash» dese sauatty júrtshylyq, әsirese biylik tóniregindegiler, miyghynan kýlip, ony «últshyldyq» retinde qabyldaydy jәne ózderin últshyldyqtan joghary túrghan túlgha sezinip, saghan últshyldyqtyng balalyq auyruymen auyrghan dimkәs retinde qaraytynyn qaytersin! Men keshe ghana sol biylikting qúramynda bolghan, azghana jyldar emes, zeynetke shyqqansha bar qyzmettik ghúmyrymdy ótkizgen adammyn. Býkil Semeyding sheneulikteri meni syrtymnan «Alash!» dep qyjyrtyp,  mazaqtaytynyn da bilemin.

         Amal qansha, bizding tәuelsizdikten keyingi jiyrma jyl ghúmyrymyz últsyzdanu joly boldy desem, artyq aitpaghanym. Ótkenime topyraq shashayyn dep otyrghan joqpyn, kóp jyldar sol ortada jýrip, kózimning anyq jetkenin aitayyn dep otyrmyn. Bizding qazirgi biylik úshar basynan tómengi etegine deyin qazaqy últtyq minezden júrday, ózindik últtyq bet beynesi joq, dýbara, jalghan jalpaqsheshey, jaltaq, marginaldardan túratyn biylik. Ásirese, búnyng orta buyny – audandyq, qalalyq dengeyin osy indet jaylaghan. Jalpy, ÚLTSYZDANU basshylyqtan, әkimshilikten bastau alyp, olardyng otbasylary, tughan-tuys, qúda-jekjat, kórshi – qolan, dos-jaran, atqosshylary arqyly jalpaq júrtqa júqpaly auruday taraytyndyghyn joqqa shygharugha bolmaydy. Olardyng bireuining balasy qazaqsha oqymaydy, qazaq mektebine beruge arlanady. Sodan son, úrpaq almasqan sayyn jat bolmys, bóten til, bógde mәdeniyet kýsheyip, óz últynyng tili men dili, salt dәstýri әlsirep, joyyla bermek.

         Olar dastarhan basyndaghy basqosularda «qayran tilim-ay, qazaghym-ay!» dep kýnirenip, et bauyrlary ezilgende, ras eken dep oilap qaluynyz mýmkin.

         Ókinishke oray, bizdegi últsyzdanu ýderisining asa tez qarqynmen jayylyp bara jatqandyghy da, oghan biyliktegilerdin, olardyng ainalasyndaghylardyn, biznes jәne onyng tóniregindegilerding múryndyq bolyp otyrghany da ras. Búl súmdyq  ýderis, qazaqty qazaq etip otyrghan eng songhy tirek – últtyq ruhtyng әlsirep, joyyla bastaryna alyp keleri anyq.

         Internasionalizmning astaryn ainaldyryp «halyqtar dosyghy» deytin kýmәndi sayasy sayqalgha kóilek qyp kiygizgen býgingi tirligimizge ne shara!

Keshegi Sovetter Odaghy jýrgizgen «internasionalizmnin» biraq maqsaty bar bolatyn, ol – jer sharyn orystandyru boldy. Qazaqstanda osy ýrdis әli toqtalmauda.

         Sebebi, biz jiyrma jylda dindi qalay betimen jibersek, últtyq iydeologiyany da solay betimen jiberdik. IYdeologiyada bos kenistik degen bolmaydy. Bolsa ony basqalar toltyrady. Últ ózining ruhany qazynasy – mәdeniyeti men salt-dәstýrine, tili men diline nemqúraydy qarasa, onda janaghy bos qalghan kenistikti basqalardyng jaulap alghany.

          Mine, iydeologiyada memlekettik túghyr men qoghamdyq kózqarastyng ózegi osy bolu kerek. Kýni keshegidey halyq iydeologiyagha emes, kerisinshe, iydeologiya halyqqa, onyng últtyq jәne memlekettik mýddesine, tәuelsizdik  maqsatqa qyzmet etui kerek.

         Kerek deseniz, búl – eng basty faktor. Kez kelgen el, kez kelgen últ óz mәdeniyetin, óz tilin, óz ruhyn qoldaydy, ony jat әreket pen әserden qorghaydy. Múnyng manyzy, bile bilsek, qolgha qaru alyp, óz Otanyn qorghaudan bir de kem emes.

         Bizge últtyq iydeologiyany oilap tabudyng qajeti joq. Bizde últtyq iydeologiyanyng berik qalanghan irge tasy da, dayyn qabyrgha ústyny da, kerek deseniz, býgingi kýn talaby túrghysynan jasalghan әrtýrli jobalary da jetkilikti.

         Últtyq iydeologiyanyng irge tasyn qalaghan – Úly Abay, tuy da sol Abay bolmaq. Al qabyrghasyn túrghyzghan – Alash ardagerleri. Alash iydeyasy jalghyz qazaqtyng iydeyasy emes, Qazaqstan halqynyng iydeyasyna ainalghanda ghana Mәngilik El bolamyz. Sondyqtan, aldymen biylik Alashqa betin búrmaqqa kerek.

         Osy maqsatta qalamyzdaghy Abay atyndaghy kitaphana ózining 130 jyldyq mereytoyy qarsanynda «kitaphana týni» keshining taqyrybyn «Úranym – Alash!» dep alghan edi.

         Búl keshting betasharyn Ámire Qashaubaev atyndaghy filormoniyanyn  «Biybigýl» últ aspaptar orkestri ózining dýbirletken kýilerimen bastap, respublikagha tanymal әnshiler Bayan Saghymbaeva, Mafruza Óteulenova, Saltanat Sybanbaeva, Núrlan Kósherov, Áliya Bójenovalar Semey aspanyna qalyqtata әn samghatty.

         Osy keshting altyn arqauy – «Darigha-ay» jastar teatry qoyghan «Abay men Mihaelisting kitaphanadaghy kezdesui» atty qoyylymy boldy. Qoyylymnyng rejisseri osy teatrdyng diyrektory Amangeldi Bahtinov. Qyryq jastaghy Abay rolin artist Erkebúlan Núghymanov asa sәtti shyghardy dep oilaymyz. Ózi de kemel shaghyna kelip qalghan Erkebúlan Abay beynesindegi parasattylyq pen kendikti, óz qadirin biletin nyq senimdilikti, ortasynan, tipti sol orys ziyalylarynyng ózderi qoly jetpes biyiktikti bir kóriniste-aq sezdirgendey edi.

         Osy kezekte qoyylymdaghy sheneunik beynesin kelistire shygharghan Rauan Beysenúlynyng sheberligin aita ketpesek bolmas. Kishkentay rólding sonshama senimdi shyqqany sonday, ótken ghasyrdyng sheneuniginen býgingi zamanymyzdyng sheneunigin jazbay tanydyq.

         Al Dәuren Tóleubaevtyng Mihaeliysi biz ýnemi suretinen kórip jýretin kózәinegi shaqyrayghan qabasaqal emes, janaryna múng úyalaghan, orys halqynyng qasiretin arqalaghan, múndy da qonyr naghyz orys intelliygentin tanydyq.

         Sol siyaqty Ghalym Tasbolatovtyng Baymaghambeti, Ertughan Qúrmashevtyng Kitaphanashysy shaghyn da bolsa eshkimge úqsamaytyn keyipkerler bolghany quantady.

         Qoyylym sonynda ólkemizding ardaqty túlghalarynyng biri Tóken Ibragimov jazushy Múhtar Áuezovtyn  Abay turaly monologin oqydy.

         Osydan song kesh tizginin dәstýrli әnshiler alyp, Tolu Sembaev, Baqyt Ýderbaeva, Qayrat Habimoldiyn, Gýlshat Eruova, Gýldana Noghaybaeva, Altyn Smaseyitova, Aynúr Ábilqasymova, Baqytjan Týgelbaevtar әnnen marjan shashqanday әser qaldyrdy.

         Osy keshting taghy bir ereksheligi – Alashorda ókimetining Alash gimninin  sonau ótken ghasyrdyng 18-20 jyldarynda býkil alash aitqannan keyingi ghasyrgha juyq ýnsizdikten son, túnghysh ret resmy týrde osy keshte hormen shyrqaluy boldy. Ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng basynda búl gimndi ýlken óner tanushy-sazger Iliya Jaqanov aghamyz úzaq zerttegen eken. Notagha týsirgen kompozitor Bauyrjan Jaqanov; Ándi týpnúsqamen salystyryp, redaksiyalaghan Qazaq SSR-ining halyq artiysi, diriyjer, professor Aldabergen Myrzabekov eken. Horgha dayyndyqty bastaghan marqúm Saghynay Tezekbaev edi. Ol da últtyq ruh dese ishken asyn jerge qoyatyn Alashtyng ardaqtysy edi. Kenet bastalghan hor kenet ýzildi. Yapyrmay, mynau әn Alashtyng óz taghdyrynday boldy-au dep jýrgende, Almatydan әkesining jerleuine kelgen Saghynaydyng úly Oljas әkesining isin jalghap, Alash gimnin júrtshylyq aldyna jarqyrata alyp shyqty!

         Keshting endi bir bóligi «Qayym-Alash» eskertkishining aldynda jalghasyn tapty. Onda qalamyzda túratyn aqyndar Aleksandr Kuznesov, Nikolay Nikitiyn, Sәtjan Qasymjanúly, Miras Qúsayynov, Múratbek Súltanbekov,Kenjebek Baygujinov, Dәmesh Omarbaeva, Núrjan Ómirbaevtar Kóktýrik, Alash, Otan; Qazaqstan turaly  ólenderin oqydy.

Kesh sonynda «Euraz-shou» әn-by teatry últtyq-alashtyq-kóktýriktik dәstýrde órilgen qiyiz ýy aldyndaghy kenformatty konserttik ónerimen júrtshylyqty tәnti etti.

SEMEY, TUYNG – ABAY, ÚRANYNG – ALASh!

Qúsmiliya NÚRQASYM, Abai.kz